Täna paneb hiljuti 75-aastaseks saanud Eesti Mulkide Seltsi vanem Kaupo Ilmet pähe soliidse kaabu ja sõidab Viljandisse juhtima seltsi aastakonverentsi. Ajaleht Sakala avaldas sel puhul Jõgevamaa ajakirjaniku Jaan Lukase tehtud usutluse.
Kaupo Ilmet, millest mulgid oma seltsi tippyritusel kõnelevad?
Konverents Viljandi Maavalitsuse saalis võtab kokku kahe aasta tegemised. Ennekõike on põhjust rõõmu tunda sellest, et 2004. aastal nägi trykivalgust mulgikeelne lugemik «Mulgi keelen ja meelen», mullu aga «Mulkide Almanaki» 15. number.
Julgen arvata, et yhelgi Eestimaa rahvakillul pole nii mahukat ja sisukat almanahhi vastu panna kui mulkidel. Taasiseseisvunud Eestis jälle ilmuma hakanud «Mulkide Almanaki» esimene toimetaja oli keeleteadlane professor Eduard Vääri, kes möödunud aastal igavikku lahkus. Tema tööd jätkab Ene Nobel.
Konverentsil osalevad mulkide kogukonnad Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Eesti Mulkide Seltsis on 2006 liiget ja konverentsil osaleb ligi 30 inimest. Konverentsil teeme täiendusi seltsi põhikirja, sest see kinnitati 1998. aastal ja kaheksa aastaga on mõndagi muutunud.
Lisaks konverentsile korraldab selts igal aastal suvistepyhade laupäeval kihelkonna kultuuripäeva. Tänavu saame kokku Paistu kihelkonnas, et tutvuda selle piirkonna tegemiste ja kultuurieluga ning käia kirikus ja surnuaias. Sygisel on aga mulgi kultuuri esitluse päev, mida mulgi kogukonnad järgemööda korraldavad. Tänavu saab see teoks Kumus Tallinna mulkide kogukonna eestvedamisel.
Selleks, et selts tegutsemisergas pysiks, on tarvis yksmeelt ja pealehakkamist. Miks mulkidel on need omadused tugevamad kui teistest Eesti piirkondadest pärit inimestel?
Mulgid nagu saarlased ja võrokesed peavad lugu oma murdekeelest, kultuurist ja traditsioonidest. Kõik see on loonud soodsa pinnase mulgi vaimu pysimiseks. Mulkidele langesid kõige suuremad raskused muistses vabadusvõitluses ristisõdijate vastu.
Esimene mulkide seltsi vanem kindral Jaan Soots on öelnud, et uurimused näitavad, et eestlastel on hiilgav minevik. Mulkide esivanemad, Sakalamaa mehed Lembituga eesotsas on etendanud juhtivat osa, mis ime siis, et nende järglased ärkamisajal esimesena rahvuslikule iseteadvusele jõudsid.
Mulkidest juhid viisid eestlased riiklikule iseseisvusele. Ehk ka ajaloolist tausta arvestades hoiavad mulgid yle maailma kokku. Ka Eesti Mulkide Selts yhendab mulke kogu maailmas. Näiteks Torontos on yle 400 mulgi päritolu inimese.
Kui mõne teise paiga inimene asub elama Mulgimaale, kas siis võib ta ennast ka mõne aja pärast mulgiks pidada?
Seda mitte. Ta peaks elama Mulgimaal ikka terve elu ja alles siis on võimalik hakata mulgi vaimu edasi kandma. Mulgi kihelkondasid on viis: Paistu, Halliste, Karksi, Helme ja Tarvastu. On kirjutatud, et kindlad mulgid on need, kelle esivanemad juba enne Põhjasõda nendes piirkondades elasid. Eesti Entsyklopeedia järgi on Mulgimaa Lõuna-Viljandimaa, Kagu-Pärnumaa ja Lääne-Valgamaa.
Millise kihelkonna mulk te ise olete?
Olen pärit Helme kihelkonnast, praeguselt Valgamaalt.
Millal teile aga oma mulgi päritolu selgeks sai?
See oli 1936. aastal, kui Tartumaale elama tulime. Ega mujal mulke eriti sallitud. Mulgid ostsid ju talusid kokku, mistõttu polnud suhtumine väljaspool just kõige parem. Näiteks on räägitud, et Kodavere kihelkonnas pidid mulgi päritolu inimesed kirikus teistest eraldi istuma.
Kas mulgi keele saite selgeks enne kui eesti keele?
Muidugi, sest mulgi keel oli mulle ikka emakeel. Nii et naljatoonis võin öelda, et võõrkeelena oskan kõige paremini eesti keelt.
Kuidas saaksid mulgid kaasa aidata tänase Eesti käekäigule?
Oma kodukandi meelespidamine ning rahvakillu ajaloo uurimine ja kirjapanemine tulevad kasuks kogu Eesti rahvustundele. Mulkide yhtekuuluvusest saavad indu ka teised rahvusgrupid.