[text]
Täna on

Kes oleks võinud arvata, et Vabaduse väljaku kaevetöödel tuleb maapõuest välja 6000aastane kyttide ja kalastajate asulakoht, kirjutas Postimehes Urmas Tooming.

«See oli meile ikka tõeline yllatus,» kinnitas Vabaduse väljakul muinasteaduslikke väljakaevamisi tegeva firma AGU EMS arheoloog Villu Kadakas.

«Kui kaevama hakkasime, ei osanud midagi niisugust kyll oodata. Yht-teist võis ju aimata, kuid keegi ei olnud sellega tegelenud, et Tallinna kesklinnas oli kiviajal ka asustus.»

Kadakas urgitses pyksitaskust välja pisikese kilekoti, kuhu ta oli pannud kaevamisel leitud kiviajast pärit potikillud.

Arheoloogid uurisid tema sõnul neid leide mitu tundi, enne kui jõudsid selgusele, et tegemist on tõenäoliselt kuue tuhande aasta tagant pärit iseloomulike kammkeraamika näidetega.

Vabaduse väljaku leid on Kadakase väitel Tallinna jaoks tõeliselt harukordne. Varasematel väljakaevamistel, näiteks Olympia hotelli vastas asuva parkimisplatsi alal ja Toompeal, on maapõuest kyll välja tulnud yksikuid kiviaegseid potikilde, kuid mitte terviklikku asulakohta.
Mujal Eestis on arheoloogid sama vanu kultuurikihte rannikualal ning suurte jõgede ja järvede ääres ka varem avastanud. 

Ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi ulatus meri Tallinna linnavalitsuse praeguse hooneni ning enamik Vabaduse väljakust oli vee all. Eelmise nädala teisipäeval ilmsiks tulnud asulakoht asus seega otse mere rannas.
Kadakas ytles, et tõenäoliselt on tegemist kyttide ja kalastajate ajutise peatuskohaga, kuhu nad igal aastal oma rännakutel jälle tagasi pöördusid. Inimestel oli kolm-neli niisugust paiknemiskohta, kus nad vastavalt aastaajale kas kyttisid või kalastasid.

«See paik asus siis selgelt mere kaldal,» kinnitas Kadakas. «Tollest ajast alates on maapind ligi viisteist meetrit tõusnud ning praegu seisame siin augus just nii kõrgel merepinnast.

Seetõttu saamegi väita, et muistne asula asus otse mererannas.»

28.07. olid arheoloogid umbes 300 ruutmeetri suuruses augus eemaldanud keskaegse kultuurikihi ning leidnud selle alt mõned kiviaegsed potikillud.

Samuti oli esile tulnud tumedate laikudega liivane pinnas, mis annab tunnistust kunagistest koldekohtadest ning võimalikest hoonetest. Eile askeldas mitme meetri sygavuses augus ryhm noori, kes eemaldasid ettevaatlikult pinnast.

«Kui päris täpne olla, siis kiviaegset kultuurikihti ei ole me veel lahti kaevanudki,» tõdes Kadakas. «Umbes kymme sentimeetrit seda kihti ilmselt on. Kuid yllatusi võib sealt kyll ja kyll esile tulla.»

Kõik Vabaduse väljakul ilmsiks tulnud kiviaja leiud viiakse Tallinna Ylikooli ajaloo instituuti säilitamisele. 


Postimees