Joulukuu 4. pääväl tetti Võrol Kreutzwaldi muusõumi aidan vallalõ näytys, miä and ylekaehusõ Kar’alan Äänisjärve veeren kivisainu sisse raotuist kujotisist vai kaljuraotisist. Välläpanõk om tetty Eesti muinastaidõseldsi päämehe Poikalaisõ Väino (pildi pääl) fotodõ ja suuri kontaktkoopjidõ perrä, kirotas Uma Lehes Ernitsä Enn.
Arvatas, et kaljupildi omma 6000 aastaga iist järveviirsen pyhäkotusõn ragonu mi sugulashõimu, kiä sei tuul aol lohk-kammornamendiga savianomist. Kar’alan om sõs eläny peris viitsirgurahvas, selle et piaaigu poolõ kujotisist omma luiga, pardsi jt. Om raotu ka põtro, inemise muudu pilte, puulinemiisi-puuleläjit, laivo, taivatähti jm. Kiä taht päält näytyse kaemist noist as’ost viil rohkõmb teedä, sõs võisi kaia seo kiratyky autori võrokiilset artiklit «Äänisjärve petroglyyfi: mi esäessi usk um kivvi raotu», miä ilmu Kaika suvõylikuulõ kogomikun 1–8 (Võro, 1997).
Poikalaisõ Väino om Eesti maaylikooli piimäas’andusõ profesri. Kaljukunst om timä väega tõsinõ hobi. Täl om aoluulidsõl Võromaal puul tallo. Muinastaidõselts om luud 1988. aastagal, a uurmiskäyke Äänisjärve viirde naati tegemä joba pall’o varõmb.
Liikmide siän om ka Võromaa juuriga inemiisi. Näist kats näiot, Väimälän syndyny Klaasseni Pilvi ja Rõugõ juuriga Pajupuu Kadi löydse veerändi aastagasaa iist Äänisjärve veeren taa aoni tiidmäldä petroglyyfikotussõ, miä sai veidy ildamba kõgõ suurõmba, päält nelämiitredse raotisõ perrä nimes Luiga maanõna. Väino ja tõsõ seldsiliikmõ omma Äänisjärve myyryraotiisi kotsilõ vällä andnu mitmõsugust kiräsõnna, miä om näytysel vällän.