Uma Pido pääkõrraldaja, Võro seldsi juht Ojari Triinu (35) sai kittä häste vällä tulnu võrokiilse laulupido iist: Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapital and’ Triinulõ yte aastapreemiä ja Eesti kooriytisys valõ tä aasta kõrraldajas. Kysse Harju Ülle.
Kuigi kolmas Uma Pido tulõ viil katõ aastaga peräst, om Triinu tuu kõrraldamisõga joba pääle naanu: pido toimkund käy kokko ja vällä om kuulutõt vahtsidõ koorilaulõ võistlus.
Triinu pidä luku vannust kombist (esieränis savvusannan käymisest) ja ku suurõmb pido om, pand sälgä võrokõisi pidolidsõ suursärgi.
Ku rassõ vai kerge om kõrralda nii suurt laulupito nigu Uma Pido, ku olõ-i esi koorilaulja ega ylepää muusigainemine?
Kõrraldaja piäki-i kõkkõ tiidmä vai mõistma, kõrraldaja piät arvu saama, midä tä ei mõista ja mõistma mõistjit appi kutsu.
Kõrraldaja tyy om inemiisi ytenhaardminõ ja miiskunna kuunhoitminõ. Mul om vidäny, et mõlõmba pido kõrraldamisõ man om jakkunu häid ja tarku inemiisi, kedä yten haarda ja kuun hoita.
Määne oll’ kõgõ lindajamb mõtõ, miä om Uma Pido jaos vällä käyty, a olõ-i korgõst lindamisõ peräst viil teos saanu?
Las nuu tegemädä mõttõ viil lindasõ, noid tegynes kõik aig mano! Kõrraldaja asi om hää mõttõ kokko kor’ada ja või-olla saa nuu kunagi teos ka tetä.
A kõgõ lindajamb mõtõ, miä om joba tõtõs saanu, oll’ Uma Pido kommunikatsioonipundin yten tyytäny Peetsalu Erkki mõtõ luvva peris vahtsõnõ kooriliik. Nii kutsuti inemiisi yles tegemä sõprus-, pere-, sugu- vai kogokundõ liikmidõga kunnakuurõ, miä lauli pidol ytiskuurõ laulõ yte hely pääle.
Koorijuhtõ arvu saia skeptiline olõk muutu perän kunnakuurõ ytispruuvi inne pito: tull’ vällä, et kõik kunnakoori olli hoolõga har’otanu ja uma laulu häste selges saanu.
Kas sa päält kattõ Umma Pito tiiät kah, mändse võrokeelidse laulu inemiisile kõgõ inämb miildyse?
Uma Pido laulu valiti mõlõmbal kõrral sainast saina just tuuperäst, et inemiisi arvamisõ ja miildymise omma mitmõsugudsõ. Kõrraldajidõ suuv oll’, et egäleytele olõs midägi. Hää Uma Pido laulu seen om võrokõsõlõ umast huugu ja krutskit, syämlikkust ja hinge.
Midä vahtsõt om plaanin kõrraldama naada?
Plaanin omma mitmõ savvusanna hoitmisõga köydedy tegemise. Viil om plaanin kõrralda yts vahtsidõ tsihte säädmise tsõõriklaud kõigilõ võrokõisilõ.
Olõt elon edimäst kõrda kutsut presidendi vabariigi aastapäävä vastavõtulõ. Midä tuu su jaos tähendäs?
Vabariigi aastapäivä olõ ma nii vai tõistõ õks pidäny ja edimält es mõista arvada, kas naada kutsõ pääle Tal’nalõ sõitma. A sõs mõtli, et kuis presidentki sääl ytsindä saa, õks parõmb, ku täl kah seltsi om...
No tegeligult mullõ sukugi ei miildy, et taast sääne palagann om tett: aokirändys kõnõlõs nii pall’o tuust, miä kinkalgi sälän om vai kiä kinka käy, ja synnypäävälats vabariik unõhtõdas peris är. A sõs mõtli, et mis tuu palagann mullõ putus, ma või õks suurõsärgi sälgä panda ja seokõrd Tal’nan vabariigi synnypäivä pitä.
Midä sa viil tahtnu elon edimäst kõrda tetä?
Sygyse es jakku aigu sõpru man Sännän elo edimäst n’ardsovaipa kuta. Tuu tulõ keväjä sõs ette võtta.
Miä sullõ vanal Võromaal kõgõ inämb miildys ja miä miildy-i?
Elo vanal Võromaal, nigu ylepää parla Eestin ja muialgi, om ylearvo projektõ pääl. Mullõ ei miildy, et as’a saava otsa yten projekti tähtao sadamisõ ja raha otsasaamisõga.
Tahassi, et hää as’a pysyny ka rahalda ja tõsõst kylest tahassi, et häiele asjulõ jakkunu kõgõ tukõ, miä es olõnõnu projektõst.
A miildys mullõ tuu, et vanal Võromaal om kyländ päähäkääntävit inemiisi, sändsit, kiä egä ull’usõga yten ei joosõ ja kimmält tuud asja ajava, miä näile õigõ tunnus.
Määne võrokiilne ytlemine om su meelest esieräliselt vahva?
Mu vanavanaimä ytlemine «Uma jummal hämmäs, uma jummal kuivas!» om yts sääne, mink seen om võrokõsõlõ umast ilmanägemist.
Mink poolõst võrokõsõs olõminõ su jaos esieränis meele perrä om?
Võrokõnõ om tuuperäst hää olla, et sõs saat tõisi võrokõisi naljust arvu.
Yts parõmbit asju ilman (savvusannan käymise ja mõtsan roitmisõ man) om õkvalt õhust kinni pyyndä nali, midä võrokõnõ julgus tetä ka tõsidsõ kotussõ pääl, ku tä samal aol tuudsamma asja pyhäs pidä.
Kohe kanti su juurõ veevä?
Nii pall’o, ku ma tiiä, omma kõik mu juurõ Võromaal, a mitmõn esi nukan.
Tähtsämbä kihlkunna omma tuu kotusõ päält Räpinä ja Urvastõ, a parla elä Võro liinan Põlva kihlkunnan ja imä kodo om Rõugõ kihlkunnan.