Neljapäeval, 5. lehekuud (05.05), on maahengaus ehk ristipäev. Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentšäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa synnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on pyha. Maa puhkab. Sarnane tähendus on sel päeval ka ylejäänud Maavallas.
Maahengause pyhadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahengausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.
Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi kynda, kaevata, kylvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lyya. Murul ei tohi isegi magada. Mitte yksnes maa, vaid ka kõik puud on täna pyhad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Keelatud on noa ja kirvega ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja myrinat. Pikne ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.
On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve kyla. On usutud, et kui kas või yks mees ei pea pyha, rikub see kogu kyla saagi.
Ehk kunagi tulevikus on maahengaus Eestis riigipyha. Kus siis mujal kui siin ja kes siis veel kui mitte meie peame au sees esivanemate tavasid ja olemise viisi.
Aga kui meel on valmis, saab algust teha nyyd kohe. Võtaks õige aja maha ja peaks pyha koos maaga. Lugupidamisest maa vastu võiks vähemalt korraks pyyda välja astuda sellest juba ammu mõttetuks kujunenud yleilmsest tootmise-tarbimise saastavast hullusest. Uskuge, järeltulevad põlved tänavad meid selle eest.
Maavalla Koda