Sygis edeneb. Täna poevad ussid, siud, kyyd või kuidas iganes neid nimetatakse, maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. On ussi urguminemise päev, rahvakalenderis ka ussi magamise päev, ussimaarjapäev ja väike maarjapäev.
Mõistagi ei lähe ussid talvituma korraga ja seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad siud on kedagi nõelanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu. Aga kylma käes roomamine pole kõigusoojase eluka jaoks just meelakkumine.
Kartusest usse häirida ei minda täna metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Valminud on esimesed jõhvikad ja siitpeale võib neid noppima hakata.
Nagu maarahva pyhade puhul ikka, on ka ussipäeval eri paigus ise kombed. Tartu- ja Võromaal seondub päev mõnevõrra viljakoristuse lõpuga. Vastseliina kihelkonas ja Setomaal ka õitsilkäimise lõppemisega. Rõuge kihelkonnas on tapetud lambaid ning Vigalas äestatud kesapõldu, et hävitada ussipesi ehk kahjureid. Seto- ja Vadjamaal tähistatakse ussi maassepugemist aga hoopis 14.09.
Maavalla koda