Võrokõisi edevanõmbidõ pidorõiva tulnu vahtsõst pruukmistõ võtta, kirotas Uma Lehes Võro instituudi juht Eichenbaumi Külli.
Ku mõnõ suurõmba pido pääle mitmõst Eestimaa nukast rahvast kokko tulõ, sis tunnõt rõividõ perrä õkvalt är – mustõ kuubõga omma mulgi mehe, kirivide pruntsõ ja rättega Kihnu naasõ, seto rahvarõivit tiid kah egäyts ja seto pruukva näid hoolõga.
Tuu kõgõ man tulõ kysymine, et mille sis võrokõsõ silmä ei paistu? Mille võro mehe läävä pitto halli ylikunnaga ja naisist saa-i kah rõividõ perrä arru, omma nä Võromaalt vai pääliinast?
Omma jo võrokõisil ummi edevanõmbidõ perändysest pidorõiva tävveste olõman, egän kihlkunnan tsipa esi mooduga, a ku kõrvuisi panda, sis võit ytist muudu nätä kylh.
Kas sis olõ-i tuu pääle tultu, et võissi vällä näydädä, kost peri oltas, vai olõ-i meil virku naistõrahvit, kiä rõivit ummõlda võtnu?
2. märdikuu pääväl saiva Võro instituudin kokko inemise, kink meelest olõssi illus mi edevanõmbidõ pidorõiva jäl yle hulga ao näytämises vällä tuvva.
Mitmõ näist omma esi virga umblõja ja näil omma ka tiidmise mi kandi vanõmbast rõivamoodust. Arutõdi, kuis saanu mi ummist rahvarõivist jäl pidorõiva tetä.
Rahvarõivit peetäs parhilla sakõst õnnõ lauluparkõ ja tandsuryhmi esinemisrõivis, a pidorõivas pruugitas harva. Ummõtõ võisi ka mi kandi ammõdimehe ja -naasõ mi umma rahvarõivast pidoliidsil kõrdul kanda.
Yts sääne vanal Võromaal ja Tartomaal moodun olnu seo kandi esieräline rõivas om lambahall verevide pailuga kirät pikk kuub. Võromaal kutsuti tuud ka suur-särgis.
Tuu kuub näge niisama uhkõ vällä ku mulke vai setodõ rõiva, minka nimä uhkusõga presidendi vastavõtulõ läävä. Presidendiherr esi tund köydyst Mulgimaaga ja näytäs tuud sammamuudu vällä pidol mulgi kuubõ kandõn.
Kimmähe om ka võrokõisi, kiä hää meelega mi lambahahka kuubõ sälgä pasnu ja tuuga mõnda pitto länny. A parhilla saa-i tuud koskilt osta, piät väega häste tiidmä, midä tahat, otsma mõnõ rahvarõividõ tegijä ja tuu käest rõiva eräle telmä.
Kuun olnu käsityytegijä võtiva plaani vällä uuri, ku pall’o võrokõsõ tahtnu tegeligult umma pidokuubõ kanda. Kimmäle pall’o ei tiiäki parhilla, määne tuu täpsele vällä näge ja käsityytegijä nakkasõ tuud tutvas tegemä.
Edimäne suurõmb ettevõtminõ, kon võrokõsõ võinu uhkõlõ umma rõivast kanda ja tuud tõisilõgi näydädä, om tõnõ Uma Pido 29. lehekuul Põlvan Indsikurmun. Kiä tund, et timä tahtnu sinnä pitto joba ummin ilusin rahvarõivin minnä, andku hindäst kimmäle teedä Näputyyseldsi inemiisile, kiä taad asja iist võtva.