[text]
Täna on

ba625c14824acfe4f156e7888fba8179_w320.jpgAlanud heinakuu pärimuslikud toimetused ja pyhad on heinased. Heina niidetakse, pööratakse, kaarutatakse, laotatakse, kuivatatakse, riisutakse, pannkase kokku, hangutakse, kantakse, veetakse. Heina pannakse nökki, mökki, kärbisele, rõugule, orijalale, saadu, kuhja, rõuku, virna ja lakka. Heintel uinutakse, magatakse ja ärgatakse. Heinaga ennustatakse ilma. Hein õitseb, voogab tuules, sumiseb, lõhnab ja krabiseb. Ei ole suve heinata.

Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu/ hainakuu/ haanakuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.

Nimed tähistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tyytud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.

Juuli kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pyhakutelt, kellele kirik pyhendas heinakuu 25. ja 29. päeva.

Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi või saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius – vanarooma aasta viies kuu oli pyhendatud keiser Julius Caesarile.

Heinakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) hömånad – heinakuu, Poola lipiec – pärn, Leedu liepa – pärn(akuu), Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lipen – pärnakuu/ meekuu.

Hõimurahvastel: Komi sora - (teravilja) kypsemine, Ersa dedjakov – meekuu, Mari syrem – suvepyha. Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mis tähendab samuti kui maakeeles heinategemise kuud.

Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi kypsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse yksikud pyhad leevendust toovad. Heinakuust alates kuni järgmise aasta sydakuuni on kõik pyhad paiksed - liikuvaid pyhi pole.


Heinakuu pyhad

 353bb9383e2f89e227dbb1dbc4dda333_w320.jpg

02.07. heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku pyha. Selle päeva eelõhtul tehakse tuld ning 2.07.  puhatakse heinatööst. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepyhana.

Ukupäevast pikemalt  

13.07. karusepäeva (maretapäev) on mõnel pool peetud heinapyhana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahvas pidas karusepäeval Panga panga pyha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.

Karusepäevast pikemalt

25.07. jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäevast pikemalt

29.07. jakepäev (olevipäev) tähistab saartel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.

Jakepäevast pikemalt

 
Rahvatarkust

Pääsusabad, Remo Savisaar
Pääsusabad, Remo Savisaar
Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu. Siis on kõik aigused ja aavad visad paranema. Vändra

Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis läheb vihmaga vällä; tuleb vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä. Risti

Päiksepaisteline heinakuu kuulutab kylma talve. Torma

Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega yles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi ja joodud kodust toodud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sygisel. Martna

Mõnes peres ei tehta karusepäeval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära. Lääne-Nigula

Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam kännu takka, see tähendab: päike ei suuda enam heina ära kuivatada. Jõhvi

Olevipäevast tulevad tähed taeva. Kaarma


Kuu taevas

Täiskuu, Remo Savisaar
Täiskuu, Remo Savisaar
Vana kuu kõva aeg (4. veerand) 1.07 – 2.07

 Kadukuu pehme aeg 2.07 – 6.07 (kuu loomine 4.07 kl 14.01)

 Noore kuu kõva aeg (1. veerand) 6.07 – 12.07

 Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 12.07 – 18.07 (2. veerandi algus 12.07 kl 3.52)

 Täiskuu kõva aeg 18.07 – 22.07 (täiskuu hetk 20.07 kl 1.56)

Kahaneva kuu pehme aeg (3. veerand) 22.07 – 27.07

Vana kuu kõva aeg (4. veerand) 27.07 – 31.07 (4. veerandi algus 27.07. kl 2.00)

Kadukuu pehme aeg 31.07 – 4.08 (kuu loomine 2.08 kl 23.44)

 

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuuloomist) heinakuus ei ole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 03.07. (neljanda veerandi neljas päev) ning 04.07. (neljanda veerandi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

 

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel



Kasutatud kirjandus

Eesti Rahvaluule Arhiiv 

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J. 1926. Eesti Mytoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 1985. Eesti rahvakalender IV.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.

Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.

Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

 

Kuvad:
Pääsusabad, Remo Savisaar
Täiskuu, Remo Savisaar


Ahto Kaasik