Maavalla Koda
Täna on

Maausk on maarahva maailmavaade, ellusuhtumine ja käitumisjuhis, mis lähtub siin maal aastatuhandete jooksul kujunenud maa-, metsa- ja rannainimeste maailmakirjeldusest ning teadmisest. Maausk ei ole ja pole kunagi olnud jäikade käskude ja keeldude kogum. Maausk võib hõlmata paljusid erinevaid arusaamu ja isiklikke kombetäitmisi. Siin kirjeldame arusaamu, mis on maausulistele ühised.

  • Me kõik pärineme oma esivanematest. Maausuline austab oma esivanemaid ja nendelt päritud elma (kultuuri). Selle hulka kuuluvad esivanemate kõneldud keel, pärimuslikud tööoskused, teadmised, lood, laul ja tants, igapäevakombestik kõige laiemas tähenduses, aastaringi tähtpäevade pidamine, surnute mälestamine jne. Need oskused, kombed ja taiad, mida maausulised tunnevad, teavad ja järgivad, moodustavad eluviisi terviku.
  • Kõik loond (loodus) on elav ja hingestatud. Inimene on selle hingestatud loonaga seotud ja on ise üks osa loonast. Loonaga saab suhelda. Maausuline kasutab loonda enda tarvis mõistlikult. Ta ei võta rohkem, kui talle hädapärast vaja. Maausuline tapab taime ja looma peamiselt söögi ja sooja saamiseks. Maausuline austab ka tapetavat ja peab temast lugu. Ta teab, et kunagi tärkab tema põrmust uus elu.
  • Maausus on kõik tasakaalus ja maausuline püüab kõiges tasakaalu hoida. Oma mõtteis, sõnades ja tegudes. Maausuline saab aru põhjuse ja tagajärje seosest ning vastutab oma sõnade ja tegude eest. Sõnas on vägi. Väega ei mängita.
  • Maausk põhineb ja tugineb Maavallal ja maakeelel. Esivanemate pärand, mida me järgime ja austame, on kujunenud Maavallas, maameeles ja maakeeles. Maavalla pühade paikade hoidmine on osa maausust.
  • Maausk ja maaelm on osa soomeugri/uurali ja laiemalt kogu Põhjametsa elmast. Samu väärtusi hoiavad paljud maailma rahvad alates indiaanlastest ja lõpetades polüneeslastega.
  • Maausuline austab kõiki teisi uske ja peab lugu kõigi inimeste usulistest tõekspidamistest. Maausuline ei ole nõus ühegi usu pealesundimisega, kasutatagu selleks siis kas füüsilist või vaimset survet.
  • Maausu kombetäitmised lähtuvad eelkõige maarahva pärimusest. Pärimus on nii see, mida on perekonnas põlvest põlve edasi antud, kui ka see, mida saame lugeda kirjakogudest. Tänases maailmas on vaja teha taigu ja toiminguid, mille kohta pole olemas ehedat pärimust. Nende taigade ja toimingute tegemisel lähtub maausuline maarahva vanadest teadmistest ja põlisest tarkusest. Kellegi isiklik kombetäitmine võib aja jooksul muutuda üldtunnustatud tavaks. Eeskujusid võetakse suunaga lähemalt kaugemale. Lähemad eeskujud on eelkõige Maavalla sees, siis edasi hõimurahvaste juures, arvestades omailmade vaimset lähedust.

Kinnitatud Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja esinduskogul 27.02.10229 (2016) Tartus