Tänavu seitsmendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlusel andsid tooni hõimurahvad. Võistlusel osalenud 11 riigi ylesvõtete seas moodustasid pea poole pildid, mis tehtud Soomes ja Venemaal elavate soome-ugri rahvaste looduslikest pyhapaikadest.
Võistluse 1000 euro suurune peaauhind jäi seekord siiski Eestisse ning selle võitis Saaremaal Kaarma valla Pähkla kyla pyhal allikal tehtud kuva "Põhjatu allikas". Võidupildi autoril, Tartus elaval harrastusfotograafil Janno Loidel on õnnestunud jäädvustada pyhapaik nõiduslikult kaunilt ja loomutruult.
Noorte 200 eurose peaauhinna pälvis Tallinna 21. Koolis õppiv 12aastane Emmeliine Kalvik ylesvõttega "Hõbedat kaapimas". Pildile on pyytud iidne tava - hõbevalge kaapimine anniks allikale. Pilt on yles võetud Soomes Janakkala hiie Lauri allikal.
Hõimurahvaste pyhapaiga 300 eurose auhinna sai Udmurdimaa neiu Anastasia Sidorova kuva „Palve Aktaši salus“. Võidupilt hiiesalus palvetava memmega väljendab soome-ugrilastele omast looduseaustust ning väikerahvaste habrast olemasolu.
Kokku antakse välja 21 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte, Eesti Rahva Muuseumi, Muinsuskaitseameti jm eriauhinnad.
Kõigi võidukuvadega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/10227-voitjad
Lisaks rahalistele auhindadele jagatakse välja loodusajakirjade aastatellimused, ratsaretk, koduleiva kypsetamise kursus, talgureis, terviseakadeemia kinkekaart, CD Hiie koda, raamatuid jpm.
Võistlusel esindatud riikide hulgas on Austraalia, Gruusia, India, Läti, Nepaal, Peruu, Rumeenia, Soome, USA ja Venemaa. Hõimurahvaste juurest on esindatud Ingeri, Karjala, Liivi, Mari, Merja, Saami, Soome, Udmurdi ja Vepsa pyhapaigad.
Eestist on saadetud kuvasid 13 maakonna 46 valla pyhapaikadest. Võistluse noorim osavõtja on 12 ja vanim 66 aastane.
Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnaga pärjatud kuvad valisid välja Tõnis Lukas ja Indrek Jääts. Muinsuskaitseameti eriauhinna valis ameti esindus.
Auhinnad panid välja: Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Loodusesõber, Eesti Loodus, Uma Leht, Looduse aasta foto, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Eestimaa Looduse Fond, Kalevipoja Koda, Metsatöll, Krautmani tervisekool, Tihuse hobuturismitalu ning Tagavälja talu. Võistluse korraldasid Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maavalla koda.
Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid, nendega seotud pärandit ja julgustada inimesi pyhapaikadega tutvuma. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Võistluse tulemuste tutvustamine ja võitjate autasustamine toimub Hiie väe tunnustamise syndmusel 29.11. algusega kl 13 Tartus Vanemuise 42 (Eesti Kirjandusmuuseumis aulas). Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs tasuta.
Võistluse lehekylg
Võistlusel sisulistel põhjustel arvestamata jäänud ylesvõtted
VÕIDUKUVAD
Kuvavõistluse yldarvestuse peaauhind – "Põhjatu allikas"
JANNO LOIDESaaremaa, Kaarma vald, Pähkla kyla. Autor Janno Loide.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/pohjatu-allikas-1826
Hommikune kylaskäik Põhjatu allika juurde. Allikatiik asub kyll keset väikest salu, kuid täiesti siledat pinnapeeglit õnnestub näha harva - enamasti saab mõni puude vahele ulatunud tuuleiil selle ikka veidi virvendama.
Noorte peaauhind - "Hõbeda kraapimine"
EMMELIINE KALVIK (12)
Soome, Janakkala hiis, Laurin lähde.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/hobeda-kaapimine-1746
Käisime Soomes koja laagris ja sain kasutada väga head fotokaamerat, et kõike toimuvat jäädvustada. Pildil on hõbevalge kaapimine allikal.
Hõimurahvaste pyhapaiga auhind - "Aktaš"
ANASTASIJA SIDOROVA
Venemaa, Udmurdimaa, Malopurginski rajoon, Bargaš-Birga kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/sh-1614
Palvepaik Ataš asub kylast kilomeetri kaugusel kesk lagedaid põlde ning meenutab ymmargust männipuudest saarekest. Minu kyla põliselanik Anna Lebedeva (80 a) kõneleb sellest paigast:
"Selles palvepaigas toimusid kombetalitused, keedeti putru ja toodi ohvriks kodulinde. Paluti head saaki ja vihma. Aktaši kõrval oli meil põld ja iga kord enne kylvi ja kyndi valasime sinna veidi linnuverd. Aktaši taga on suur mets, kus nii meie kui naaberkylade elanikud käivad sageli seenel ja marjul. Mööda minnes lähevad paljud ka pyhapaika, meenutavad esivanemaid ja jätavad ande."
Tänavu sygisel (tänavu sadas esimene lumi maha varakult) avanes mul hea võimalus käia meie kyla vanaemadega (Anastasija Nikolajev ja Olga Lebedev) metsast luudasid toomas. Tagasiteel läksid nad esivanematele austust avaldama. Syytasid lõkke ja pakkusdi ande. See hetk õnnestuski mul jäädvustada.
Pyha puu auhind - „Lalli ohvrimänd ja hiiekoht“
PILLE PORILA
Tartu maakond, Kambja vald, Lalli kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/lalli-ohvrimand-ja-hiiekoht-1807
Ilus suursugune mänd, kelle juures käiakse ka ande toomas, mitmete yhesuguste paelte järgi võiks arvata, et on käidud kas perekonniti, või on soovitud soovid kõigile pereliikmeile.
Pyha kivi auhind - „Helme ohvrikivi“
OLEV MERIVEE
Valgamaa, Helme vald, Helme kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/helme-orjakivi-1528
Pyha veekogu auhind - „Suttesjohka“
TIINA TÖRMÄNEN
Soome, Saamimaa, Utsjoki vald, Suttesjohka pyha allikas
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/suttesjohka-1784
Sulaoja allikas ja oja on saamide pühad paigad ning allikal teatakse olevat ravivõime. Paigast kõnelevad palju lood ja pärimused. Paik asub Ailigas Karigasniemi mäe lähedal. (Ailigas - saami k "püha").
Sulaoja allikas on üks suurimaid Soomes. Sulaoja on 500-600 meetrit pikk ning voolab Basijavri järve, mis ei jäätu kunagi. Siit saavad alguse Kevo loodusreservaadi maad.
Looduskaitse ning vana Võromaa pyhapaigaauhind - „Tamme-Lauri tamm“
JANEK JOAB
Võrumaa, Urvaste vald, Urvaste kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/udu-1531
Andide auhind - „Markha oru jumaluse pyhapaik“
AADO LINTROP
India, Jammu ja Kašmiiri osariik, Ladakh.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/markha-oru-jumaluse-puhapaik-1494
India, Jammu ja Kašmiiri osariik, Ladakh, Markha org. Looduslikul sambal pysiva ookrikarva kivi juurde tekkinud pyhapaik kohaliku (Markha) oru jumaluse austamiseks. Kivi lähedale on pystitatud traditsiooniline lha tho (tiibeti k. jumalate iste – kivihunnik, mida ehivad palvelipud), samas kõrval ookriga värvitud himaalaja sinilamba (bharal) sarvede hunnikud. Veidi kaugemale on pystitatud chörtenid, mida pildil näha pole.
Tavade auhind - „Oš kuer. Šnui oto“ (Valge kasehiis. Pyha hiis)
SERGEI TANÕGIN
Venemaa, Marimaa, Kuženerski rajoon, Nursola kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/sh-uer-shnui-1546
Nursola kyla lähedal hiies peetakse palvusi iidsetest aegadest peale. See koht on maride seas väga austatud ning siin toimuvad ylemarimaalised, maailma ja piirkonnapalvused. Hiis asub Mari Eli Vabariigi kõrgeimas kohas.
Hiie valu kuva eriauhind - „Мольба волынщикa“ (Torupilli palve)
IVAN BOGOMOLOV
Venemaa, Marimaa, Šariboksadi kyla
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/lib-v-linshchi-1766
Meresilma järve kõrgel kaldal seistes esitas Gvido Tobis torupillil läti-liivi viisi, mis pyhendatud jumalale. Torupilli kurblik viis täitis meie sydamed lootusega, et looduse tasakaalu on võimalik veel taastada. Pärimusryhm Devle kylastas Meresilma järve tänavu põimukuus toimunud uurimisreisi ajal.
Pärimuse auhind - „Подношения Вӱдава “ (Annid Veeemale)
IVAN BOGOMOLOV
Venemaa, Marimaa, Šariboksadi kyla
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/p-dn-sh-nija-v-d-v-1754
Sygisesel pööripäeval, 21.09. korraldasid Šarõi kyla elanikud kuivava Meresilma järve kaldal palvuse. Vee-emale ja mäevaimule toodi anniks mari rahvuslikku kylakosti: leiba, pannkooke ja kalja. Esivanemad hoidsid alal usu nende vägevusse ning andsid selle edasi ka meile. Põliselanikud mäletavad, et järve kaldal asuva mäe jalamil korraldasid marid vanasti palvusi. Meie päevil on aga kahjuks sinna kuhjatud prygimägi. Järgmisel aastal on kavas pyhapaik puhastada, et seal saaks taas korraldada kogukondlikke hiiepyhi. Loodame, et vaimse pärandi ja looduse austamine täidab taas veega selle Marimaa kauneima järve.
Virumaa auhind - „Samma hiie väraval“
RETI KOKK
Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma kyla, Tammealuse hiis
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/samma-hiie-varaval-1634
Saarteauhind - „Lee ohvrikivi“
MARTIN SUUROJA
Hiiumaa, Pyhalepa vald, Sakla kyla
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/lee-ohvrikivi-1557
Pyha puudesalu on tänaseks kahjuks otsa saanud. Alles on ohvrikivi.
Maailma auhind - „Suttesjohka 3“
TIINA TÖRMÄNEN
Soome, Saamimaa, Utsjoki vald, Suttesjohka pyha allikas
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/suttesjohka-3-1786
Sulaoja allikas ja oja on saamide pühad paigad ning allikal teatakse olevat ravivõime. Paigast kõnelevad palju lood ja pärimused. Paik asub Ailigas Karigasniemi mäe lähedal. (Ailigas - saami k "püha").
Sulaoja allikas on üks suurimaid Soomes. Sulaoja on 500-600 meetrit pikk ning voolab Basijavri järve, mis ei jäätu kunagi. Siit saavad alguse Kevo loodusreservaadi maad.
Ristipuude auhind - „Laatre ristipettäi läheb ERMi“
ARVO MEEKS/ VALGAMAALANE
Valgamaa, Tõlliste vald, Laatre.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/laatre-ristipettai-laheb-ermi-1677
Pilt on tehtud hetked enne seda kui algas Laatre ristipuu mahavõtmine, viimaks väärikas Vana-Liivima vanim puu Eesti Rahva Muuseumisse. Puud ähvardas ymberkukkumine ja võimalik hävimine. Konserveerimise järel leiab puu väärilise paiga ERMi ekspositsioonis ning sellega tutvustatakse meie ajaloolist eripära.
Eesti Rahva Muuseumi I auhind – „Tänapäevane komme pyhapaigas - paelte sidumine nimetahvlile“
ELIS PILLOV
Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Vaibla kyla, ohvrikivi
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/paelad-784
Ohvrikivil ande polnud. Samuti ei leidnud paelu yhegi lähedal kasvava puu kyljest. Kyll aga oli mitmeid paelu seotud nimetahvlile.
Eesti Rahva Muuseumi II auhind – „Ош куэр. Шнуй ото“ (Valge kasehiis. Pyha hiis)
SERGEI TANÕGIN
Venemaa, Marimaa, Kuženerski rajoon, Nursola kyla.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/sh-uer-shnui-1544
Nursola kyla lähedal hiies peetakse palvusi iidsetest aegadest peale. See koht on maride seas väga austatud ning siin toimuvad ylemarimaalised, maailma ja piirkonnapalvused. Hiis asub Mari Eli Vabariigi kõrgeimas kohas.
Eesti Rahva Muuseumi III auhind – „Pyha vaher“
DMITRII HARAKKA-ZAITSEV
Ingerimaa, Šoikola mägi, Kirkonmägi
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/puha-vaher-1640
Šoikola mäel kiriku taga kasvas järsaku serval vana vaher, mida kohalikud elanikud austasid samuti kui kirikut. Palju aastaid tagasi tabas vahtrat pikne. Vahtra syda põles ära ning alles jäi vaid söestunud väliskiht. Järgmisel kevadel haljendas vaher aga uuesti ning niisamuti igal järgmisel kevadel. Pyha puu õõnsusse tõid inimesed ande, näiteks mynte ja ikoone. Kaks aastat tagasi, kui langetati kiriku ymber kasvavaid puid, langetasid töömehed ka pyha vahtra. Praegu ähvardab kogu soikino kanti häving. Keemiatehase ehitamisel võivad hävida haruldased looduspaigad, pyhamud ning looduslikud pyhapaigad. Kuid isurid usuvad, et esivanemate vaimud ning Šoikino pyhamu aitavad neil vastu pidada selles ebavõrdses lahingus võimukandjate mõtlematute otsustega.
Eesti Rahva Muuseumi IV auhind – „Tsepeli hiis ja allikas“
VALERI MIKOR
Venemaa, Marimaa, Nizhni Novgorodi oblast, Vorotynskij rajoon, Vassilsursk, Shurdyng.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/tsepeli-allikas-1756
Shurdyng, Vassilsursk, Vorotynskij rajoon, Nizhni Novgorodi oblast. Mäemarilaste omausu jumalateenistuse ja andide toomise koht.
Maride Tsepeli pyha hiis kasvab Vasilsurskist 0,4 km kagu pool mäenõlval. Hiiemetsas kasvavad ligikaudu 130aastased tammed ja mõnevõrra pärna ja kaske. Hiie lõunaservas voolab pyha allikas. Allikat peetakse mäemaride yheks kõige pyhamaks paigaks ja see on pyhendatud jumal Kugu-Jumole. Lisaks mäemaridele austvad allikat ka venelased ja tsuvašid.
Yhenduse Kitarvas ettepanekul võtsid oblastivõimud hiie 1996. a kohaliku kaitse alla.
Lisaks saba lugeda: http://www.vasilsursk.ru/tur/kruzhka.htm
Muinsuskaitseameti õppiva noore auhind – „Elu ringkäik“
EDGAR LAKSATartumaa, Haaslava vald, Koke kyla, Kiigeoru hiiesalu.
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/maavalla-hiied-10227/10227/elu-ringkaik-1590
Looduse aineringluses on ka võimsaimate eluaeg piiratud. Surmast kasvab elu ja vastupidi.