[text]
Täna on

Sel nädalal esitas 24 riigikogu liiget taas eelnõu, mis muudaks religiooniõpetuse gümnaasiumiastmes kohustuslikuks, kirjutas Postimees.

Eelnõu järgi jääks põhikoolis aine õppimine vabatahtlikuks, kuid kool on kohustatud religiooniõpetust õpetama, kui seda soovib vähemalt viis õpilast senise viieteistkümne asemel.
Res Publica fraktsiooni saadiku Avo Üpruse koostatud eelnõu, mis näeb ette paranduse tegemise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse, esitasid 24 riigikogu liiget eri fraktsioonidest.

Religiooniõpetus on eelnõu seletuskirja järgi õpilasekeskne ja mittekonfessionaalne kooli õppeaine, see on loomulik üldhariduse osa enamikus Euroopa riikides.

«Eestis väljatöötatud religiooniõpetuse ainekava näeb religiooniõpetust üldhariduse põhimõtetest lähtuva ja riikliku õppekava aluseid ja eesmärke silmas pidava mittekonfessionaalse õppeainena, mis tutvustab erinevaid religioone, maailmavaateid ja nende mõjus elukorraldusele ning toetab väärtuskasvatust,» kirjutas Üprus eelnõu seletuskirjas.

«Kõnealune õppeaine on käsitletav ühe religiooni – kristluse – misjonina,» protesteeris eelnõu vastu Eesti maausulisi ühendav Maavalla Koda. «Religioonipedagooge koolitavad üksnes kristlikud (protestantlikud) õppeasutused ja religiooniõpetuse kehtiv ainekava on kristlusekeskne.»

«Eraldi usuaine järele puudub ka sisuline vajadus, kuna religioonialased teadmisi saab edukalt käsitleda teistes õppeainetes, nagu kirjanduses, ajaloos, geograafias, muusikas, kunstis. Kohustusliku religiooniõpetuse eestkõnelejad on tunnistanud, et õppeaine eesmärk on laste kasvatamine religioosse (kristliku) eetika ja õpetuse vaimus,» teatas Maavalla Koda.

15. detsembril jättis riigikogu Keskerakonna ettepanekul häältega 17:12 analoogse eelnõu menetlusest välja.


Postimees