Meie esivanemad nimetasid pühaks kõike seda, mis oli puutumatu, tabu, mis oli kallim inimelustki. Muistsete eestlaste tuntuimad pühapaigad olid hiied ja neid oli Eestimaal sadu. Ja üks ilus hiis asus kunagi Otepää kõrgustiku suurima järve põhjakaldal, seal, kus teame nüüd olevat sinilipuga supelranda, kus toimuvad suured rahvapeod, mille hulgas leiab aset ka kurikuulus Beach Party. Küllap just tänu selle hiie olemasolule sai kaunis järv endale kauni nime – Pühajärv.

PÜHAJÄRVE SINISILM: 286 ha suurune 16,4 m pikkuse kaldajoonega veepeegel, millel pikkust 3,5 km, laiust kuni 16,4 km ja suurim sügavus 8,5 m. Vaade lõunast, Sihva kohalt. Esiplaanil lepasaared, keskel Kloostrisaar ja tagaplaanil Sõsarsaared. © Arne Ader

Pühajärve on nimetatud pärliks meie rohkem kui tuhande järve seas. Ta meeldib kõigile. Leidub neid, kelle arvates Pühajärve veepeegel on kauneim.

Pühajärve käänulised kaldajooned on kui ilusad pintslitõmbed looduse kenal lõuendil. Ja järve ümbritsevad mäekuplid oleks kui loodud selle kõige imetlemiseks. Mitte ükski teine meie järvedest pole andnud nõnda palju lähteainet kaunitele kunstidele. Pühajärvest on sündinud maalid ja laulud, luuletused ja ooperid. Tema ilust on inspiratsiooni ammutanud Marie Under, Arthur Adson, Friedebert Tuglas, August Gailit, Johannes Semper, Henrik Visnapuu, August Alle, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Otto Grossschmidt, Johannes Piiper, Gustav Ernesaks, Johannes Uiga…

MISSUGUNE MUUSIKA PÜHAJÄRVE SUVEÖÖDESSE KÕIGE PAREMINI SOBIKS? © Arne Ader

Kui räägime Pühajärvest, siis mõtleme ikka seda Otepää oma – sedasama vetevälja, mis on südameks mitte ainult Otepää maastikule, vaid kogu Lõuna-Eestile. Aga näpuga kaardil hoolikalt järge ajades leiame Pühajärvi kogunisti seitse.

Kus asuvad siis ülejäänud kuus? Viis pisikest Pühajärve jäävad kõik vähem või rohkem soiste kallaste rüppe ja enamasti on nad laiemalt tuntud hoopis mõne teise nime all: Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Pühamäe Väikejärv Harjumaal, Kantküla Mustjärv Rakvere lähistel, Leego ja Kalli järved Emajõe Suursoos. Kuuendat, Saaremaal asuvat Pühajärve tuntakse nii meil kui ka mujal ilmas Kaali järvena ja see järv on püha ning põrgulik ühekorraga – Kaali järve on kutsutud ka Põrgujärveks.

Nii Pühajärv kui ka püha Kaali järv kuuluvad koos suurte Peipsi, Võrtsjärve ja Ülemistega Eesti kuulsate järvede esikümnesse. Kaali järve salapäraselt roheline silm on pisut maailmakuulsam, Pühajärve kaunis sinisilm veidi ahvatlevam eestlastele endile.

ÜKS SEITSME SEAS: Leego järv ehk Pühajärv Tartumaal Emajõe Suursoo rüpes. © Arne Ader

Maailmas on olemas paigad, mis on erilised üpris arusaamatul moel. Nendes paikades voolab eriline eluenergia, mida inimesed on osanud aegade jooksul ära tunda. Paljudesse neist kohtadest tekkisid inimasulad, mõnedesse hiied.

Hiied olid kohad, kus inimene sai olla koos looduse ja loojaga. Hiites olid omad seadused, seal oli keelatud kurjus, isegi kurjad sõnad ja mõtted.

Võib-olla peaksime ka tänapäeva Pühajärvele mõeldes rõhutama järve nime esimest otsa. Dalai Laama tegi seda, kui ta 1991. aastal Pühajärve õnnistas. Kui ka Beach Party külalised austaksid hiie seadusi, jätaksid nad endist küllap hea mulje.

Ilmunud ajalehes SL Õhtuleht 04.10.2003