Laupäeval, 25. sygiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekylas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.
Uus koda soovib edendada viru maausku, elma ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pyhapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud syndmuste nagu Samma Tammealuse suvistepyha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist yldhariduskoolides ja lasteaedades.
Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ylikoolis looduslike pyhapaikade arengukava rakendamist ning juhib yhiskondlikus korras ka yle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja ylle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.
Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.
Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige pyham paik. Lisaks on vadja keel yks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.
Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kymmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepyhade pidamise tava.
Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusyhenduse Maavalla koja viies kohalik koda.
Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade - varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pyhadega, näiteks jõulude ja munapyhaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.
Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.
Väljavõtteid Maausuliste Viru Koja põhikirjast
1. Koja tegevuse eesmärk on:
1.1 oma liikmete usuliste, kõlbeliste ja hariduslike tarviduste rahuldamine;
1.2 põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja ainelise kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides.
3.1 Koda yhendab inimesi, kelle maausulise maailmavaate aluse moodustab esivanemate vaimse pärandi (s.h uskumuste) järjepidevust kandev osa, mida seovad yhised põhimõtted teiste põhja-metsavööndi põlisrahvaste põlise maailmanägemisega.
4.1 Maausuliste tavade järgimine ning usulistel talitustel osalemine on soovituslik ja vabatahtlik.
4.2 Maausulised talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade (varrud, pulmad, matused) ning aastaringi tähtpäevade (näiteks munapyha, hingedeaeg, jõulud) ajaloolise kombestiku järgimisega.
4.3 Inimese eluringi tähtpäevadega seotud talitused toimuvad peamiselt kodudes.
4.4 Hiied, pyhad allikad, kivid, puud jm ajaloolised looduslikud pyhapaigad on isiklike, perekondlike ja kogukondlike usutalituste (mõtlus, jõu kogumine, palvetamine, andide viimine, ravimine jm) paigaks.
Kuva: Viru koja juhatus, vasakult: Ülle Männik, Ahto Kaasik, Meelis Kütt.