Haanimihhi Nõvvakoja ja Anu Tauli eestvõttel tähistati pyhapäeval Haanja rahvamajas iloõdakuga piksepyha, kirotas Võrumaa Teatajas Elina Kononenko.
Kontserdil esinesid Haanja kooli pärimusmuusika õpilased Ann Maria Piho, Mirjam Vodi (mõlemal väike kannel), Hentrik Hein (vile), Ets Aedmaa (Teppo tyypi lõõtspill), Hendrik Vaab (kaherealine lõõtspill) ja Helena Utsal (kitarr). Nad esitasid kaks lugu: „Targa rehealune” ja „Leedu tants”.
Haanja koolis õpetavad kord nädalas pärimusmuusikat rahvamuusikud Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Laulu- ja solfedžotundi annab Celia Roose.
Tarmo Noormaa sõnul kirjutas juba Juhan Jaik, et vanasti oli igal haanjamehel seinal viiul, mõnel koguni viis. Ajalooliselt on Haanja kandis palju koos pilli mängitud ja pärimusmuusika tundidega pyytakse seda tava elus hoida.
Kylalistena astusid piksepyha kontserdil yles Katrin Soon (väike kannel) ning Toomas ja Meel Valk (karmoškadel ehk Vene kromkadel).
Piksepyha on talvise ja kevadise pööripäeva vahekoht, piksepyhal yritatakse piksega soodus kokkulepe saavutada, ytles ökotalunik Aare Rätsepp. Sellest päevast peale võib pikset tulema hakata. Anu Taul ja Tarmo Noormaa olevatki laupäeva õhtul Saaremaalt tulles äikest näinud.
Tava kohaselt läksid haanjamehed hommikul enne päiksetõusu mõnele kõrgemale kohale ja tervitasid päikest. Päeva jooksul mindi kohta, kus on alati piksega hea side olnud, enamasti mõne allika juurde. Allika voolamine jõkke on nagu välgu teekond.
Alvar Vodi lisas, et haanjamehed kogunesid pyhapäeval Vaskna järve äärde yhe allika juurde, mille kõrval seisab piksest läbistatud puu. Vanarahvas arvas, et pikne elas Võhandu jões, ning selle kaldal tähistasid piksepyha Emujärve koja liikmed.
Piksepyhal on haanjalased kypsetanud ylepannikoogi — suure, kuuma ja kollase nagu kesksuvine päev. Pyhapäevasel iloõdakul pakkusid haanjamehed aga kruupidest, seakoodist, porgandist ja sibulast keedetud putru.