[text]
Täna on

12.03. kl. 11.15 TV3: Tasakaal (kordus).
Saatelõik: Jüri-Ott Salmi teavad hästi need, kes temaga koos talgureisidel käinud. Lisaks Eestimaa looduse korrastamisele on Jüri-Ott (Jott) juba kolmandat aastat edukalt juhtinud Eestimaa Looduse Fondi ja seisnud hea meie loodushariduse tuleviku eest.

13.03. kl. 11.45 ETVs:  Osoon (kordus).
Kristjan Kaljundi sooritab jääretke Pärnu lahele, et uurida, mis ajab mehed pakasega jääle. Kui poes on kala valida, siis tavaliselt eelistatakse tindile ykskõik millist teist kala. Vladislav Koržets oma sõpradega tuli aga just nimelt jääalusele tindipyygile. Mis kala see meritint on ja kuidas ta Pärnu lahes liigub? Mida arvab talipyygist vana kogemustega kalainspektor? Sekka ka mõni lõbusam kalamehejutt.
Osooni välislugu tuleb Fidži saartelt. Eva Tihhonova toob meie talve kauge Fidži ilusa looduse ja kohaliku elu. Veel 50 aastat tagasi elasid fidžilased loodusrahvana, kuid pealetungiv turism on kohalike inimeste tavapärase elu segi löönud. Kas võõrad on siia teretulnud?
Eva uuris ka väljasuremisohus merikilpkonnade elukäiku kasvandustes. Yks loodusesse tagasilastud merikilpkonn sai nimeks Tallinn. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaator Andres Kull, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

13.03. kl. 14.40 ETVs: Elolinõ: Kirmask (kordus).
Setude suvine pidu kirmask, millega laul ja tants käivad kaasas kui sukk saapaga, muutub yha menukamaks. Kes saab, läheb kirmaskile ikka rahvariides. Contra uurib Aleftina Kundilt, milline oli setu kirmask aastate eest ja läheb vaatama, kuidas peetakse pidu nyyd. Lepä kirmaskil laulavad-tantsivad noored ja vanad, maa- ning linnainimesed, võõrad ja tuttavad. Saatejuht Contra, režissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi, toimetaja Grethe Rõõm, helirežissöör-valgustaja Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin, produtsent Tiina Rebane.

13.03. kl. 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

14.03. kl. 19.35 ETVs: Osoon.
Igasugune elutegevus tekitab jäätmeid. Kui palju ja kas kõik just prygimäele peaks rändama, on suuresti inimese enda teha. Eestis tekib yhe inimese kohta aastas 400 kilogrammi olmejäätmeid. Korrutades selle elanike arvuga saame hirmuäratava prygimäe. Mis saab vanapaberist? Tallinnas on asutustel kohustus vanapaberit koguda: kas seda ka tehakse? Mis kogutud vanapaberist ymbertöötlemisel saab? Nendele kysimustele otsibki vastust Sven Paulus.
Soome kelk on vana armas sõiduvahend, millega vanaema poes käis. Kõrvemaa mees Mart Reimann korraldab aga soome kelguga lustisõite mööda kauneid Kõrvemaa maastikke. Kui vaja, saab kelk uisujalased alla ja ees ootab huvitav jääretk. Osooni saatejuht Kristo Kiiker vuhises läbi lumise Kõrvemaa metsa ja jõudis järeldusele - lumes sumamise asemel viib kelk matkajat hoopis kiiremini edasi. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaator Andres Kull, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

15.03. kl. 12.00 Kadi raadios: Muhu uudised.

15.03. kl. 13.05 ETVs: Dokumentaalfilm Elavalt maetud.
Vepsa rahvusryhm on väike, koosnedes tänaseks vaevalt 7000 inimesest. Vepslastel pole toimivat omakeelset kooliharidust ega kogukondlikku yhtekuuluvust loovaid asutusi. Vepsa haritlaskonna jõupingutuste tulemusel asutati 10207. aastal (1994) Vepsa rahvusvald, mille kaotamise järel 10218. aastal (2005) ei kaitse seda põlisrahvast enam ei ametlikud piirid ega seadusandlikud aktid. Pyydlused liita vepslased juba olemasolevasse "Venemaa põhjarahvaste toetamise riiklikku programmi" pole samuti tulemusi andnud. Aga ajalugu on siinmail alati kirjutatud keskvõimu vaatepunktist. Põlisrahva suulised tõlgendused iseendast ja oma lähiajaloost jäävad enamasti laiema tähelepanuta. Esimene dokumentaalfilm vepslastest teeb kuuldavaks yhe vahedalt kriitilise hääle, kes lapsesui teatab "Kuningas on alasti!". Maria, kunagise vepsa-vene kloostrikyla Dazarvi viimane elanik, meenutab siinset totaalset topoklasmi ja etnotsiidi kogu selle karmuses. Oma jõuliste eetiliste hoiakute ja pärimussidusa maailmanägemisega osutub Maria erakordselt mitmeplaaniliseks paikkondliku mälu kandjaks. Koos Mariaga vepsa mõtteilma ja lähiajalukku sisenedes on meil veel lootust sellest metsistunud kultuurivõsast mõni rada leida... Autorid Taisto Raudalainen, Madis Arukask, operaator Raul Priks, režissöör Maarika Lauri.

15.03. kl. 19.35 ETVs: Minemine.
Viibime Maroko kuningalinnades. Fesis näeme, kuidas värvitakse nahku 14. sajandist pärineval kombel. Meknesi paistab silma oma hästi säilinud 16 kilomeetri pikkuse linnamyyriga. Praegune Maroko pealinn Rabat mõjub selle kõrval tavalise suurlinnana. Endisaegset hiilgust meenutavad veel mošeed ja kindlused. Jaan Tätte uurib ka tee äärtes kasvavaid eksootilisi taimi. Režissöör Tiina Park, operaator Maido Madisson. Tootja Free Studio.

16.03. kl. 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

16.03. kl. 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

16.03. kl. 21.15 Klassikaradios: Folgialbum: Les pieds sur la Braise, Duo Guerbigny Thebaut "Les pieds sur la Braise".
Tantsulood lõõtsal, viiulil ja kitarril Lääne-Prantsusmaalt Poitou piirkonnast. Seletab Leanne Barbo.

16.03. kl. 19.30 ETVs: Elolinõ: Lindora laat
Lindoras peetakse isevärki laata, mida keegi ei korralda, aga mis toimib kui kellavärk. Igal simunapäeval koguneb rahvas Lindora teeristile, et laadamelust osa saada, tuttavatega trehvata ja uudiseid kuulda. Contragi oli laadal õige varakult platsis, aga kopsakamad põrsad olid siiski juba uue peremehe leidnud. Saatejuht Contra, režissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi, toimetaja Grethe Rõõm, helirežissöör-valgustaja Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin, produtsent Tiina Rebane.

17.03. kl. 15.20 TV3: Tasakaal.
Saatelõik: Kevade lõhna on õhus! Jätkame Eestimaale omaste puude tundma õppimist. Hendrik Relve teab pajatada lõputult põnevaid lugusid igast lehelisest või okkalisest, kellega ta kokku saab.

17.03. kl. 16.45 Kanal2: Rohelised uudised.

18.03. kl. 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk. Kordus kl. 22.00.

18.03. kl. 12.55 ETVs:  Tõsielusari Planeet Maa, 6/6: Polaaralad (Planet Earth, Inglise 10219 (2006)).
Antarktika on kõige kylmem paik maakeral. Talvel langeb temperatuur miinus 50 kraadini Celsiuse järgi, kuid keiserpingviinid on karmide elutingimustega harjunud. Kliima ei hellita ka Arktika asukaid. Pika talve lõpuks on morskade ja jääkarude rasvavarud ammendatud.

18.03. kl. 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Eestimaal elutsevad kodulinnud. Kordus kl. 23.05.