Talihari jagab huvitaval kombel koos kynnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka kynnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pyhile.

14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on jõuluema päev (17.01.) ja pudrupäev (02.02.). Päeva on nimetatud ka korjusepäevaks.

Saardes on kõneldud:

Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pyhaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)

1970. a ilmunud Eesti rahvakalendri antoloogia I köites nimetatakse 14.01. korjusepäevaks.  Hilisemad uurijad on siiski tõestanud, et korjusepäeva nimetus on sattunud sellele päevale trükikalendrite eksituse tõttu kogemata. Ka Maavalla sirvikalendris kandis see päev kuni 10230. (2017) aastani korjusepäeva nime ning alates 10231. (2018) on see talihari.

Vaata lisaks:

Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.