[text]
Täna on

Lyganuse volikogu peab kolmapäeval otsustama, mis saab Purtse hiiemäest, millele omanik tahab maausuliste ja kohalike elanike vastuseisust hoolimata rajada sinna kuni 50 majaga asunduse, kirjutas ajaleht Põhjarannik.

Lyganuse volikogu arutab homme, kas algatada detailplaneering Purtse kylas Sarapiku maayksusel, kuhu selle omanik OÜ Eesti Era tahab ehitada kuni 50 väikeelamukrundiga uusasumi, mille lähedal asub 8 muinsuskaitse all olevat kivikalmet ning mis maausuliste kinnitusel asub hiiealal, mis peaks jääma ehitustegevusest puutumatuks. Veidi rohkem kui 15 hektari suurune krunt on ligikaudu kilomeetri kaugusel Purtse kindluselamust ning selle kõrval asuvast leinapargist.

Polnud kalmetest aimu

OÜ Vanem VS Kinnisvarabyroo juhatuse liikme Aksel Rüütli sõnul tuli Eesti Era plaaniga nendele kuuluvale Sarapiku kinnistule asum rajada välja selle aasta veebruaris.

Otsiti kokku ja vaadati yle kõik dokumendid. "Mitte kusagil ei olnud märget selle kohta, et maatykil oleks mõnigi muinsuskaitsealane või looduslik piirang," ytles Rüütel, kelle sõnul selgus alles siis, kui nad dokumendid ette valmistasid ning nendega Lyganuse vallavalitsusse pöördusid, et tegemist on alaga, millele jäävad arheoloogiliselt uurimata kivikalmed. "Maanõunik vedas oletatavad kalmete asukohad kaardile ja kui kohale läksime, siis selgus, et ongi kivilademed," selgitas Rüütel, kuidas muinsuskaitse all olev ala nende arenduspiirkonda sattus. Lisaks selgus, et tegemist on hiiemäega, ning uus asundus sattus nii maausuliste kui kohalike pahameele alla. Eelmisel neljapäeval arendaja eestvedamisel kokku kutsutud ymarlauas esitati maa omanikule ning kinnisvarabyroole juba 150 elaniku allkirjaga vastuseis uusasumile.

Nõus veerandist loobuma

Rüütli kinnitusel olid nad kohe, kui selgus, et asumi alale jäävad kivikalmed ja hiiemägi, valmis sellel alal arendustegevusest loobuma. "Me ei ehita sellele alale midagi ning järgime Eesti seadusi, mis ei luba muinsuskaitseobjektile ehitada lähemale kui 50 meetrit," lubas Rüütel.

Lisaks tahab maaomanik praegu võssa kasvanud kivikalmete ymbruse korrastada ning teha nende ymbrusesse pargi, kus inimesed saavad jalutada, võib-olla ka pinkidel jalgu puhata ning lõkkeplatsil aega veeta. "See on ideaalne ja ilus koht. Korrastatud pargis näeksid inimesed kivikalmeid, mis praegu peidus ning mille asukohta keegi ei teagi," kinnitas arendaja, et uue plaani kohaselt jääks puutumata ligi neljandik maatykist.

Ylejäänud maale, Rüütli hinnangul 6-7 hektarile kerkisid viilkatustega väikeelamud ja abihooned, mis ei ole kõrgemad kui kymme meetrit ehk siis mitte yle kahe korruse. Parematel kruntidel on uute majade akendest vaade kindluselamule ning Kiviõli tuhamäele. Asunduse põhjapoolsete majade aknast näeb Soome lahte.

Rüütel näeb põhjusena, miks asumile nii vastu ollakse, mitte seda, et ehitatakse hiiemäele ning kivikalmetele liialt lähedale, vaid seda, et vaid mõne kilomeetri kaugusele nende planeeritud asumist tuleb teine, sama suur asum ning selle taga on yks volikogu liikmetest. "Võidab see, kes kiiremini myyb," kahtlustab Rüütel põhjust, miks neile vastu ollakse ning nende seisukohti isegi kuulama ei vaevuta.

Räägivad yksteisest mööda

Kui arendaja kinnitusel jäetakse Hiiemägi ehitusest kõrvale, siis Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku kinnitusel räägivad maausulised ja arendaja yksteisest mööda. "Arendajad räägivad vaid yhest hiieala osast. Nemad nimetavad hiiemäeks vaid seda osa, kus on kivikalmed, tegelikult aga on hiieala terve moreenvall, mis on 1,4 kilomeetrit pikk ja ligikaudu 500 meetrit lai," selgitas Kaasik.

Kivikalmeid on alal 8 ning need on arheoloogiliselt uurimata. Yhte kalmetest on puistanud hauaröövlid. Lisaks kalmetele ja hiiemäele jookseb uus asundus servapidi endise Uku allikani. Vene piirivalvurite poolt kinni aetud allika veesooned on olemas ning Kaasiku kinnitusel on allikakoht samuti muinsuskaitse all nagu hiis.

Kaasik on seisukohal, et hiieala peaks jääma ehitusest puutumata. "Kui hiiemägi on põlluks haritud, siis las ta olla. Aga kui ta on tegevusest seni puutumata jäänud, siis võiks see ka edaspidi nii jääda, et ala saaks uuesti metsastuda ja võtta hiie ilme," selgitas Kaasik.

Toetus võib jääda saamata

Lyganuse volikogu otsustab detailplaneeringu algatamist homme. Lyganuse vallavanem Indrek Saluvee ennustas, et arendajatel on toetust keeruline saada, kuna seda ei toeta ei kohalikud ega ka vallavalitsus. "See, et ehitatakse just hiiemäele, ei sobi," leidis Saluvee, kes lootis, et omanik ja arendaja plaanist hiiealale ehitada loobub.

Saluvee sõnul on veel võimalik, et maaomanikuga leitakse pooli rahuldav kokkulepe. Just arendaja jättis talle eelmisel nädalal toimunud ymarlaual mulje, et järjekindlalt soovitakse just sellel maatykil toimetama hakata. Saluvee ise pakuks hoopis võimalust rajada uus asundus Aasse, kui arendajad just merevaadet taga ajavad. Kinnistu omanikul OÜ-l Eesti Era on maatykke ka seal. "Kui asi on merevaates, siis seal on see samuti olemas ning sinna asunduse rajamisel ei näe ma kyll yhtegi takistust," selgitas vallavanem.

 

Põhjarannik