[text]
Täna on
 

Kuva: Naised Kunda Hiiemäel putru keetmas. Heiki Maiberg
Kuva: Naised Kunda Hiiemäel putru keetmas. Heiki Maiberg
2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all.

Alates esimesest jõulupyhast on päikese päevatee pikenenud veidi yle 2 tunni. Kõrgem päevakaar annab end juba tunda ning jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Katuseräästasse ilmuvad kylma ilma kiuste jääpurikad. Vanarahvas ytles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad enda ymbert lume. Nii on see tavalisel talvel.

Talve syda on nyyd pooleks murtud nii Lõuna-, Lääne-, kui ka Põhja-Maavallas. Karu keerab teise kylje. Inimesel on eelmisel suvel ja sygisel varutud toit poole peal.

Pudrupäevaga saavad alguse kevad-talvised naistepyhad. Naised käivad täna kylas ja kõrtsis ning nende kodused tööd teevad ära mehed. Ja kui täna juhtub paistma päike, annab see tervist just naistele. Kirblas kõneldi:

Kyynlapäev Lihulas naiste pyha, naiste mokalaat. Naised käind kõrtsus tantsimas, kaelarahad kaelas. Olnud pyha, tööd pole teind. Kui kõrtsu mindi, olnd mehi kaasas ka, aga enamasti ikka yksi mindi.

Nagu päeva nimigi ytleb, tuleks täna pudrupada tulele panna. Lõuna pool on valmistatud piduroaks ka sealiha. Juuakse tervisepuna, milleks võib olla õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook, näiteks naistepuna- või vaarikavarretee. Punased marjadki kõlbavad tervisepunaks. Puna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ning tagab, et suvel ei tee sääsed ja muud söödikud liiga. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades. Harglas öeldi:

 

Kyyndlabä läki veret jooma, õlut vai mõdu, et sis olõt verrev kõik aastaig.

Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti mõnel pool selleks päevaks alles keha jõuluõlut või pruuliti koguni uus kesvamärjuke. Syyakse odratangu või -jahuputru, seapead, -jalgu või -selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu. Saaremaal aga on toodud tuppa ka värsked õled.

Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata, kus tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, tänapäevasemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet kyyndlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnnikyla rahvas kokku.

Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev ähvardab aga vihmase suvega. Tormas on öeldud: Kui kyindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.

Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.

Pudrupäeva pärimust 

Eesti rahvakalender

 

Ahto Kaasik