Kuu nimed kõnelevad loonas toimuvast. Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud ning kylvikuus tuleb teha enamus kylvitööd. Suvistepyhakuul on tavaliselt suvisted ja algab suvi.

Lehekuu nimetus on olnud laialt levinud ja seda on kasutatud Harjumaal, Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal, Virumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal, Setomaal ning Lätis Lutsi maarahva juures.

Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud yle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pyhendatud kasvujumal Maiusele. Nelipyhikuu nimi on laenat kirikukalendrist.

Lehekuu nimetusi teistel rahvastel

Leedu geguþé – käokuu, Horvaatia svibanj – kontpuukuu, Ukraina травенъ - rohukuu. Hõimurahvastel, Komi oda-kora – kevadrohelus ja puuleherohke, Ersa panzhikov – avamisekuu, Mari aga – põllutööd, Soome toukokuu – kevadiste põllutööde kuu.

Täiel jõul tärkav loond ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub aina mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid kylvitööde lõppu pyhitsev tõu- ehk suvistepyha toob rahulikuma aja.

Lehekuu pyhad

5.05. maahingaus ehk maa hingamise päev on tänavu ligupäevaga yhel päeval. Maahingaus on maarahva meelest maaema synnipäev. Sel päeval maa puhkab, on suur pyha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi kynda, kaevata, kylvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta, või maad lyya. Murul ei tohi isegi magada. Maahingausel on kõik puud pyhad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Maahingausest pikemalt

09.05. Ligupäeval on puhastatud oja, jõe, või järve ääres kyla yhiseid pesupesemise kohti. See on yks kevadisi väljas peetavaid naistepyhi. Kui
Ligupäevast pikemalt

15.05. Suvisted on suve- ja naistepyhad, Põhja-Maavallas ka kiige- ja munapyhad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ja tuuakse kased tuppa. Roheliste okste ja lilledega tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopyha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.  Pyhapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema. Lauldakse, tantsitakse ja mängitakse ringmänge. Teisel pyhal käiakse kylas ja kiikumas.
Suvistepyhadest pikemalt

Kuu taevas

Kahaneva (vana) kuu kõva aeg (neljas veerand) 1.05. – 4.05.

Kadukuu pehme aeg 4.05. – 9.05. (kuu loomine 6.05. kl 22.29)

Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 9.05. – 13.05.

Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 13.05. – 20.05.  (teise veerandi algus 13.05. kl 20.02)

Täiskuu kõva aeg 20.05. – 24.05. (täiskuu hetk 22.05. kl 00.14)

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand)  24.05. – 29.05.

Kahaneva (vana) kuu kõva aeg (neljas veerand) 29.05. – 3.06) (neljanda veerandi alhus 29.05. kl 15.12)

Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 5.05. Nõrgem kaduneljapäev on 4.05. (neljanda veerandi neljas päev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis kaotavad soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkusi

Lehekuu kolmandal päeval on ikka öökylmad. Hageri

Kui lehekuu lund tuleb, on pärnakuu ilmad kuumad ehk palavad. Viljandi

Kui mahlakuus soe, siis lehekuus kylm. Tori

Lehekuu kylm täidab salved. Tartumaa

Kivide lõhkumisest. Kui põllu seest kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis peab seda lehekuu ja pärnakuu täiskuuga tehtama, siis on kivid kõige õrnemad. Kärla

Sui oli kuus kuud – 1. lehekuust kuus kuud 1. porikuuni. Mõned arvasid jyripäevast. Karuse

1. mai. Seda päeva väga vanal ajal ei tuntud. Hilisemal ajal, 40 – 50 a tagasi, hakati tähistama lehekuu esimese päevana. Martna 1952

Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Eisen M. J. 1932. Kevadised pühad.
Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kuva: Remo Savisaar