[text]
Täna on
Muinsuskaitseamet
Uus 18
10111 Tallinn

01.10.2003

Ettepanek kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmiseks


Teeme ettepaneku võtta ajutise kaitse alla Rapla maakonna Kehtna valla Palukülas asuv Hiiemägi.

Põhjendus
Tegemist on suure kultuuriväärtusega alaga, mille kohta leidub rikkalikult mäe sakraalsusest kõnelevaid pärimusteateid. Samas leidub kivikogumeid, (kiviaiad ja võimalikud kalmed), mille rajamist võib tõenäoliselt seostada pühapaigaga.
Mäge tuntakse ja kasutatakse sakraalobjektina ka kaasajal. Mägi on üldiselt tuntud kui Hiiemägi ning see on traditsiooniline jaanitule tegemise koht. On andmeid, et mäel käiakse ohverdamas.

Lisa 1 Paluküla Hiiemäe kirjeldus
Lisa 2 Rahvapärimust ja teateid Hiiemäest
Lisa 3 Ekspertarvamus kiviaedadest
Lisa 4 Asendiskeemid
Lisa 5 Fotod


Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Härjapea Koja vanem

 
Lisa 3
Ekspertarvamus Paluküla Hiiemäel asuvate kiviaedade kohta

12.09.2003 käies Paluküla hiiemäel (Reevimäel) hakkas silma kolm kiviaeda, mis Eesti hiiemägedel on suhteliselt haruldased. Teadaolevatel hiiemägedel kivikonstruktsioone seni teada ei ole. Seetõttu on Paluküla aiad ka seda tähtsamad.

Kiviaed nr 1 asub loodusliku lohu serval Reevimäel ning aed (õigemini selle ehitatud/säilinud osa) piirab lohku. Aed asub lohu ülemisest servast mõnevõrra (ca 2 m) allpool, looduslikul astangul ning maapinnal oli näha ca 5 m pikkune aiaosa. See koosnes väiksematest maakividest ning oli tugevasti pinnasesse mattunud. Ca 7–8 m eemal oli samal joonel näha ka kolm suuremat maakivi, mis olid asetatud püsti aiaga samal joonel. Aeda ei ole võimalik jälgida täielikult ümber lohu. Võimalik, et seda pole nii ehitatudki. Samuti on võimalik, et osaliselt on aed kas mattunud pinnasesse või hävinud. Igal juhul on aed seotud lohuga. Rahvapärimust lohu kohta teada ei ole.

Kiviaed nr 2 asub rahvapärimusest teadaoleva ohvrikoha, Tõnni augu, kõrval. Tõnni auku, sulglohku, kasutatakse ohvritoomiseks ka tänapäeval. Sulglohu kõrval on kõrgendik, mis on kolmest küljest piiratud järsemate servadega. Neljandal, laugjamal küljel on näha kiviaia ase, mis eraldab kõrgendiku. Aia ase on madal ning aed koosneb suhteliselt väikestest kividest. Kuna maapinnal nähaolevalt on aed ka suhteliselt kitsas, siis võib arvata, et aed ei olegi eriti kõrge olnud.

Mäel asub ka kolmas aed, mäe edelanõlval, kuid mida isiklikult näinud ei ole.

Kiviaedade dateeringut ei ole võimalik praegu ka mitte oletada ning see vajab täiendavaid uuringuid. Siiski ei ole aiad tõenäoliselt palju varasemad 17.–18. sajandist, vähemasti säilinud kujul. Seega võivad need aiad olla rajatud ka kohtadele, kus varasemad aiad olid ees. Siiski vajaks see põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid.

Tõnno Jonuks
SA Virumaa Muuseumid arheoloog