[text]
Täna on

Eile Pärnu kontserdimajas konverentsil “A mul sest kördist kama! ehk rahvariide väärtus” rääkisid esinejad eesti peredes levinud rahvarõivakandmise traditsioonidest minevikus ning tänapäeval, kirjutas ajaleht Pärnu Postimees.

Kohaletulnutele andsid asjakohast nõu rahvariidespetsialistid Silvi Allimann, Marju Heldema, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juht Liivi Soova, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Reet Piiri, kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ja teised.

Pärnu Sytevaka humanitaargymnaasiumi õpilased Age Tomson ja Kai Allikas ytlesid, et noorte elus puudub rahvariietel väärtus. See on neile kama. Rahvariiet seostatakse eelkõige vanema põlvkonnaga. See on pigem esinemiskostyym. Eesti ja rahvusluse idee on koolinoortele kauge. Noored ei tea, miks kantakse prossi või tanu või mispärast on seelik triibuline, sest koolitundides ei puudutata neid teemasid vähimalgi määral. Ometi võiks käsitöö-, kodu- või ajalootundides rahvuslike motiivide teemat käsitleda. “Nagu muinasjutt, mis muudab elu põnevaks,” nentisid piigad.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee pakkus välja, et laulupeopääse võiks olla rahvariietes tulijatele poole odavam.

Eesti kunstiakadeemia rektor Signe Kivi kinnitas, et pooldab kunstnikuna rahvariiete ainetel valmistatud ehk veerand-rahvarõivaid. Rektor mainis mitu korda, et talle on rahvariided sydamelähedased. Kivi näitas fotosid oma perekonna reliikvia-rõivastest ning enda loodud moekollektsioonidest, mida ta on kandnud presidendi vastuvõttudel, kõrvutades neid autentsete rahvariietega, millest inspiratsiooni ammutas. “Neis kleitides väljendub sygav armastus kodumaa vastu,” lausus ta ja lisas, et arvaku kritiseerijad, mida tahavad.

Rahvarõivateemalisi kõnelusi ohjas Tartu abilinnapea Hannes Astok.

Konverentsi “A mul sest kördist kama! ehk rahvariide väärtus” korraldasid Pärnu maavalitsus, Pärnu rahvakultuuri keskselts, Viljandi kultuuriakadeemia ning Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit.


Pärnu Postimees