Taarausuliste ja Maausuliste Härjapea Koja juhatus kutsub kõiki maa-
ja taarausulisi ning hiiesõpru homme kooljakuu kolmandal päeval
(03.11.) kell 12 Paluküla Hiiemäele hingedeaja püha pidama. Pöördume
üheskoos esivanemate ja jumalate poole, et paluda kaitset meie maale
ja pühapaikadele. Ohus on ka Paluküla Hiiemägi, mida ähvardab
jätkuvalt suuremahuline metsaraie.
Meenutatakse ka 2004. a. Paluküla sõda Hiiemäe kaitseks. Siis
alustasid hiie kaitsjad kohtuasja spordirajatiste ehitamise vastu
Hiiemäele. Eestis on läbitud kõik kohtuastmed kuni riigikohtuni välja.
Praeguseks on Euroopa kohtus avatud toimik nr 18031/09, menetlusse
seda võetud veel pole.
Praegu soovib Kehtna vallavalitsuse hallatav Valtu Spordimaja raiuda
üle 1000 tihumeetri metsa Kõnnumaa maastikukaitsealal pärandkultuuri
objektina vanade teedega piiritletud Hiiemäe alalt. Sealhulgas nii
andide toomise kohana arheoloogiamälestiseks olevalt Hiiemäe
kõrgeimalt nukilt kui ka ohverdamispaigast Tõnniaugust.
Metsateatisel oli juba Keskkonnaameti kohaliku Harju-Järva-Rapla
regiooni kooskõlastus. Varem oli esitatud ettepanek võtta Hiiemägi
praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi asemel
sihtkaitsevööndiks. Keskkonnaamet peatas raide teostamise
novembrikuuni, mil peab valmima eksperdihinnang sihtkaitsevööndiks
võtmise ettepaneku kohta. Tänavu ja tuleval aastal koostatakse ka
kaitseala uus kaitsekorralduskava ja uuendatakse kaitse-eeskirja.
Oleks veider uurida-inventeerida ja samal ajal raiuda. Hiiemäe metsad
on hinnalised mitte ainult pärimusliku hiiemetsana ja loodusliku
pühapaigana, vaid ka kitsamas mõttes looduskaitse seisukohalt. Seal
esineb loodusdirektiivi metsaelupaikasid, enim esindatud on
rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel
ning vanad loodusmetsad. Vanemad metsad on ka kuklaste ja nahkhiirte
toitumisalaks.
Hiies peetakse meeles esivanemate tavasid. Pühapaika minnakse puhta ja
kainena. Eelmisel õhtul tuleb käia saunas või end muul moel puhtaks
pesta. Selga tuleks panna puhtad, soovitavalt valged või heledad
rõivad. Samavõrra oluline kui väline on ka vaimne puhtus. Pühapaika
minnakse ja seal ollakse puhta meele ja heade mõtetega.
Ühisele söögilauale võib tuua natuke kodumaist (hea kui kodus
valmistatud) ja puhast toitu-jooki, mis on värske ning lahti
lõikamata. Pakutakse ka putru ning peab silmas pidama, et kaasa toodud
söök-jook tuleb kohapeal ära tarvitada. Hiiepuudele sidumiseks sobib
looduslikust kiust lõng või pael.
Paluküla Hiiemägi on oma vaimselt tähenduselt Maavalla loodeosa üks
tähtsamaid hiiepaiku. Mägi asub Kõnnumaa looduskaitsealal ning mäe
ülemine osa on võetud muinsuskaitse alla. See aga ei taga pühapaigale
kaitset.
Härjapea koda ühendab Harju-, Järva- ja Läänemaa juurtega inimesi, kes
väärtustavad esivanemate pärandit ning püüavad seda edasi kanda.
Koostanud Andres Heinapuu
Lähem teave: Aela Olev 5298327 ja Arvi Sepp 56606912. Vt ka:
http://palukyla.maavald.ee/
ja taarausulisi ning hiiesõpru homme kooljakuu kolmandal päeval
(03.11.) kell 12 Paluküla Hiiemäele hingedeaja püha pidama. Pöördume
üheskoos esivanemate ja jumalate poole, et paluda kaitset meie maale
ja pühapaikadele. Ohus on ka Paluküla Hiiemägi, mida ähvardab
jätkuvalt suuremahuline metsaraie.
Meenutatakse ka 2004. a. Paluküla sõda Hiiemäe kaitseks. Siis
alustasid hiie kaitsjad kohtuasja spordirajatiste ehitamise vastu
Hiiemäele. Eestis on läbitud kõik kohtuastmed kuni riigikohtuni välja.
Praeguseks on Euroopa kohtus avatud toimik nr 18031/09, menetlusse
seda võetud veel pole.
Praegu soovib Kehtna vallavalitsuse hallatav Valtu Spordimaja raiuda
üle 1000 tihumeetri metsa Kõnnumaa maastikukaitsealal pärandkultuuri
objektina vanade teedega piiritletud Hiiemäe alalt. Sealhulgas nii
andide toomise kohana arheoloogiamälestiseks olevalt Hiiemäe
kõrgeimalt nukilt kui ka ohverdamispaigast Tõnniaugust.
Metsateatisel oli juba Keskkonnaameti kohaliku Harju-Järva-Rapla
regiooni kooskõlastus. Varem oli esitatud ettepanek võtta Hiiemägi
praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi asemel
sihtkaitsevööndiks. Keskkonnaamet peatas raide teostamise
novembrikuuni, mil peab valmima eksperdihinnang sihtkaitsevööndiks
võtmise ettepaneku kohta. Tänavu ja tuleval aastal koostatakse ka
kaitseala uus kaitsekorralduskava ja uuendatakse kaitse-eeskirja.
Oleks veider uurida-inventeerida ja samal ajal raiuda. Hiiemäe metsad
on hinnalised mitte ainult pärimusliku hiiemetsana ja loodusliku
pühapaigana, vaid ka kitsamas mõttes looduskaitse seisukohalt. Seal
esineb loodusdirektiivi metsaelupaikasid, enim esindatud on
rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel
ning vanad loodusmetsad. Vanemad metsad on ka kuklaste ja nahkhiirte
toitumisalaks.
Hiies peetakse meeles esivanemate tavasid. Pühapaika minnakse puhta ja
kainena. Eelmisel õhtul tuleb käia saunas või end muul moel puhtaks
pesta. Selga tuleks panna puhtad, soovitavalt valged või heledad
rõivad. Samavõrra oluline kui väline on ka vaimne puhtus. Pühapaika
minnakse ja seal ollakse puhta meele ja heade mõtetega.
Ühisele söögilauale võib tuua natuke kodumaist (hea kui kodus
valmistatud) ja puhast toitu-jooki, mis on värske ning lahti
lõikamata. Pakutakse ka putru ning peab silmas pidama, et kaasa toodud
söök-jook tuleb kohapeal ära tarvitada. Hiiepuudele sidumiseks sobib
looduslikust kiust lõng või pael.
Paluküla Hiiemägi on oma vaimselt tähenduselt Maavalla loodeosa üks
tähtsamaid hiiepaiku. Mägi asub Kõnnumaa looduskaitsealal ning mäe
ülemine osa on võetud muinsuskaitse alla. See aga ei taga pühapaigale
kaitset.
Härjapea koda ühendab Harju-, Järva- ja Läänemaa juurtega inimesi, kes
väärtustavad esivanemate pärandit ning püüavad seda edasi kanda.
Koostanud Andres Heinapuu
Lähem teave: Aela Olev 5298327 ja Arvi Sepp 56606912. Vt ka:
http://palukyla.maavald.ee/
 | |