 Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu/ hainakuu/ haan?kuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.
Nimed tähistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tyytud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.
Juuli kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pyhakutelt, kellele kirik pyhendas heinakuu 25. ja 29. päeva.
Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius – vanarooma aasta 5. kuu oli pyhendatud keiser Julius Caesarile.
Heinakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) hömånad – heinakuu, Poola lipiec – pärn, Leedu liepa – pärnakuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lipen – pärnakuu/ meekuu.
Hõimurahvastel: Komi sora - (teravilja) kypsemine, Ersa dedjkov – meekuu, Mari syrem – suvepyha.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mis tähendab samuti kui Maavallas heinategemise kuud.
Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi kypsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse yksikud pyhad leevendust toovad.
Heinakuu pyhad
02.07. heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku pyha. Sel päeval puhatakse heinatööst ja õhtul tehakse tuld. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepyhana.
Ukupäevast pikemalt
13.07. karusepäev (maretapäev), mida mõnel pool on peetud heinapyhana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahavs pidas karusepäeval Panga panga pyha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.
Karusepäevast pikemalt
25.07. jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.
Jaakapäevast pikemalt
29.07. jakepäev (olevipäev) tähistab saartel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.
Jakepäevast pikemalt
Rahvatarkusi
Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu. Siis on kõik aigused ja aavad visad paranema. Vändra
Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis läheb vihmaga vällä; tuleb vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä. Risti
Päiksepaisteline heinakuu kuulutab kylma talve. Torma
Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega yles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi ja joodud kodust toodud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sygisel. Martna
Mõnes peres ei tehta karusepäeval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära. Lääne-Nigula
Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam kännu takka, see tähendab: päike ei suuda enam heina ära kuivatada. Jõhvi
Olevipäevast tulevad tähed taeva. Kaarma
Pyhadest pikemalt
Kuu
Vana kuu pehme aeg 01.07. - 04.07. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 04.07. - 09.07. (neljas veerand).
Kadukuu aeg 09.07. - 13.07. (kuu loomine 11.07. kl 22.40).
Noore kuu kõva aeg 13.07. – 18.07. (esimene veerand).
Kasvava kuu pehme aeg 18.07 - 24.08. (teine veerand)
Täie kuu kõva aeg 24.07. - 28.07 (astronoomiline täiskuu 26.07. kl 04.37).
Päris kaduneljapäeva (mis jääks kaduaja neljapäevale) heinakuus pole. Nõrgem kaduneljapäev on 07.07. (neljanda veerandi neljas päev) ja 08.07. (neljanda veerandi neljapäev).
Edendavateks ettevõtmisteks sobivad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev. Toetavalt mõjub kõva aeg.
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Mana; Kaasik, Ahto; Uueni, Mae; Kytt, Auli 2008. Maavalla kalender 10222 (2009).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.
Maavalla koda
|
