[text]
Täna on

 [Väljakirjutised Läänemaa ohvrikohtadest]

Märjamaa kihelkond (Mär)

Hiiemägi Haimre vallas Aru ja Sõmera küla vahel, kus peal vanaste tammed kasvanud. (Jung III: 182 Mär 22 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekoht Kasti vallas Jerküla põllu sees, kus üks 18 sammu laiune kink on, mida Hiiekünkaks kutsutakse. Seal peal kasvanud vanaste suur hiiepuu, kelle alla ohvrid viidud. Sealt leitud sagedaste ohvrirahasid ja muid ohvriandisid. (Jung III: 182 Mär 23 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiepuu Sipa vallas ja külas, mis väga suur olla, ja mis vanal ajal tähtis olnud, iseäranis sellepärast, et keegi ei tundvat, mis puu see olevat. Noored rahvas käinud seal pühade ajal ringi tantsimas. (Jung III: 182 Mär 24 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiease Vaikülas Vanakubja talu põllu sees, kus üks lohukoht on, mida Hiieasemeks hüütakse. Enne olla seal lepik kasvanud, mida Ristilepikuks kutsutud. Seal olnud ka vanaste üks püha tamm, kelle all palveid tegemas ja ohverdamas käidud. (Jung III. 182 Mär 25 < ?)

Hiieasemed Vaimõisa põllu sees, kaks tükki, kus endisel ajal pühad hiied olnud. Mõlemate Hiiekohtade vahet on pool versta. (Jung III: 182 Mär 26 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Paeküla vallas Sosvere külas Laasi talu heinamaa sees, kust vanu rahasid on leitud. Sealt viidavat veel praegu tervisevett. (Jung III: 182 Mär 27 < A. Suurkask Viljandist)


Vigala kihelkond (Vig)

Hiiease Vana-Vigala tee ääres hommiku pool küljes, 1 verst Konuvere jõest lõuna pool. Puu juba maha raiutud. (Jung III: 186 Vig 26 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiease Vigalas Käsu külas, kus ka Hiie nimeline talu on. (Jung III: 186 Vig 27 < H. Laipmann Vigalast; A. Reimann Virtsust)

Hiiekoht Vigala mõisa põllul jõekalda peal, kus üks väga ilus org olla. Puu olnud vanaduse pärast õõnes, kuhu kolm inimest võinud mahtuda, kuna ta pea ikka haljendanud. Nüüd olla ta känd veel alles ja selle ümber kuusetukk. (Jung III: 186 Vig 28 < H. Laipmann Vigalast; A. Reimann Virtsust)

Hiiease Vigala Avaste külas õhtu pool maantee ääres. (Jung III: 186 Vig 29 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiease Vigala Jässi küla juures hommiku pool küljes Jädivere jõe ääres. (Jung III: 186 Vig 30 < H. Laipmann Vigalast)

Hiie- ja ohverdamisekoht Päärdu vallas Kurevere külas Rebasejaani talu põllu sees, oja kaldal, kuhu rahvas veel hiljuti lesknaeste läbi neljapäeva õhtutel ohvrid saatnud, mis pärast päeva loojaminekut sinna maha pandud. Need annid olnud sool, leib, raha, hõbevalge (hõbeda küljest kaabitud puru) ja 9 sugu viljateri. Neli põlve tagasi raiunud üks mees, Rebase Aadu, seal kasvava pihlakapuu maha, mis järele ta ihu üleni mustaks läinud ja ta ära surnud. 40-50 aastat tagasi olnud selle puu känd veel näha, aga rahvas, kes sealt mööda läinud, pidanud 3 korda sülitama, et kännust neile häda ei tuleks. (Jung III: 186 Vig 31 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekoht Vigala Saua koplis, suure Pärnu maantee ääres, ½ versta Jedivere jaamast Tallinna poole, kus ka rahaauk öeldakse olevat. See koht on nägus, tema ümber tallatud piir. Vist on seal ka ümber hiie ringi tantsitud. (Jung III. 186 Vig 32 < H. Laipmann Vigalast)


Mihkli kihelkond (Mih)

Hiiekoht Võitsa vallas Võitra küla juures, kus üks soo on, mida Hiiesooks kutsutakse. (Jung III: 189 Mih 6 < A. Suurkask)

Hiiemägi Veltsa mõisa heinamaa sees, kus paarikümne aasta eest veel hiiepuud kasvanud. (Jung III. 189 Mih 7 < A. Suurkask)

Hiiemets Karinõmme vallas Painvere külas Paelsuu talu koplis. (Jung III: 189 Mih 8 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas sealsamas talukoplis, mida Koka hallikaks kutsutakse, sest et paganaajal seal hallika juures kokk elanud, kes rahvale hallikasse viimiseks ohvrid keetnud ja valmistanud. Ka olnud see kokk suur arst. (Jung III: 189 Mih 9 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Veltsa mõisa heinamaa sees, kust tervisevett toodud. (Jung II. 189 Mih 10 < A. Suurkask)


Varbla kihelkond (Var)

Hiietamm Saulepa vallas Aapsi külas Toritamme talu piiri sees. See on üks väga suur ja jäme vana puu, mida Taaratammeks kutsutakse, mis vanal ajal väga kuulus ja tähtis olnud. (Jung III: 191 Var 14 < A. Suurkask)

Hiiekoht Saulepa vallas Kulli talu juures. (Jung II: 191 Var 15 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiealune Saulepa vallas Õhu külas. (Jung III: 191 Var 16 < A. Suurkask)

Hiiease Vasite vallas Lehenda külas Hiidelaane talu põllu sees. (Jung III: 191 Var 17 < A. Suurkask)

Hiiease Paatsalu vallas Hallika küla karjamaal, mida mäerinnakut ka Hiiepangamäeks kutsutakse. (Jung III: 191 Var 18 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Mõtsu vallas Ennikse külas, kuhu sisse rahasid ohverdatakse ja selle vastu sealt tervisevett tuuakse. (Jung III: 191 Var 19 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Vana-Varbla vallas Seljandi talu koplis, kell lohk peal on, kuhu sisse praegu veel ohvriandisid haiguste vastu viidavat. (Jung III: 191 Var 20 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Kilgi metsas Kilgi talu juures, ümmargune lohk selja peal. (Jung III: 191 Var 21 < A. Suurkask)


Hanila kihelkond (Han)

Hiiepuu. Mõisaküla ja Kuke mõisa vahel olla vana saarepuu känd, kellel veel hiljuti haljas võsa küljes olnud. Muinasjutu järele rännanud puud ühest kohast teise. Selle saarepuu pastla pael läinud lahti ja ta hakanud seda kinni panema. Selle aja sees kadunud teised puud tema silmist ära ja ta jäänud ainuüksi sinna lageda peale kasvama. Niisuguseid rändajaid puid peeti pühaks. (Jung III: 195 Han 33 < A. Reimann Virtsust)

Hiiepuu ja ohverdamiskoht. Pool versta Kõere külast õhtu poole kasvab viherpuu, kuhu soolatopsusid, sukapaelu ja muid asju viidavat, kellega vistrikka, paiseid ja muid haigeid kohte vaotatavat; see kaotavat häda ära, kui niisugusid asju sinna viidavat. Praegu olla see veel pruugiks. (Jung III: 195 Han 34 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekohte on Vooses 2. (Jung III: 195 Han 35 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekoht Piivarootsis. (Jung III: 195 Han 36 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekohte Matsalus 2. (Jung III: 195 Han 37 < A. Reimann Virtsust)

Hiiepuu Massu mõisa karjalautade juures, kus üks vana pihlakatüvi veel uusi võsusid ajab, kuhu praegugi nartsutopsude sees soola külge riputatakse, mida haiguste parandamiseks sinna viiakse. (Jung III: 195 Han 38 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)

Hiietamm Saastna mõisa juures, mis üks väga vana jäme puu on, keda pühaks peetakse. Selle okste küljes on ka praegu veel ohvrinärtsusid näha, mis rahvas sellele puule ohverdab. (Jung III. 196 Han 39 < A. Suurkask)

Hiiease Kouse küla juures. (Jung III: 196 Han 40 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekoht Ridase küla juures. (Jung III: 196 Han 41 < A. Reimann Virtsust)

Ohvrihallikas Mõisaküla ligi, mere pool külles, kust ohvrite eest tervisevett tuuakse. (Jung III: 196 Han 42 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)

Hiiehallikas Vooses. (Jung III: 196 Han 43 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekivi Vooses. (Jung III: 196 Han 44 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)

Hiiekivi Ridase küla põllul, õieti suur mürakas mäe otsas. (Jung III: 196 Han 45 < A. Reimann Virtsust)

Ohvrikivi. Mõisaküla mõisast põhjaõhtu pool Saare heinamaa sees olla üks kivi, kelle pealt vett tuuakse (siis kui vihma on sadanud), kellega vistrikka ehk maaaluseid pestakse, mis neid ära kaotada. (Jung III. 196 Han 46 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)

Teine niisamasugune [ohvri, ravi -> Jung 3, Han 46] kivi olla Mõisaküla küla all, hommiku pool mäe külje ääres. (Jung III: 196 Han 47 < A. Reimann Virtsust)

Ohvrikivi Uue-Virtsus Sepa küla juures. (Jung III: 196 Han 48 < A. Reimann Virtsust)

Ohvrikivi Virtsus Kase talu juures. (Jung III: 196 Han 49 < A. Reimann Virtsust)

Ohvrikivi Virtsu väina ääres, põhja pool suurt maanteed. (Jung III: 196 Han 50 < A. Reimann Virtsust)


Karuse kihelkond (Kse)

Hiiemägi Piivarootsi mõisast hommikupool, Paidla ja Oksa talu vahel. (Jung III: 200 Kse 10 < A. Reimann Virtsust)

Hiiekoht Matsalu Laulepa küla ligi. (Jung III: 200 Kse 11 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekoht Matsalu Pettali küla juures. (Jung III: 200 Kse 12 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiemägi Paadermaa vallas Tuhu külas, kus männamets peal kasvab. Sealt metsast ei ole keegi puud ega oksa ära tohtinud raiuda, siis kardetud kohe loomade ja muude õnnetust. Viimaks raiunud mõis hulga puid sealt pealt ära. (Jung III: 200 Kse 13 < A. Suurkask)

Hiiealune Karuse kirikuvallas ja külas, kus tammemets peal kasvab. Vanaaegne püha ohverdamisekoht. (Jung III: 200 Kse 14 < A. Suurkask)

Hiiemägi Nehatu mõisa põllu sees, kus enne suured tammed peal kasvanud. (Jung III: 200 Kse 15 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Nehatu mõisa heinamaa sees, järve kaldas, mida ka Koonusmäehallikaks kutsutakse. Sinna viidud palju rahaohvrisid ja saadud siis tervisevett. Sealt otsitud palju rahasid välja. (Jung III: 200 Kse 16 < A. Suurkask)


Lihula kihelkond (Lih)

Hiiemägi Lihula Elvati küla põllu sees, kus üks kõrgem koht on, mida Hiiemäeks kutsutakse. Seal kasvanud vanal ajal hiiemets. (Jung III: 202 Lih 7 < A. Reimann Virtsust; A. Suurkask)

Hiiemets Lihula Sipa karjamõisa heinamaal, mida ka Kivivõllastemetsaks kutsutakse. See koht on mere pool Lihula maantee ääres. (Jung III: 202 Lih 8 < A. Suurkask)

Hiiemets. Sipa karjamõisa hoonete ümber on kena puiestik, mida Hiiemetsaks kutsutakse. Seal ohverdatud vanal ajal hiietele. (Jung III: 202 Lih 9 < A. Suurkask)

Ohvrikivi. Sipa karjamõisa põllu sees Lihula postmaantee ääres on üks kaunis suur kivi, mida Rõkandikiviks kutsutakse. Rahvas räägib sellest kivist, et sellel niisugune imevõim juures olevat, et ikka üks kopik raha kivi peal pidavat seisma. Võetavat see ära, siis tekkivat teine kohe asemele. Sinna kivile viidavat kõiksuguste haiguste arstimiseks ohvrit. (Jung III: 202 Lih 10 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Lihula Elvati külas, kust ohvrite eest tervisevett on toodud ja veelgi tuuakse. (Jung III: 202 Lih 11 < A. Suurkask)


Kirevere kihelkond

Hiiemägi Kesküla mõisa põllu sees, mõisast ¼ versta hommiku poole, kus põllu sees üks kõrgem koht on, mida Hiiemäeks kutsutakse. Seal kasvanud vanaste hiiepuud. Hiiemäe juures on üks enam kui vakamaa suurune neljakandiline auk. Sealt jooksnud järv alla. See lohk on ilusti neljakandilises vormis, kust arvata on, et see kaevatud on. (Jung III: 204 K 12 < A. Suurkask)

Hiiease Vanamõisa vallas Võhma külas, mis nüüd põld on. Ka on seal üks Hiie talu. (Jung III: 204 K 13 < A. Suurkask)

Hiiemägi Lautna mõisa põllu sees, üks kõrgem koht, kus vanaste hiiepuud kasvanud. (Jung III: 204 K 14 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Lautna Kellu külas Säära Jaani talu põllu sees. See on üks lai, madal kivi, pealt augukesi täis. Selle kivi juures käivat rahvas veel praegugi ohverdamas, et haiguste vastu abi leida. Seal olla augukeste sees süsi, klaasi- ja potitükka, lina seemneid, nartsusid jne. (Jung III: 204 K 15 < A. Suurkask)

Salumägi on üks kõrge merekallas, kelle peal mõned vanad tammed kasvavad. On vist hiiekoht olnud. (Jung III: 204 K 18 < A. Suurkask)


Kullamaa kihelkond (Kul)

Hiiekoht Vaikna vallas Üdramaa külas Hiie talu põllu sees, kus vanaste hiiepuud kasvanud. (Jung III: 210 Kul 47 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)

Hiieniinepuu olnud veel hiljuti Liivi vallas Mõrda küla põllul, mis aga öösel salaja maha raiutud. (Jung III: 210 Kul 48 < ?)

Hiiealuse küla Päri vallas, kus vanaste hiis on olnud. Seda küla kutsutakse ka Oomkülaks. (Jung III: 210 Kul 49 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)

Hiiesalu olnud Eenuse vallas Urevere külas Hiiemetsa talu karjamaal, kus palumas käidud. (Jung III: 210 Kul 50 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)

Hiiemägi Maidla vallas ja külas Hiie talu karjamaal, kus üks ligi paar vakamaad suur mägi on. See olnud vanal ajal kuulus hiiemägi, kuhu rahvas kaugelt palvetamas käinud. Siis kasvanud seal peal ka suured tammed. Mõne kümnekonna aasta eest tagasi olnud seal keset mäge üks suur rämmelgas, mida pühaks peetud. Praegust kasvab kuusemets seal mäe peal. (Jung III: 210 Kul 51 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast; J. Reinhardt)

Hiiemägi Kuijõe mõisa soos, kus üks mäekink on, keda Hiiemäeks kutsutakse. (Jung III: 210 Kul 52 < A. Suurkask)

Hiiemägi Ohtla mõisa põllu sees, ½ versta mõisast lõuna pool, kus ühte kõrgemat kohta Hiiemäeks kutsutakse. Selle mäe peal olnud vanal ajal ilus tammemets, kuhu palju rahvast kaugelt kokku käinud. Praegu on see mägi kõik puhtaks põlluks tehtud, kus ainult mõned suured kivivaremed siin ja seal näha on. (Jung III: 210 Kul 53 < A. Suurkask)

Hiiekoht Liivi vallas Mõrdu küla heinamaal, ¼ versta külast vesikaare poole, kus üks madal koht on, mida Hiiepaoks kutsutakse. Seda on pelgukohaks pruugitud, sest paokoht on eest ärapagemisekoht. (Jung III: 210 Kul 54 < A. Suurkask)

Hiiesalu olnud Liivi vallas Tõnise talu põllu sees. Seal on ka üks kivi, mida Hiiekiviks kutsutakse. (Jung III: 210 Kul 55 < A. Suurkask)

Hiiekoht Rõumaa vallas ja külas, Piirsalu poolt tulles paremat kätt tee ääres. (Jung III: 210 Kul 56 < A. Suurkask)

Hiiekoht olnud Käända vallas Hiie talu põllu sees, kuhu rahvas vanaste palumas käinud. (Jung III: 211 Kul 57 < Gustav Gruus Soosalust)

Hiiekoht Leevri mõisa juures, kus üks hobustekoppel on, mida Hiiekopliks kutsutakse. Seal olnud vanaste hiiemets. (Jung III: 211 Kul 58 < A. Suurkask)

Hiiemets olnud Luiste vallas Viira külas Hiie talu maa sees. (Jung III: 211 Kul 59 < A. Suurkask)

Hiiemägi Väikse-Kullamaa mõisa maa sees, hommiku pool postmaanteed. (Jung III: 211 Kul 60 < A. Suurkask)

Hiiekivi Jõgisuu Tulgi talu karjamaal, mida ka Hiiealuseks ehk Vanahiiekohaks hüütakse. (Jung III: 211 Kul 61 < H. Laipmann Vigalast)

Hiieniinepuud Patsus. (Jung III: 211 Kul 62 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekivi Liivi karjamõisas Ubasalus. Mõisaherra lasknud puid ümber istutada ja aia ümber teha. (Jung III: 211 Kul 63 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekivi ja Hiiekoht Liivi mõisa karjamaal, mõni sada sammud mõisast põhjapool, kus üks kaunis suur kivi on, mida Hiiekiviks kutsutakse. (Jung III: 211 Kul 64 < H. Laipmann Vigalast)

Hiiekoht Käända küla maa sees, Hiietaganõmmes. Vanajutu järele olla see Hiiemägi olnud, mis nüüd paksu männa- ja kadakametsaga läbi on kasvanud. See kõrgem koht on umbes 50 sammu läbi mõõta, ümmargune ja suurte raudkividega ümber piiratud. Õhtu pool olla veel üks kõrgem koht, mida ohverdamisekohaks arvatakse. (Jung III: 211 Kul 65 < Gustav Gruus Soosalust)

Ohvri- ehk Hiiekivi Koluvere vallas Laukna külas Kõrvi talu põllu sees, kus üks kaunis suur kivi on, mida rahvas ka Hiiekiviks nimetab. Selle kivi juures on käidud vanaste palumas. Kivi peal on väike pragu, kuhu ohvriannid pandud. Jung III: 211 Kul 66 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Väikse-Kullamaa vallas Lepiku talu heinamaa sees, hommiku pool postmaanteed, kus sellel kivil ka lohk peal on. Seal kivi peal nähtud sagedaste vaimusid, ja ka kord üht valget naesterahva moodu kääbast nähtud, kes aga kohe ära kadunud, kui poisid juure läinud. (Jung III: 211 Kul 67 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Vaikna mõisa heinamaal, väikse oja ääres, kust tervisevett tuuakse ja sinna rahasid jne. ohvriks viiakse. (Jung III: 211 Kul 68 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Maidla mõisa heinamaal, mida Koonusemäehallikaks nimetatakse. Ka sellest hallikast tuuakse tervisevett ja viiakse sinna ohvrid. (Jung III: 211 Kul 69 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas sellesama mõisa heinamaa sees, aga sellesama ojakese ääres, kellest Vaiknal räägiti, kust tervisevett, iseäranis silmadele, viiakse ja rahasid ja muid asju ohverdatakse. (Jung III: 211 Kul 70 < A. Suurkask)


Martna kihelkond (Mar)

Hiiekoht Haeska vallas ja külas, kus mõnekümne aasta eest tagasi veel vanad tammekännud näha olnud. Nüüd põld. (Jung III: 217 Mar 17 < A. Suurkask)

Hiiease Ehmja mõisa maa sees, kus üks põld Linnaasemest ¼ versta vesikaare poole seisab, mida Hiiepõlluks kutsutakse. (Jung III: 218 Mar 18 < A. Suurkask)

Hiiemägi Väikse-Lähtru mõisa metsas, kus üks kõrge ja mitu versta pikk liivamägi on. Seal kutsutakse ühte kohta Hiiemäeks. (Jung III: 218 Mar 19 < A. Suurkask)

Hiiealune Liivi vallas Patse külas, mis nüüd kõik põlluks küntud on. Seal Hiiealuse ligidal on ka üks Hiie talu. (Jung III: 218 Mar 20 < A. Suurkask)

Hiiease Suure-Lähtru Vanaküla juures, kus Hiiepõllud on ja ka Hiiepaoheinamaa. Pao tähendab mõnda pelgukohta. (Jung III: 218 Mar 21 < A. Suurkask)

Hiiease Laiküla vallas ja külas, Kooli talu põllu sees, kus Hiielepik kasvanud. Kui seda lepikut põlluks üles haritud, siis tulnud sealt vanu sõjariistu ja kirveid välja. (Jung III: 218 Mar 22 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Martna kiriku vallas Jüri talu põllu sees. On kaunis suur. (Jung III: 218 Mar 23 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Ranna vallas Oonga külas Aedealuse talu põllu sees, kus juures arstimas käidud. (Jung III 218 Mar 24 < A. Suurkask)

Ohvrikivi sealsamas külas Kõvera talu maas sees, kelle lohu sisse vanaste ja ka mõned nüüdki veel ohvrid viivad. (Jung III: 218 Mar 25 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Rannamõisa maa sees, kust üks väike oja läbi jookseb. Selle oja kaldal on üks hallikas, kust tervisevett toodud ja ohvriks rahasid ja muid andisid viidud. Olnud kuulus ohvrihallikas. (Jung III: 218 Mar 26 < A. Suurkask)


Ridali kihelkond (Rid)

Hiiemägi Uuemõisa vallas Vilkla küla põllu sees. (Jung III 221 Rid 17 < A. Suurkask)

Hiiepuu känd Kiltsi vallas Mägari külas Mehkle talu põllu sees, mida keegi ära hävitada ei julge, sest et haigusi ja õnnetusi kardetakse. (Jung III: 221 Rid 18 < A. Suurkask)

Hiiease Sinalepa vallas Kolila külas Hiievälja talu põllu sees. (Jung III: 221 Rid 19 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Võnnu vallas Erjamaa külas Lutaku talu karjamaa sees, kellel pääl Kalevipoja jälg olevat, kus maaaluseid, sügelisi jne. käidavat arstimas. (Jung III. 221 Rid 20 < A. Suurkask)

Ohvrikivi sealsamas jõekallast mööda natuke edasi minna. (Jung III: 221 Rid 21 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Kiltsi vallas Kolu külas Uha talu põllu sees, kus maaaluseid käidavat arstimas. (Jung III: 221 Rid 22 < A. Suurkask)

Ohvrikivi sealsamas külas Andrukse talu põllu sees. Kivil olla augud peal. Aukudesse pandavat haiguste vastu ohvrid. Hilja aja eest oli seal leida süsi, klaasitükka, nartsuhilpusid jne. Ka rahasid pandavat sinna mõnikord ohvriks. (Jung III: 221 Rid 23 < A. Suurkask)


Lääne-Nigula kihelkond (LNg)

Hiiekoht Palevere vallas Kõnnu külas Oti talu põllu sees, kus üks vana suur pärnapuu kasvab, mida Hiiepuuks kutsutakse. See pärn olla veel paganaajast järele. Ta seisab Haapsalu maanteest lõuna poole. (Jung III: 227 LNg 27 < A. Suurkask)

Hiiekoht Uueküla ehk Uegla vallas Jolukse külas. Ueda talu piirist jooksed üks oja läbi, mida Hiieojaks kutsutakse. Seal olnud püha hiis. Ka põldusid seal oja ligi kutsutakse Hiiepõldudeks. (Jung III: 227 LNg 28 < A. Suurkask)

Hiiepuud. Palevere mõisas on kaks vana jalakapuud. Seal käinud eestlased ohverdamas. Praegu nimetatavat neid veel rahva suus „vanad jumalad“. (Jung III: 227 LNg 29)


Noarootsi kihelkond (Noa)

Ohvrikivi. Sutlepa mõisa põllu sees, kuhu vanaste ohvrid viidud. Olla hea suur mürakas. (Jung III: 230 Noa 8 < A. Suurkask)