Meie metsades peitub hulgaliselt eelmiste põlvkondade pärandatut: kadunud kylade vahelised metsateed, talukohtades säilinud paekivikeldrid, lubjaahjude varemed, söemiilide asukohad, vanad savitööstused ja muud, kirjutas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Silvi Puusepp.

Keskkonnaministeerium alustas 10218. (2005) aastal koostöös RMK ja Tapioga Harju-, Lääne- ja Raplamaal Soome-Eesti INTERREG III A yhisprojekti  “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine". Projekt kulgeb edukalt.

Jätkuprojektina on käesoleval aastal kavas inventeerida ja kaardistada Järvamaal pärandkultuuriobjekte. Sissejuhatav seminar on kavandatud radokuu 21. päevaks. Selle kohta ilmub täpsem teave "Järva Teatajas".  Inventeerijaid Järvamaale juba otsitakse. Märtsis läbivad inventeerijad esimese koolituse, aprillis teise ja suve hakul võib neid juba Järvamaa metsades kohata.

Järvamaa valdade ja erametsaomanikega võtavad selle piirkonna inventeerijad kindlasti yhendust. Parima tulemuse saab objekti kirjeldusele pärimuse lisamisega.

Paljud metsaomanikud ei ela oma valduste lähedal. Sellisel juhul võivad asjast huvitatud inimesed rääkida kohaliku piirkondliku metsaspetsialistiga, kes vajadusel viib nad kokku selle piirkonna inventeerijaga.

Pärandkultuuri hoidja Lembitu Tarangu toonitab, et oma valdustes paiknevat kultuuripärandit kaitseb kõige paremini maaomanik ise. Tihtipeale võib inimene just teadmatusest lasta oma maadel asuval kultuuripärandil hävineda või lausa ise seda  mingil moel  kahjustada.

Erametsaomanikud võiksid enam märgata ja kasutada oma metsa mittepuidulisi väärtusi. Mitmel põhjusel vähenevad raiemahud. Pärandkultuur koos teiste metsa kõrvalkasutusaladega on yks võimalus oma metsa edaspidi majandada. Praegu võib selline tegevus tuua metsaomanikule vaid väikese lisasissetuleku, ent rohelise mõtteviisi ja looduspuhkuse tähtsustudes võib see suureneda. Ka metsa raiumata on võimalik luua töökoht endale või kogu perele, teha kodukoht kauniks ja tõsta kogu paikkonna mainet.

Pärandkultuuri säilitamiseks on Erametsakeskus alates eelmisest aastast jaganud toetusi.  Hakkajamad metsaomanikud on oma pärandkultuuri objektide korrastamiseks juba raha saanud. Toetuse taotlemise eeltingimus on objekti eelnev inventeeritus ja hilisem avatus kõigile huvilistele.

Kui teha pärandkultuuri tutvustavad matkarajad, võib neil käia aktiivset puhkust veetmas. Võib taaselustada tegevusi, mis juba ununema kipuvad - tõrva ajamine, vaigu kogumine, kahemehesaega puu saagimine. Huvi tõstaksid peatuspaikades pakutavad  kukeseened ja mustikasupp ning koha või objektiga seonduvate lugude jutustamine. 

Jätkuprojektidega on plaanis viia metsaomanikud kurssi  pärandkultuuri kui yhe metsa mitmekylgse kasutuse võimalusega.  Võimalik, et just keegi Järvamaa metsaomanikest on teerajaja uutes ettevõtmistes.

Yhisprojekti  “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine" rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ning viiakse ellu Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG III A programmi käigus. Eestipoolne kaasrahastaja on Siseministeerium.