[text]
Täna on

Kuva: Remo Savisaar
Kuva: Remo Savisaar
Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimi: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu, linnukuu ja surmakuu.

Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Mahlakuul on paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud kynnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks. Surmakuul surevat palju inimesi.

Aprell, aprill ehk aprel`i on maakeelde laenatud yle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Nime täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.

Jyrikuu, jyripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Pyha Jyri, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapil kahepäise kotka rinda. Usutakse, et Pyha Jyri ehk Georgi kehastab loonausuliste soome-ugrilaste ja teiste põlisrahvaste anastamist ja hävitamist, kelle maile kristlik Vene riik väevõimuga loodi või tungis. Lihavõtted tähistavad aga kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk syya.

Mahlakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) gräsmånad – rohukuu, Poola kwiecem – lilleline kuu, Leedu balandis – tuvikuu, Horvaatia travanj – rohukuu, Ukraina kviten –  õiekuu.

Hõimurahvastel: Komi kos mu – kuiv maa, Ersa chadikov – sulamisekuu, Mari vydšor  – suurvesi. Soome huhtikuu tähendab aletegemise kuud.


Mahlakuu pyhad

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord kylma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel kylma. Lyganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu kylm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
Kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte (Eesti Rahvaluule Arhiiv).


Kynnipäeval 14.04. algab kynniaeg. Põllumees peab kynnipäeval kas või yhe vao kyndma, siis lumi sulab ruttu ja saak tuleb hea. Kynnipäeva võiksid tähtsaks pidada ka aiamaapidajad ja yldse kõik, kellel suvise hooajalise tööga tegemist on.
Kynnipäevast pikemalt

 

Karjalaskepäev 23.04. Kari lastakse selle päeva paiku esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See tähendab lepingut metsaga: kuni kasupäevani (29.09) ei tohi susi karja murda. Vastutasuks ei tooda karjalaskepäeval metsast puid ega tehta metsale muud kurja. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Samuti hoidutakse mistahes põllutööst ja myra tegemisest, et mitte pahandada kõue. Poisid aga hakkasid vanasti sellest päevast ehal käima.
Karjalaskepäevast pikemalt


Kuu taevas

 

Vana kuu kõva aeg (neljas veerand) 1.04. – 5.04.

Kadukuu pehme aeg 5.04. - 9.04. (kuu loomine  7.04. kl 14.24)

Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 9.04. – 14.04.

Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 14.04. – 20.04. (teise veerandi algus 20.04. kl 6.59)

Täiskuu kõva aeg  20.04. – 24.04. (täiskuu - 22.04. kl 14.24)

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 24.04. – 30.04.

Vana kuu kõva aeg (neljas veerand) 30.04. – 4.05.

 


Kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 7.04. kuni kl 14.24. Nõrgem kaduneljapäev on 3.04. (neljanda veerandi neljas päev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis kaotavad soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav aeglasemalt paraneda.


Rahvatarkust Eesti Rahvaluule Arhiivist

Soe mahlakuu - vilu lehekuu. Vändra

Kui mahlakuul võtad kindad käest, siis paned seda lehekuu sees veel korra kätte. Saarde

Mahlakuu kui soe, siis tuleb eä villäsaak. Vigala

Om mahlakuu lämmi ja lehekuu villu, sõs saab paelu aiavillä. Tarvastu

Kui mahlakuus põllud jo ninda kuivad on, et kyndades pankad yles ajab, siis usuti: suvi saab vihmane õlema. Jõhvi

Märja mahlakuu järele tuleb kuiv pärnakuu. Muhu

On mahlakuu veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui kõrged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma

On mahlakuus palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra

Kuulukse myristamist urbe- ja mahlakuus, siis on jälle viljarikas aasta loota; aga saab ka palju riidu ja suur meesterahva-surm olema. Kullamaa

Kevadel mahlakuus vaadatakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala

Kui mahlakuu noorekuu sirbi kõrval täht taevas ysna ligidal seisab, siis tulla viljarikas aasta. Jämaja

Kes mahlakuus ussi näeb, ei näe suvel enam. Pärnu

Kui mahlakuu sees viis reedist pääva on, see on siis õnnetu sui noorde loomadelle, et siis peab hunt see sui palju kurja tegema. Ja iga teistelgi kuudel, kus aga viis reedet on, on yks kuri ja õnnetu kuu. Kuusalu

Kui hääd veskikivi tahetakse, siis peab seda vanas mahlakuus maa seest välja võetama ja kolm korda pärast seda kõuemyristamise ajal lambiõliga liutama, siis on see pehmem raiuda ja ka parem jahvatada. Kärla


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel