[text]
Täna on

Kes kardab ilmalikku riiki?

Ahto Kaasik
Härjapea Koja vanem


Kui parafraseerida Kadrina pastori Meelis-Lauri Eriksoni avaldust 28. mai Virumaa Teatajast (artikkel “Kas on vaja karta kristlaseid”), siis jääb mulje, et seltskond, kes nimetab end kristlasteks, tahab riigipirukast hammustada üha priskemat tükki.

Põhiseaduses ettenähtud usuvabadust tuleb kaitsta

Seejuures ei saa see seltskond kuidagi aru, et teised usud ei taha riigi seljas liugu lasta. Vähe sellest, et ei saada aru, maausulistes nähakse hoopis tülikaid konkurente. Miks muidu on end kristlasteks nimetava seltskonna avaldused läinud üha sallimatumaks. Näiteks luterlaste helgemaid päid, professor Kalle Kasemaa võrdles 14. aprilli Tartu Postimehes taara- ja maausulisi invaliidide ja vaimuhaigetega.

End kristlasteks nimetav seltskond ei näi aru saavat, et usuline pööramine või ühe usundi riigieelarveline eelistamine teistele pole normaalne. Lausa süüdimatu järjekindlusega korrutatakse, et “kristlus on nii hea, miks ta ei võiks siis eelistatud olla?”. Sama hästi võiks küsida, et mis on halba põhiseaduse rikkumises?

Kadrina pastor Erikson heidab maausulistele ette, et neil puuduvat religiooniõpetuse küsimuses positiivne programm. Kummaline, sest näiteks politseinikult, kes on kinni pidanud roolijoodiku, ei lähe ju keegi küsima positiivset programmi. Ei tohiks ju olla vahet, kas sa oled riigipalgaline politseinik või lihtsalt kodanik. Kui sa näed, et keegi üritab rikkuda seadust, siis ta tuleb lihtsalt peatada. Seda enam tuleb sekkuda, kui kavatsetakse rikkuda põhiseaduslikke õigusi.

Maausulised toetavad ilmaliku riigi ideed

End maausulisteks nimetav seltskond pole siiski piirdunud näpu vibutamisega.

On esitatud ka konkreetseid ettepanekuid, kuidas religiooniõpetuses valitsevat korralagedust parandada.

Näiteks on pandud ette asendada valdavalt kristlastest koosnev religiooniõpetuse ainenõukogu uskudevahelise töögrupiga. Mõistagi annaks oma panuse sellesse ka maausuliste esindaja. Vastava töögrupi ülesandeks oleks tegeleda religiooniküsimustega erinevate ainete õppekavades ja korraldada erialaõpetajate täiendkoolitust. Koos teiste mittekristlastega on maausulised korduvalt pakkunud abi ka adekvaatsete religioonialaste õppematerjalide koostamiseks.

Maausulised on välja pakkunud ilmaliku riigi ja hariduse idee. Kui tahame, et Eesti inimesed saaksid oma kodudes, kirikutes, palvemajades, sünagoogides, mosheedes ja hiites järgida vabalt oma usku, siis riik peaks hoidma end usust nii kaugele kui võimalik.

Ilmalik riik on küll praegu riigieelarvest kopsakaid toetusi saavatele usuorganisatsioonidele õudusunenägu, kuid teist teed meil lihtsalt ei ole. Sest kui jätkub ja süveneb praegune tendents, kus teatud usuorganisatsioonid ajavad riigiga jonnakalt oma diili, kistakse meie riik lihtsalt tükkideks.

Virumaa Teataja
05.06.2003