Õhus on tunda kevadet. Päike limpsib räästas turritavaid purikaid ja teeb põsele pai.  Kihnus on esimesed lõokesed kohal. Kuu lõpuks saab valget aega pimedast rohkem ning hommikud muutuvad linnulauluseks.

Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, sydakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged pysivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), sydakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse).

Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.

Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel Vana-Roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pyhendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.

Urbekuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) vårmånad – lumekuu, Poola marzek – laen Rooma kalendrist, Leedu kovas – kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia ožujak – tõenäoliselt sõnast laž - vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen –  kasemahla koguma.

Hõimurahvastel: Komi raka – vares, õmblustööd, Ersa ejz`urkov – jääpurikakuu, Mari yjarnja  – liupyha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.

Urbekuu pyhad

 1.03. Tuhkapäeval tuleks tõusta võimalikult vara, kindlasti enne päikesetõusu ja magamagi minna varem - ilmta toas tuld yles võtmata. Viimasele magamaminejale jäävat laiskus.

Kihlakutest ja tuhkapäevast pikemalt

 

9.03. Sirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, kypsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida syyakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
Sirgupäevast pikemalt

20.03. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb pysima.
Pööripäevast pikemalt

 

22.03. Eidepäeval ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste pyha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
Eidepäevast pikemalt

25. Marjapunapäev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste pyha. Marjapunast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Naised käivad yksteisel kylas, või kogunevad kõrtsi. Tehakse ylepannikooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siit peale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna.
Marjapunapäevast pikemalt

Kuu taevas

Noore kuu kõva aeg 1.03. - 5.03. (esimene veerand)

Kasvava kuu pehme aeg 5.02. - 10.03. (teise veerandi algus 5.03. kl 13.32)

Täiskuu kõva aeg  10.03. – 14.03. (täiskuu - 12.03. kl 16.54)

Kahaneva kuu pehme aeg 14.03. - 20.03. (kolmas veerand)

Kahaneva e vana kuu kõva aeg 20.03. – 26.03. (neljanda veerandi algus 20.03. kl 17.58)

Kadukuu pehme aeg 26.03. – 30.03. (kuu loomine 28.03. kl 05.57)

 

Noore kuu kõva aeg 30.03. - 3.04. (esimene veerand)


Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) urbekuus ei ole. Nõrgem kaduneljapäev on 23.03. (neljandi veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust

Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.

Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade. Halliste

Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala

Kui urbekuus myristab, tuleb suvel kuiva. Pyhalepa

On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ytlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.” Ehk jälle: “Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.”
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ytelda. Aga uueaja sõna ütleb: “Hari põldu, saad lieba!” Vaivara

---

Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 1981. eesti rahvakalender II.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Ahto 2010. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.

Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.

Kaasik, Kiur 2016. Maavalla kalender 10230 (2017).

Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Wikipedia

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel 

Kuvad: Arne Ader, Loodusemees

 

Ahto Kaasik