Maavalla koja pressiteade
Saksamaal Vilmi saarel 02. – 06.11.2011 toimunud töökohtumisel pälvis tähelepanu ja tunnustust Eesti tegevus looduslike pyhapaikade kaitsmisel.
Saksamaa looduskaitseameti Vilmi rahvusvahelise looduskaitseakadeemia korraldatud töökohtumisel (Spiritual Values in European Protected Areas: implications for management and communication) osales ettekannetega nii kaitsealade valitsejaid kui ka kodanikuyhenduste esindajaid 12 Euroopa riigist. Konsultandiks oli kutsutud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsealade komisjoni kultuuriliste ja vaimsete väärtuste tööryhma Delose algatuse esindaja ja IUCNi keskkonnaekspert Josep-Maria Mallarach. Delose algatus tegeleb pyhapaikadega tööstuslikult arenenud riikides.
Kohtumisel otsiti võimalusi, kuidas Euroopa kaitsealadel võtta arvesse vaimseid ja sealhulgas usulisi väärtusi. Käsitleti looduslike ja vähem looduslike pyhapaikadega arvestamist kaitsealadel. Ettekanded olid nii islami (Bosnia), kristlike (eelkõige kloostreid ymbritsevad looduslikud alad) kui ka kohaliku pärimusliku loodususu (Eestis maausu ja Soomes saamide) pyhapaikade kohta. Eestist oli kutsutud Maavalla Koda, ettekande pidas Arvi Sepp Maavalla koja hiite toimkonnast.
Arvi Sepp tutvustas Eesti looduslike pyhapaikade riiklikku arengukava, selle täitmisel esile kerkinud raskusi ning jätkamise võimalusi. Nii Josep-Maria Mallarach kui ka moodustatava looduslike pyhapaikade algatuse (sacrednaturalsites.org) esindaja Bas Verschuuren tõstsid esile IUCN-UNESCO looduslike pyhapaikade juhendi tõlke ilmumist eesti keeles ja looduslike pyhapaikade valdkonna arengukava, mis vaatamata raskustele on eeskujuks teistele riikidele.
Põlised looduslikud pyhapaigad (hiied ja väiksemad) on riiklike looduskaitsealade eelkäijateks. Pyhapaikades on loodus olnud omaalgatuslikult paremini kaitstud kui ymbritsevatel majanduslikult kasutatavatel aladel. Siiski ei arvestata praegu mitme looduskaitseala kategooria puhul looduslike pyhapaikadega. Nõupidamisel leiti, et ka kaitsealade kylastajad huvituvad looduskaitsealade vaimsest kyljest ning neile tuleb anda võimalus looduse vaimse mõõtme tajumiseks ning sellega oma elu rikastamiseks.
2008. aastal kiitis Eesti Vabariik heaks IUCNi juhendi looduslike pyhapaikade haldamise kohta, milles looduslikke pyhapaiku käsitletakse inimkonna ning ka Eesti vanimate looduskaitsealadena. 2008. aastal kinnitatud ning 2012. aastal lõppeva looduslike pyhapaikade riikliku arengukava on ette nähtud 1/3 Eesti kihelkondade pyhapaikade uurimiseks ja kaitsmiseks. Eesti riik on arengukava seni rahastanud 11 % ulatuses.