Ontario kauges põhjaosas elavad põliselanikud on järjest rohkem ylejäänud maailmast eraldatud, kui pehmed talved sulatavad talveteid, vahendas Roheline Värav.
Põliste Esimeste Rahvuste esindajate nishnawbe askide ylempealik Stan Beardy ytles: «Jääl ei ole enam oma tugevat sinist värvust. See on nyyd rohkem nagu vahtplast, tõesliselt rabe. Myrgiste jäätmete põhjapoole liikumise ja ylemaailmse soojenemise tõttu ei ole meil enam sellist tugevat jääd ning seetõttu on meil probleeme talveteedega.»
34 põlisrahuste reservaati, mis asuvad hajutatult Ontario põhjaosa boreaalsetes metsades, on pea kogu aasta jooksul ligipääsetavad vaid lennukite abil. Aasta kylmimate kuude jooksul jaanuarist märtsini on yle jõgede ja järvede avatud talveteed, mida mööda saab veoautodega transportida suuremahulisi kaupu nagu kytust ja ehitusmaterjale. Viimase aastakymne jooksul on talvised temperatuurid tõusnud ning õhenenud jääkatte tõttu on transpordiks sobiv period lyhenenud vaid mõne nädalani.
Piirkonnas elavad 20 000 indiaanlast on sunnitud rentima rohkem autosid, et vedada korraga väiksemat kaubakogust.
Viimase 60 aasta jooksul on piirkonnas talvine temeperatuur tõusnud keskmiselt 0,8 celsiuse kraadi võrra. Kevaditi on õhutemperatuur varasemast 1,3 kraadi võrra kõrgem. Seda muutust on tunda just kaugetes põhjapiirkondades, kus sama aja jooksul on talviti 4,4 kraadi võrra soojem. Iga kymne aastaga kaob jää kevadel Hudsoni lahes ja Ontario põhjarannikul nädala võrra varem.