[text]
Täna on

Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liikmed said 24.–26. urbekuud kokku Lääne-Virumaal. Maailmakongresside vahel tegutsev soome-ugri rahvaste koostöökogu kogunes Eestis juba neljandat korda. Kui varasemad kolm istungit on peetud Lohusalus, Leigol ja Võrus, siis seekord võttis kylalisi vastu Rakvere, kirjutas Fenno-Ugria Teatajas Andres Heinapuu.

Kohale tulid hantide, ingerisoomlaste, isurite, liivlaste, karjalaste, komide, kveenide, permikomide, setude, soomlaste, ungarlaste, vepslaste ning muidugi ka eestlaste esindajad. Eestlastest konsultatiivkomitee liikmed Tõnu Seilenthal ja Andres Heinapuu kuuluvad yhtlasi ka yrituse korraldaja Fenno-Ugria Asutuse juhatusse.

Aastaplaani arutelu
Istungil arutati käesoleva aasta tööplaani, mille keskseks syndmuseks on porikuus Komimaa pealinnas Sõktõvkaris peetav rahvusvaheline konverents emakeeleõpetusest kakskeelsuse tingimustes. Konverentsile tuleb eeldatavalt kokku umbes poolteistsada emakeeleõpetajat ning haridusametnikku kõigi soome-ugri rahvaste seast. Oma kogemusi on lubanud jagada ka soomlased, eestlased ja ungarlased.

Tänavu on plaanis ka soome-ugri keeltes kirjutavate ajakirjanike konverentsilaadne kohtumine Joškar-Olas ning Venemaa soome-ugri organisatsioonide liikmetele mõeldud koolitusprogramm, mille kaks esimest etappi toimuvad Venemaal, lõpposa aga Soomes Tamperes.

Yks ulatuslikest plaanidest on idapoolsetes soome-ugri keeltes tehtud telesaadetete, eelkõige teatrietenduste, kontserdite ja kultuurisaadete kättesaadavaks tegemine internetis. Kuna mitu soomeugri rahvast elab hajali, on see suurel osal rahvast ainus võimalus omakeelseid tele- ja raadiosaateid jälgida.

Et aga Venemaa soome-ugri alade telestuudiod, kus omakeelseid saateid aastakymnete vältel tehtud, on ylevenemaalise teleraadiokompanii Rossija filiaalid, siis kuulub nende saadete autoriõigus nimetatud ettevõttele. Kohtumisel otsustati hakata pidama läbirääkimisi telesaadete levitamisõiguste asjus Rossija juhtkonnaga.

Keelepesa-lasteaiad
Kõne all oli ka Soome algatatud keelepesade projekt, mis esialgu on käivitunud Karjalas ning laieneb sealt kavatsuste kohaselt peagi teistessegi Venemaa soome-ugri piirkondadesse. Keelepesad on lasteaiad, kus lastega kõneldakse ainult emakeeles, mitte enamuse keeles. Eriti kasulikud on keelepesad olnud siis, kui laste vanemad on juba kaotanud oma keele, kuid on huvitatud, et lapsed seda oskaksid.

Kveenide esindaja Börnar Seppola pidas just seda kysimusteringi kõige olulisemaks. Ta rõhutas, et lapsepõlves õpitud keel ei kao ning et kogu soome-ugri liikumise peaylesanne ja mõte on õpetada veel emakeelt rääkivate eest ära surijate asemele tulevatele noortele nende oma rahva keelt. Ainult nii on tema sõnul võimalik kindlustada keele säilimine.

Teemaks oli ka Euroopa Liidu eelarvest Venemaa vähemusrahvuste keele ja elma edendamiseks eraldatud 2,5 miljonit euro saatus. Praeguseks on raha yle antud Venemaa regionaalarengu ministeeriumile, kes peab lähiajal otsustama, kuidas seda jagama hakatakse.

Konsultatiivkomitee järgmine istung otsustati pidada Siberis Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna pealinnas Salehardis. Töökorra järgi tuleb koguneda vähemalt yks kord aastas, tegelikult on aga koos käidud kaks korda aastas.


Fenno-Ugria Teataja