Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.

Eile, 15.10. esitlesid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Hiite Maja sihtasutus Tallinnas avaliku arvamuse uuringut "Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pyhapaikade suhtes". Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuseryhmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pyhapaigad nähtus, mis liidab erinevaid yhiskonnaryhmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti yhiskonda.

Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pyhapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pyhapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma esimees Annely Akkermann ytles esitlusel: "Täna avalikustatud uuring annab riigile olulise sõnumi. Looduslikud pyhapaigad tuleb arhiividest välja tuua - kaardistada ja tähistada ning anda kohalikele kogukondadele ja samuti linnades elavatele inimestele võimalus neid kylastada ja hoida."

Peamised probleemid, mis kerkivad pyhapaikade kaitsmisel esile on järgmised: avalikkus ei tea, kus nad asuvad – 56%, riik ei eralda nende uurimiseks ja kaitsmiseks piisavalt raha - 45%, pyhapaigad jäävad majandustegevusele jalgu - 44%, ametnikud ja poliitikud ei väärtusta neid piisavalt - 38%.

Pyhapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pyhapaiku ka kylastada ning osaleda nende kaitsmises. Vähemalt kord aastas kylastab mõnd looduslikku pyhapaika 31% ning vähemalt kord mõne aasta jooksul 70% vastanuist. Kui pyhapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis kylastaks pyhapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pyhapaik eriliselt tähtis.

Yle poole vastanuist (61%) on valmis isiklikult kaasa lööma hiite ja teiste looduslike pyhapaikade parema kaitsmise ettevõtmistes. Selline valmisolek ilmneb ka seoses eelolevate valimistega. Kolmandik valijaist (33%) eelistab 2015. a Riigikogu valimistel kindlasti või arvatavasti kandidaati või erakonda, kes lubab tagada hiite ja teiste looduslike pyhapaikade säilimise. Nii võivad kandidaadi hiiesõbralikud seisukohad saada valiku tegemisel määravaks kuni 300 000 valijal.

Yhiskonnas valitsevad hiiesõbralikud hoiakud ei tunne maailmavaatelisi piire. Nii peab hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks 90% inimestest, kelle jaoks on luterlus kõige sydamelähedasem, 87% katoliikluse eelistajaid, 84% õigeusu eelistajaid ning 79% vastanuist, kelle jaoks ykski religioon pole sydamelähedane.

Kõige sydamelähedasemaks religiooniks pidas vastanutest õigeusku 32%, maa- ja taarausku 22%, luterlust 20%, ning katoliiklust 7%. Religiooni suhtes ykskõikseid oli 24%.

Ootuspäraselt olid eestlaste usulised eelistused mõnevõrra teistsugused: luterlus 37%, usuleigeid 30%, maausk ja taarausk 30%, katoliiklus 8 ja õigeusk 8%.

Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Uuringu tellis Hiite Maja sihtasutus ning selle teostas Faktum ja Ariko. Uuringus kysitleti tuhandet Eesti elanikku vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilistele proportsioonidele vanuse, soo, peamise suhtluskeele ja elukoha lõikes vanusevahemikus 15-74 aastat. Varasemad sarnased uuringud pyhapaikade teemadel on toimunud 2011. ja 2012. aastal.

Uuringu tutvustus ja lisateavet
Allikas: TÜ looduslike pühapaikade keskus