[text]
Täna on

2424e231cd7516db65c386829d2c352a_w320.JPGViimasel ajal on sageli kysitud, millised pildid on Hiite kuvavõistlusele kõige enam oodatud? Kuna võistluse lõpuni on jäänud veel nädal aega, siis tasub neid soovitusi kõigi huvilistega jagada.

Kindlasti on oodatud kõik ajalooliste pyhapaikade pildid, mis vastavad võistluse eeskirjale. Väga oluline on, et rohkem inimesi pildistaks ning kõneleks pyhapaikadest. Oma panuse saavad siin anda nii päris algajad kui ka kõige meisterlikud pildistajad.

Tuleb vaid tähele panna, et jäädvustatav pyhapaik oleks looduslik, mitte inimkätega rajatud. Sama oluline on lisada pildile andmed, millest selgub, et see paik on olnud pyha juba meie esivanematele. Tõestuseks võib olla näiteks hiie-kohanimi, samuti kuuldud või loetud pärimus.

Erinevate paikade puhul võiks vast enam olla vähetuntud pyhapaiku. Eriti tore, kui võistluse vahendusel jõuavad uurijateni andmed päris tundmatutest pyhapaikadest. Kuid rõhutan veelkord, et teretulnud on kõikides pyhapaikades tehtud ylesvõtted.

Teravate päevateemadega seoses on hindamiskogu varem oodanud rohkem hiie valu pilte. Erakordselt jultunud, kuritegelik ja valus Maardu hiie raiumine on senistel võistlusel ootamatult vähe kajastatud. Rae valla Aaviku kylas asuv Taara Tammemägi ja seda läbiv kiirtee pakub kõnekaid võimalusi hiie valu jäädvustamiseks. Assaku Nõiakivile hiljuti selga ehitatud kergliiklustee ja bussipeatus oleks pidanud iga kultuuritundliku inimese panama meelt avaldama. Selliseid näiteid on rohkelt. Pyhapaikade väärkasutuste mõistmine ja märkamine aitab seda ka pildile jäädvustada.

Oluline teema on kindlasti pyhapaikadega seotud tavade elavus. Ootame pilte sellest, mida matuselised ristipuu juures teevad (nt risti lõikamine, mälestusviina võtmine, pillimäng jms), mida tehakse raviallikal (nt silmade pesemine, vee võtmine, hõbevalge kaapimine), või mida tehakse hiies (pulmalised, paelte sidumine, kiikumine jms).

Oma töökoha lähedal Tartu Toomemäe ohvrikivil näen iga kord erinevaid ande. Kevadel tudengitega kivi ymbrust kirjeldades nägime pooleteise tunni jooksul kolmel korral erinevate tavade järgimist kivi juures (vargsi andide poetamine, ymber kivi käimine, kivi katsumine).

Elavas kasutuses on sajad looduslikud pyhapaigad. Aga see pole kultuuri peateema ning jääb yhiskonnas yldiselt märkamatuks. Hea oleks seda rohkem esile tuua.

Rohkem võiks olla pilte, mis toovad esile pyhapaiga erilisuse, salapära, vägevuse, vaimse sygavuse, elavuse. Ehk siis selle, mida on pyhapaikadel inimesele pakkuda. Kahtlemata on selliste väärtuse jäädvustamine keeruline, kuid eriliste ilma- ja valgusolude otsimine võiks olla siinkohal kindlasti suureks abiks. Udu, vihm, härmatis, kaste, lumi, kuuvalgus, tähistaevas jm erilised olud toovad esile pyhapaikade varjatud omadusi.

Samuti tahaks rohkem näha loodusfotograafias tavaliseks saanud tehnilist täiuslikkust. Ylesvõtte suurepärane teostus väärtustab ka pyhapaika. Pyhapaiku tutvustavatesse kalendritesse, raamatutesse jt trykistesse pilte valides oleme tundnud sellistest kuvadest sageli puudust.

Olulised on ka pisiasjad, mille kaudu terviku olemus vahest kõige paremini esile tuleb. Teinekord on pisiasjad tervikust kõnekamadki. Näiteks Tohkri kyla Tammetsõõri pole ma ise kuidagi paremini jäädvustada osanud kui n.ö piiludes.

Lapsevanemad ja õpetajad võiksid enam julgustada ja juhendada lapsi võistlusest osa võtma. Pyhapaikadega tutvumine on kindlasti õpetlik. Lisaks ootab kuni 16-aastaste parimat pilti 200 euro suurune auhind. Kõikide osavõtjate kõik pildid kandideerivad ka võistluse peaauhinnale.

On väga tore, et Eesti Kultuurkapitali abil abil saime tänavu suurendada võistluse peaauhinda 1000 euroni. Juurde loodi ka hõimurahvaste pyhapaiga rahaline auhind väärtuses 300 eurot.

Kuid tähtis pole võit, vaid osavõtt.Kui võistlustöid valides tundub, et kymmet väga head pilti ei ole, siis soovitan kindlasti ikkagi saata kymme pilti. Erinevad inimesed väärtustavad piltide omadusi omal kombel ning kuvavõistluse hindamiskogu senistes valikutes kajastuvad kõigi osaliste eelistused.

Tänavu on hindamiskogu liikmeteks taas loonakuvaja Arne Ader, taidur Epp Margna, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Enne pildistama asumist ning piltide valikut tasub kindlasti yle lugeda võistluse juhend. Siis on kindel, et ettevõtmine õnnestub hästi. Juhendi ning pyhapaikadega seotud viited leiab võistluse lehelt.

Tänavu ja eelnevatel aastatel kuvavõistlusele saadetud ylesvõtteid saab vaadata siin:

2014: http://www.maavald.ee/kuvavoistlus
2013: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10226

2012: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10225

2011: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10224

2010: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10223

2009: http://maavald-ee.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10222

2008: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10221


Vaadata tasub ka võistlusel arvestamata jäänud pilte ning arvestamata jätmise selgitusi:
2014: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/maavalla-hiied-10227-lisa

2013: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10226/maavalla-hiied-10226-kuvavoistluse-lisa

2012: http://maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10225/maavalla-hiied-10225-kuvavoistluse-lisa


Ahto Kaasik