Kui seapõrn paks ja ahvena uim tume, tuleb vägev talv, kirjutas Rohelises Väravas Eha Järv.
Mulgimaa talumees Jaak Uri ennustas jõuluaegsete kodusea põrnade põhjal, et sydakuu kahekymnenda paiku läheb kylmaks, kuid pakane ei pysi pikalt – seapõrnal on jõnks peal, läheb laiemaks ning paksemaks.
Uri jagab põrna pikkuse nädalateks, arvestades esimestest kylmadest kuni kalendrikevade alguseni. Mida tysedam põrn, seda kylmem ilm. «Oktoobrikuus ennustas seapõrn tugevaid kylmasid, aga siga muutis põrna ära. Jõuluks tapetute põrnad näitavad, et õiget kylma talve tänavu ei tulegi,» sõnab Jaak Uri.
Tegelikult saabus pakane ysna uue aasta kannul ning kolmekuningapäeval mõõdeti kylmapygalaid juba seitseteist.
Kas vanad ennustusviisid ei pea enam paika? Ometi on talumehed uurinud seapõrna paksust juba iidsel ajal. «Vanarahvas tei nii: võeti tsia põrn, kaeti. Ku olli õhuke, siis olli õhuke talv. Ku olli yts ots paks, siis olli sykäv lumi,» ytleb Rõuge kihelkonna rahvatarkus hoopis talve lumerohkuse, mitte kylma kohta.
Nyydsel ajal teame seapõrna järgi ennustamisest peamiselt möödunud sajandi lõpu Vellavere ilmatarga Vadim Želnini pajatustest, tema järgi on hakanud seapõrna uurima mitmed talupidajad ja jahimehed.
«Kui põrna esiosa on paks (vahel kuni 5 cm), siis tuleb kylm ja lumine talve esimene pool, kui aga lõpuosa, siis teine pool,» kirjutab ilmatark oma loodusvaatlustest raamatus «Läbi aastaaegade» (1985).
Kas kodusea põrna võib tänapäeval yldse uskuda? Loomapidamine ei ole enam endine. Sead ei saa kärsaga maad tuhnida ega poris pyherdada, ei näe nad päikesevalgustki – kust põrngi aastaaja ära tunneb, et talviseks kylmaperioodiks tysedust koguda?
Mida ytleb praeguse talve kohta metsseapõrn? Toivo Suuroja uuris koos Järvselja jahiseltsi kaaslastega kolme kesiku põrna ning kinnitab, et kylma talve tänavu ei tule, põrnad on ysna yhtmoodi õhukesed ja kitsad, vaid kesine kyyr seljas, parasjagu praeguste kylmade kohal. «Mõnel aastal on seapõrnal kohe lõnks sees ning läheb järsult laiaks. Loomade värk on yldse maru segi. Metsseal on ka sygisene ports põrsaid veel triibulisi ning päris pisikesi – parajad kahvli otsa torgata. Kitsel tuli talvekarv aga varakult selga,» kõneleb jahimees ning lisab, et peaks veel ahvenauimi uurima. Vadim Želninile oli ahvena uime värv abiks talve prognoosimisel.
Kui ka ennustus täide ei lähe, ei tohi öelda, et põrn petab. Põrn ei loo ilma, põrn on ikka vereloomeorganiks ning -depooks.