[text]
Täna on

Sven-Kristjan Kreisberg
Maaleht

Võrumaal Haanja vallas peeti Ahto ja Liisa Kaasiku rõõmus, väärikas ning eeskuju andev pulmapidu, kus sageli kõlas põline pulmahyyd: hõissa pulmad!

Pulmi kavandama hakates olid Maavalla Koja juht Ahto Kaasik Tartu linnavalitsuse jurist Liisa Kaasik (neiupõlvenimega Ingver) yksmeelel, et vaid oma rahva kombel abiellumine on piisavalt tähenduslik, mõjuv ja kaunis – on ju iga haritud eestlase ja põlismaalase kohus tunda ning võimalusel järgida oma rahva põliseid tavasid.

“Igal pulmataval on sygavam vaimne tähendus ja nõiduslik salamõju,” rääkis Ahto Kaasik. “Näeb ju meie rahvakultuur kogu maailma ainelise ruumina, mida täidavad haldjad, hinged, elujõud ja vägi.”

Valitud ja kutsutud pulmategelased

Põlises pulmas sooritavad kõiki tavasid ja muudavad abielu kehtivaks ainuyksi valitud ja kutsutud pulmategelased.

Pulma juhivad isamees ja kaasanaine. Isamees ehk mõõgaisa on väärikas abielumees peiu suguvõsast või sõpruskonnast. Teda aitavad vallalised peiupoisid. Kaasanaine on väärikas abielunaine mõrsja poolt ning teda aitavad vallalised pruuttydrukud.

Pulmas peab olema vähemalt kaks kaasitajat ehk laulikut, sest suurem osa pulmatavadest toimetatakse lauldes. Mõrsja poolt oli seekord kaasitamas lauluimä Sarvõ Õiõ abilistega ja peiu poolt Õunapuu Lauri Harju meestega. Pillimeheks oli Noormaa Tarmo.

Pulm on noorpaari jaoks muutumise ja ylemineku aeg, mil ollakse avatud kõigele heale ja halvale tava- ja nõidustähenduses.

Seetõttu pööratakse nii riietuses kui tavades kyllalt palju tähelepanu noorpaari ja kogu pulma kaitsmisele halva mõtte, silma, sõna ja teo eest ning yhtlasi hoitakse yleval head ja mõnusat olemist.

Peiu, peiupoisi ja isamehe varustusse kuuluvad päris mõõgad, millega piiratakse pulmarahvast ja mõrsjat, peletatakse pulmahoonetest eemale halb ning tehakse muid taigasid. Vaid sõjariistaks sepistatud mõõgal on piisav taiajõud.

Muidugi on pulmapidu ise kõige tähtsam maausuline pulmatava. yhiselt välja elatud rõõm loob värskele abielule head väge.

Järgmisena on kõige olulisem mõrsja tanutamine, millega talle antakse kõigi möödunud põlvede naiselikkuse ja emalikkuse vägi ja kaitse.

Laulatamine ei tee kedagi meheks ja naiseks

Märt Raud kirjutab 1915. aastal ilmunud Eesti Kultura IV köites, et “Laulatus ja pulmad olid kaks iseasja. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Laulatamine ei tee meil tänapäewani weel kedagi meheks ega naeseks, waid pulmad, nii pikad, kui nad ka olgu. Ja pulmades on kõige tähtsam silmapilk tanutamine, mida wana nimega linutamiseks nimetatakse.”

Tanutamist saab toimetada vaid tanutatud naine, keda omakorda on tanutanud tanutatud naine ja nii edasi. Tähtis on järjepidevus ja tanutamise taiaga aastasadade või isegi -tuhandete jooksul kogutud vägi. Nii tanutamine, pruudi katmine sõbaga, piiramine kui ka mitmed muud tavad on tuntud paljudele põlisrahvastele ja seega väga iidsed.

Sellel pulmapeol venelaste kombel “kibe!” ei karjutud ning vägijoogiks oli vaid kodune linnaseõlu. Võib-olla just tänu sellele olid pulmalised varmad tantsima ja laulma ning ylevat pulmarõõmu jagus järgmise lõunani.

t_PulmKoorveretamm.gif
 
Kodupuu
Tänapäeva noorpaarid kylastavad abieluõnne
loomiseks sageli hiiepaikasid. Meie noorpaar
aga otsustas avaldada austust mõrsja
esivanemate kodule, kus sidus vanale
tammepuule mõrsja punutud pika paela. Selle
tamme all on varju leidnud vähemalt kaheksa
põlvkonda Liisa esivanemaid.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmValemorsja.gif
Valemõrsja
Maarahva pulmad algavad pruudikodus. Kui 
saajarahvas, ehk peigmehe sugulased ja sõbrad
on regilauldes toimunud läbirääkimiste järel
sisse kutsutud, pakutakse neile esmalt
valemõrsjaid. Neil pole aga pikka pidu, sest
peiupoisid saadavad nad tantsitamise järel
häbiga minema. Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmMorsja.gif Mõrsja toomine
Saajarahvas leidis pruudi aidast. Isamehe (Tiit Kaasik) ja kaasanaise (Leelo Rivis) vahel astub ta pulmamajja, kus ootab peig.
Isamees ja kaasanaine on pulma juhid, kes jälgivad, et vajalikud tavad saaksid õieti täidetud ja noorpaari huvid oleksid igas mõttes kaitstud.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmSylepoiss.gif Sylepoiss
Lasteõnn on abielus väga oluline ja pulmas on selle loomiseks ilus taig. Pruudile pannakse sylle väike poisike. Hypitanud teda veidi, annab pruut selle koos veimedega (kingitusega) emale tagasi. Siis ei jää nooriku syli ka abielus tyhjaks.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmPiiramine.gif

Piiramine
Nagu maausus yldiselt nii ka pulmatavades on piiramine tähtis taig. See kaitseb ringi sisse jäävaid asju ja inimesi halva mõtte, sõna, silma ja teo eest ning hoiab head olemist. Pulmaliste piiramisele lisab väge mõõk. Sellega õhku lyyes jookseb peiupoiss kolm korda ymber pulmaliste. Et pulmarong oli pea kilomeetri pikkune, nõudis see peiupoisilt Argo Keermelt head vastupidavust.
Kuva: Andres Ehrenpreis

t_PulmRautamine.gif

 

Rautamine
Pulmalised on jõudnud uude koju ning mõrsja võetakse peiu suguvõsa meeste väe kaitse alla. Isamees, peigmees ja peiupoiss käivad kolm korda päripäeva ymber sõbaga kaetud mõrsja ning ristavad ta pea kohal mõõkasid. Samal ajal laulavad kaasitajad rautamisesõnu.
Abielludes saab tydrukust naine ja mehe suguvõsa liige. Sel muutuse ajal on noorpaar, eriti aga mõrsja avatud nii headele kui halbadele mõjudele. Juba oma kodust lahkudes kaetakse mõrsja halva silma eest kaitseks sõbaga.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg

t_PulmKaasikud.gif Noorpaar - Ahto ja Liisa Kaasik - tulevad tanutamiselt. Meie rahva põliste tavade kohaselt hakkab abielu kehtima alles pulmapeol täidetud tavade järel, millest  tähtsaim on tanutamine. Kindlate sõnade ja toimingutega pähe seatud tanu annab mõrsjale edasi esiemade väe ning muudab ta noorikuks. Yksnes abielus ja tanutatud naisel on õigus mõrsjat tanutada.  See on nii pyhalik toiming, et vaid kõige tähtsamad pulmategelased võivad selle juures viibida.
Kuva: Andres Ehrenpreis
t_PulmNisetostmine.gif Naiseks tõstmine
Kui noorik on saanud kord tanu alla, tõstavad abielunaised teda kolm korda yles -  tõstavad nooriku eneste sekka. Sama teevad abielumehed peiuga. Abielu on kyll esmalt kahe inimese liit, kuid see hakkab kehtima alles kogukonna avalikul heakskiidul, mida taiad kinnitavad.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmVeimed.gif Veimed
Õiges pulmas jagatakse ikka veimesid ja veimevakk on nooriku uhkus. Isamees ulatab veimed mõõga otsas mehe lähematele sugulastele, samuti laulikutele, pillimeestele ning teistele pulmategelastele. Veime saajale antakse ka tykike pruudi ema kypsetatud pruudileiba ning ta tantsib peiupoisi või pruuttydrukuga.
Vastne pärnapuine veimevakk on täidetud sokkide, kinnaste, vööde ja muude esemetega. Nende valmistamiseks korraldas pruut talvel ja kevadel hulga veimeõhtuid.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg
t_PulmMakekahi.gif Makekahi
Makekahi on õllest, meest ja piimast valmistatud kuum pidujook, mida kaasitajad lauldes pulmalistele pakuvad. Kuigi maitsmise eest pidi loovutama hõberaha, oli see harjumatu, kuid isuäratav  jook pulmaliste seas vägagi menukas.
Kuva: Sven-Kristjan Kreisberg


Maaleht