Tuli

Heinamaarjapäeval on ka tuld tehtud põlluvarete pial – see pidi olema yks kunts põllu tarvis. Pidada hoidma, et ussikesed rukkiorast ära ei söö, sellepärast tehti tuld. Heinamaarjapäeval torni ei tehtud, igayks tegi suitsu, ega kadagu ei tehtud. Öeldi ka leedu. Jaanilaupa tehti leedutorni.
Muhu

Heinamaarjapäeval teevad rannarahvas tuld, et siis saavad kala.
Jõelähtme

Eina maarjapääval tegime maarjatuld - vanu paatisi poletatti ja terva tynnisi ja. 

Vanast tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega yles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi ja joodud kodust toodud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sygise.
Martna

Maarjapäeva peetakse ikka veel suureks pyhaks Mustjala kihelkonnas ja osalt Kihelkonnal, vanasti olla see laiemal alal olnud. Maarjalaupäeval lõpetatakse aegsasti töö ja käiakse saunas ning tehakse väljale, mingile kõrgemale kohale või asja otsa tuld nagu jaanilaupäeval. Muudel päevadel ei ole kombeks tuld teha. Tuletegemine olla vanast ebausuajast pärit, siis oli ka andi viidud heaks kalasaagiks.
Mustjala

Vanasti heinamaarjapääval olevat ka tuld tehtud. Maarjalõke olnud vist nimeks. Meie isa ja mõned teised vanemad mehed, nagu Riida Mihkel, Kaarli Villem, Paldu Mihkel ja kes need ollid, tegid ykskord heinamaarja laupa õhtu Suures laidus tuld. Olime seal heinamaal, see oli vist 1917. a. Vanad mehed ytlesid: “Kui me vähiksed ollime, siis oli yhtejooni, iga aasta oli maarjapäeva laupa õhtu tuli.” Teised vastu, et tuli põletab maad. Siis tehti tuli kivi otsa.
Muhu

 

Kala

Heinamaarjapäe ei tohi mere peal kalu pyyda, sellel päebal võib saabas, see oo veesaabas, kalamehed yles pilvedesse tõmmata.
Martna

Mustjala pangal on olnud vanasti jumalakuju, kuhu andi viidud, et kalasaak hea oleks. Ebausu ajast peetakse ka maarjapäeva kalapyhaks. Maarjalaupäeva õhtu tehakse samuti kui jaanilaupäeva õhtul tuld. Vanad inimesed nurisevad selle kohta, et noored seal tantsimas käivad ja seega pyha kohta ryvetavad, seepärast olla ka kalasaak hoopis vähemaks jäänud, kui see vanasti on olnud.
Mustjala

Hein

Heinamaarjapäeva olla ka pyhaks peetud. Sel päeval ei olla tööd tehtud, vaid lastud mahaniidetud hein ära kuivada.
Märjamaa

Heinamaarjapäeva peetakse praegugi, inimesed ei käi metsas niitmas. Enni oli see suur pyha.
Käina<Pyhalepa

Kiä hainamaarjapäivä pyhäs ei pia, sinnä nakkavat maruhäda tykma.
Vastseliina

Heinamarjapäev ei tohtinud heinale minna, sest siis ei oleks heinatöö õnnestunud.
Pyhalepa

Heinamaarjapäev oli poolpyha ja pandi rihad ja vikastid korda heinaajast.
Virumaa

Heinamaarjapäeva ei ole heinatööd tehtud, siis tehtud muud töösid.

Heinamaarjapäeval ei mindud heinale. Korra oli veesaabas yhel mehel kuhja ära viinud, kes sel päeval heina teinud. Praegu ei peeta sellest midagi.
Pyhalepa

Heinamaarjapää kuhja ei tehtu. Kes tegi, pidi kivest jääma. Ennemuiste oli yks tehend kuhja ja oli jäänd kivest. Seda kive näideti mulle ka, see oli aseri poole mennä tee ääres. Siis oli jo ärä lagunend, oli vade yks suur kivemyrakas keksel, pisemad ymber. Este pidand olema nainegi otsas, aga ulakad poisid loopisid katki. Ninda räägiti mulle.
Lyganuse

Purtse Matkal on suur kivi pooliku heina kuhja moodi hulga väiksemaid saatude moodu ymber. Peremees teind Uku pyhal kuhja, see vihastand ja kuhjast ning saatud kiviks.
Lyganuse

Heinamaarjapäeva peeti paiguti, kuid kord löönud pikne sel päeval tehtava heinakuhja põlema, siis hakanud paljud sel päeval pyha pidama.
Kolga-Jaani

Heinamaarjapäe oli puulpyha, hommukuspuul tyyd es tetä. Kuhja es tohi tetä, sõs pikne lyyb põlema. Aga onu tääs rohtu ka selle vastu: kui kuhja oled valmis tennu, sõs tii rist käega pääle, sõs piknepoig pääle ei heidä.
Halliste

Heenamaarjapäe ei tohita ka heenakuhja teha, sest pikne lyya kuhja põlema. Nii seisnud teesed heenalised sel pääval all Kaansoo soos, aga Rihva Tõnis teind oma kuhja valmis ja suurrustand tetstele: “Mis te sest saite, et seisite? Minu kuhi on valmis.” Selsamal pääval löönd pikne kuhja põlema.
Suure-Jaani

Kui eina maarjapäe kuhja tehti, siss lõi pikne kohe põlema kuhja.
Saarde

Kui heinamaarjapäeval heinatööd tehakse, siis juhtub õnnetust heinadele (kas põlevad ära ehk varastatakse ära jne) ehk loomadele.
Risti

Heinamaarjapäev ei tahetud heina teha, see pidi loomel kontivalu tegema.
Kirbla

Kui heinamaarjapäeval heinu tehti, pidi yks loom ära surema.
Noarootsi

Heinamaarjapäev ei või mitte heina teha, sest siis tuleb kas omale või loomadele õnnetust.
Kuusalu

Puna joomine

Heinamaarjapäev saab marjapuna (see on viina, õlut) võetud, siis ei hakka ykski naljalt so pääle. Säesed ei tohi sino verd imeda ega tunne väsimust tööd tehes.
Karja

Maarjapuna hoidvat jooja priske ja punase.
Saarde

Rohu- ja värvitaimed

Heinamaarjapäeval kaevasid naised maranaid ja korjasid muid lillesi, millega lõnga keeta: sel päeval korjatud värvidega tulla kõige punasem lõng.
Tarvastu

Naised korjanud kyll rohu- ja värvitaimi sel päeval, nagu naistepunaheinu ja maranejuuri.
Viljandi

Vihtade tegemine

Maarpää aegas tehti ikka valmis saunavihad, nee olid kenad pehmed, sest lehed on siis alles noored.
Kaarma

Heinamaarjapäe, 2. juulil, sel päeval ei käidud heinatööl, siis oli poolpuhkepäeva sarnast, naispere käis siis kaseokstest vihtu tegemas, talvel saunas vihtlemiseks ja ahjuluuaks, millega leivaahju põrnad puhtaks pyhiti. Vihtu tehti umbropsu valmis, pärast igayks luges ära, mitu vihta ta oli teinud, kellel paaris vihad olid, sellele öeldi: “Sa saad sel aastal mehele.”
Märjamaa

Ja heinamaarjapäeval tehtud saunavihad kautavad sygelised. Ja kui nende vihtadega vihtled jooksjahaiget kohta, saab jooksjahaige terveks ehks see koht paraneb.

Keila

Toit

Eina moarjabe keedeti kapsalehe suppi.
Keina