[text]
Täna on

t_sinilill2.gifPeale pikka lumerohket talve on lõpuks kevad käes. Tärkavad lilled ja saabuvad rändlinnud rõõmustavad koos meiega hapravõitu päevasooja yle. Käes on mahlakuu.

Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimi: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu,  linnukuu ja surmakuu.

Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Mahlakuul peale lume sulamist on paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud kynnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks. Surmakuul surevat palju inimesi.

Aprell, aprill ehk aprel`i on maakeelde laenatud yle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Nime täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.

Jyrikuu, jyripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Pyha Jyri ehk Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepäise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste põlisrahvaste hävitamist ja anastamist, kelle maile kristlik Vene riik on loodud. Lihavõtted tähistavad aga kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk syya.

Mahlakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) gräsmånad – rohukuu, Poola kwiecem – lilleline kuu, Leedu balandis – tuvikuu, Horvaatia travanj – rohukuu, Ukraina kviten –  õiekuu.

Hõimurahvastel: Komi kos mu – kuiv maa, Ersa chadikov – sulamisekuu, Mari vydðor  – suurvesi. Soome huhtikuu tähendab aletegemise kuud.


Mahlakuu pyhad

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord kylma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel kylma. Lyganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu kylm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
Kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.

Kynnipäeval 14.04. algab kynniaeg. Põllumees peab kynnipäeval kas või yhe vao kyndma, siis lumi sulab ruttu ja saak tuleb hea. Kynnipäeva võiksid tähtsaks pidada ka aiamaaomanikud ja yldse kõik, kellel suvise hooajalise tööga tegemist on.
Kynnipäevast pikemalt

Urbe- e vaiksel nädalal 18. - 24.04. on keelatud kõik kärarikkad tööd ja tegemised. Erandiks on Lõuna-Eestis kiige ehitamine. Urbenädala tähtsaim päev enne munapyha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja nägu pesema. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Neljapäev on kevadise suurpuhastuse päev. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.

Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapõhi. Pyha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.
Urbenädalast pikemalt

Karjalaskepäev 23.04. Kari lastakse selle päeva paiku esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See tähendab lepingut metsaga: kuni kasupäevani (29.09) ei tohi susi karja murda. Vastutasuks ei tooda karjalaskepäeval metsast puid ega tehta metsale muud kurja. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Samuti hoidutakse mistahes põllutööst ja myra tegemisest, et mitte pahandada kõue. Poisid aga hakkasid vanasti sellest päevast ehal käima.
Karjalaskepäevast pikemalt

Munapyha 24.04. hommikul äratatakse magajad urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega, kuhu on pandud hõberaha, muna ja/või pajutibud. See annab virkust, jõudu, tervist, hea jume ja nooruslikkuse. Päikesetõusu ajaks minnakse õue “päikese mängu” vaatama. Hiljem käiakse kylas, mängitakse munamänge (koksimine, munaveeretamine). Lõuna-Eestis algab kiigeaeg. Loomulikult värvitakse ka mune.
Munapyhast pikemalt


Kuu taevas

Kadukuu pehme aeg 01.04. – 05.04. (kuu loomine 03.04. kl 17.32)

Noore kuu kõva aeg 05.04. – 11.04.

Kasvava kuu pehme aeg 11.04. – 16.04. (esimene veerand 11.04. kl 15.05)

Täiskuu kõva aeg  16.04. – 20.04. (täiskuu - 18.04. kl 05.44)

Kahaneva kuu pehme aeg 20.04. – 25.04.

Kahaneva kuu kõva aeg 25.04. – 30.04. (viimane veerand – 25.04. kl 05.47)

Kaduneljapäevaks saab lugeda 28.04., mis on neljanda veerandi neljas päev ning yhtlasi neljapäev. Päris kaduneljapäeva, mis jääks kaduaega enne kuu loomist, mahlakuus ei ole.

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J. 1926. Eesti Mytoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.

Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.

Kaasik, Mana; Zadin, Kristiina; Kaasik, Ahto 2010. Maavalla kalender 10224 (2011).

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel


Kuva: Remo Savisaar