Tallinnas 10217. aastal (2004) toimunud soome-ugri rahvaste neljanda maailmakongressi peasekretär Andres Heinapuu jutustab ajalehes KesKus, kuidas ta viienda kongressi eel soome-ugri rahvaste kokkulugemisega hädas on.
Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil Tallinnas osalesid vaatlejatena bessermanid. V kongressil tänavu suvel Hantõ-Mansiiskis nad eraldi ei osale, vaid on udmurtide delegatsioonis. Miks nii?
BESSERMANID
Viimati loendati seda väikest Loode-Udmurtias elavat rahvakildu 1926. aastal, uuesti aga alles 2002. aasta rahvaloendusel. Siis oli neid alles jäänud kolm korda vähem, veidi yle 3000. Vahepeal arvati nad udmurtide hulka. Keele poolest ongi nad udmurdid, kuid etnilise identiteedi ja kultuuri poolest hoopis muu rahvas: nende kultuuris on palju turgipärast, ent ka lausa originaalset.ˇ
1990. aastal asutatud Bessermani Rahva Yhingu tegevuse tulemusena võttis 1992. aastal Udmurdimaa ylemnõukogu vastu otsuse bessermanide ajaloolise nimetuse taastamisest ja 2000. aastast on bessermanid lisatud Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliste põlisrahvaste nimistusse.
Siiski ei ole neil oma esindust tulevasel soomeugrilaste maailmakongressil. Põhjus pole mitte rahvuslikus rõhumises, vaid pigem selles, et Venemaa poolt on tunda juba ammu survet muuta rahvaste kongress administratiivyksuste kongressiks. Nii siis ongi bessermanid Udmurdi Vabariigi delegatsioonis.
NELJA SORTI KOMID
Hoopis teine lugu on eri sorti komidega: kui mõistlikud rahvateadlased eristavad komide põhimassist põhjapõdrakasvatajatest ižmakomisid, siis Venemaal on traditsiooniliselt komisid jagatud Permi komideks ja (syrja)komideks. Ka ižmakomid on tahtnud saada omaette rahvuseks ja väikerahvaste nimekirja, kuid Komi Vabariik ja rahvusliikumine on alati selle vastu olnud. Nii ongi nad ametlikult tavalised komid. Permi komid rahvusena ja Permi komi keel tekkisid aga seoses stalinliku rahvuspoliitikaga pärast Permi Komi Rahvusringkonna loomist 1925. aastal, et mitte liita nende asualasid juba olemasoleva Komi autonoomse oblastiga.
2005. aasta detsembris aga yhendati Permi Komi autonoomne ringkond Permi oblastiga Permi kraiks. Põhjendus oli, et ringkond on liiga väike ja vaene, et yksi hakkama saada. Loomulikult ei tulnud yhendamine Komi Vabariigiga kõne allagi. Kuigi Permi komid osalevad yhtsel Komi kongressil, on nad maailmakongressil omaette delegatsiooniga.
Tallinna kongressile saatis Permi oblast 2004. aastal omaette vaatlejatena lisaks veel Jazva komid, kelle kohta oli trykitud ka läikpaberil bukletid. Uue komi ryhma reklaami eesmärk oli kindlasti näidata, kui hästi oblast komide eest hoolitseb. Siiski võib kahtlustada ka, et Permi oblasti võimud tahtsid uue komide ryhma väljatoomisega näidata, et komisid elab neil mujalgi ning nii vältida endisele autonoomsele ringkonnale eristaatuse andmist. Tänaseks on ringkonnal siiski Permi krais eristaatus (uueks nimeks Permi Komi ringkond). Jazva komid tulevad Hantõ-Mansiiski maailmakongressile Permi komi delegatsiooni koosseisus.
MITU KARJALA RAHVAST
Ametlikult on Karjala rahvaid yks, kirjakeeli aga kaks: päriskarjala, mis meenutab rohkem soome keelt, ja lõunapoolne aunuse (ehk livvi). Mõned keeleteadlased aga eristavad aunusest ka omaette lyydi keele, mida kõneleb umbes 3000 inimest Äänisjärve ääres. Et lyydilased on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lyydi Selts ja Kuujärvelt pärit Miikul Pahomov. Luuletaja ja keeleteadlane Pahomov on kirjutanud palju nii teaduslikke artikleid kui publitsistikat, tõestamaks, et lyydi on omaette keel. Lisaks on ta viljakas luuletaja, nii et ta on kirjutanud ka märgatava osa lyydi kirjandusest.
Kuigi lyydi keel ei ole ametlikult tunnustatud ning karjala organisatsioonidki tahavad vältida kolmandat kirjakeelt, ei keela keegi tal omas lyydi ortograafias ei raamatuid ega luuletusi avaldada. Maailmakongressil käis Pahomov Helsingis 2000. aastal, Hantõ-Mansiiskis ma vaevalt teda kohtan. Kyll aga on omaette delegatsiooniga esindatud Tveri karjalased, sest nad lihtsalt elavad kaugel.
SEGASED ASJAD SOOMLASTEGA
Maailmakongressil on algusest peale olnud eraldi Ingerisoome delegatsioon, kuigi Ingeri soomlased ei pea end soomlastest erinevaks rahvaks. Hiljem on lisandunud veel kveenid, kelle Norra on tunnistanud omaette vähemusrahvuseks, Soome riik aga peab soomlasteks.
Kunagi pole kongressil osalenud “meäkeelseid”. Meä keel (‘meie keel’), mida kõneldakse mõlemal pool Tornio jõge, on Rootsis tunnustatud soome keele kõrval omaette vähemuskeeleks. Teisel pool jõge on aga seesama keelekuju soome keele murre.
KUI PALJU SIIS SOOME-UGRI RAHVAID ON?
Nagu eelnevast selgus, ei saa kysimusele, mitu soome-ugri rahvast või keelt on olemas, yheselt vastata. Kahtlasi rahvusi ja keeli on veelgi. Siinsamas lehes olen kirjutanud veel ersadest ja mokšadest, keda ametlikult yheks mordva rahvaks loetakse, kuigi nad kõnelevad eri keelt ja kummaski keeles pole “mordvalase” jaoks sõna. Kongressil on nad sellest hoolimata kaks eri rahvast.
Ja peaks ka selge olema, et kysimus, missugune murre on keel, pole mitte keeleteaduslik, vaid poliitiline. Seejuures võib yks rahvas rääkida mitmes keeles ja vastupidi – eri rahvad võivad yht ja sama keelt kõnelda. Soomlaste kohta saime teada, et nende naabrid tunnustavad ametlikult nende ligidasi suguvendi omaette rahvasteks või soome keele murdeid omaette keelteks.
Tänapäeva maailmas muutub etniline identiteet aina rohkem inimese eraasjaks. Ja tylide vältimiseks on minu meelest kõige lihtsam arvestada inimese enda arvamust. Kui Miikul Pahomov ytleb, et lyydi on keel ja lyydilased rahvus, siis vähemalt tema ise on minu jaoks selle rahvuse esindaja. Ja olgu see ersa või mokša, kes ise end “mordviniks” peab, pealegi mordvalane. Igatahes tundub ebaviisakas, kui keegi väljastpoolt läheb mordvalastele selgeks tegema, et ersasid ja mokšasid pole olemas või ei tohiks olemas olla.
Ega vist peagi rahvaid lugema. Lugegem parem Miikul Pahomovi luuletusi. Yks neist on muuseas ka vadja keelde tõlgitud.
* * *
LOE LISAKS:
VEEL KAHTLASI SOOME-UGRI RAHVAID JA KEELI
■ Csángód – Rumeenia Moldovas elavad omapärase kultuuriga katoliiklikud ungarlased; ungarlaste meelest kuuluvad ungarlaste hulka, rumeenlaste ja mõnede teadlaste meelest mitte.
■ Saamid – on enda meelest yks rahvas, kes kõneleb mitmes keeles; kas keeli on alles 7 või 10, on lahtine.
■ Isurid – traditsiooniliselt on Soome keeleteadlased isuri keelt nimetanud mitte keeleks, vaid inkeroismurteet ‘ingeri murded’, seejuures on ebaselge, kas need on soome või karjala keele murded.
■ Võrukesed – võru liikumise aktiiv peab kirjakeelest erinevat võru keelt omaette keeleks, keeleteadlaste enamik eesti keele murdeks; seejuures on kõik veendunud, et võru keele kõnelejad on rahvuselt eestlased.
■ Setud – Seto Kongress on setud omaette rahvaks kuulutanud, Eesti riik neid ei usu.
■ Marid – kuigi mäemarid erinevad niidumaridest ka kultuuriliselt, peavad nad end samaks rahvaks, kuigi räägivad ametlikult kahes eri keeles.
■ Handid – handi keele säilinud ida- ja põhjamurre on vastastikku arusaadamatud, ometi ei pea keegi neid eri keelteks, ka rahvuslik eneseteadvus on murderyhmadel sama; mansi keelega oli sama lugu, kuid praeguseks on elujõuline ainult yks murre.
■ Terjuhhaanid – kuigi kõnelevad vene keelt, peetakse neid mordva etniliseks ryhmaks kultuuri põhjal.
■ Tšuvašid – etnograafid on tšuvaši kultuurist leidnud palju soomeugrilisi jooni, kuid keele poolest kuuluvad nad tyrgi-tatari rahvaste hulka, ilmselt seetõttu on osalenud Fenno-Ugria korraldatud soome-ugri yritustes; mujal neid eriti soomeugrilaste hulka arvatud pole.