[text]
Täna on

LEEDO

Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Nimetus `jaanipäev` on jälg kiriku omaaegsest katsest anda põlisrahvaste suvisele pööripyhale kristlik tähendus. `Jaan` on ju rahvalik mugandus juudi `Johannesest´. Vähemalt meie maal äpardus tollane katse täiesti. Ja kuna meil on heameel tõdeda, et leedopärimus on maausuline, võiksime seda pyha nimetada kenas maakeeles.

Ilmselt ei saa me kunagi teada, kas Muhus kaasajani tuntud `leedu-leedo` on kohalik sõna või oli kunagi kasutusel kogu Maavallas. Võimaliku yldise kasutuse kasuks kõneleb seik, et sõna leedo on mingil määral seotud Läti liigoga. Seoseid võib aimata soomegi keelega, kus lieto tähendab mahedat ning õrnast.

Leedol on muidki maakeelseid nimetusi – suvine pööripäiv, suvepööripäev, pyäripääv, päevakäänak, päiväkäänäk, päiväkäändjäne, päevapesa, pesapäev ja suured päevad. Suvisted ja suvehari kui muistsed leedopäeva nimetused jäävad kahjuks siiski vaid oletusteks.

Aeg. Pool aastat järjest, alates uue ajastaja päevast (25. XII), on päevad läinud pikemaks. Nyyd on päike keskpäeval taevalael kõige kõrgemal ja tema võim on kõige kangem.  Pööripäeva paiku on päevad yhepikkused – päike on pesas.On suured päevad.

Leedo on suvine pööripyha – päevakäänak. Maa pöörab end. Siitpeale lähevad päevad lyhemaks ja ööd pikemaks. Leedo on elurõõmu ja jõukogumise aeg. Leedotuled on ju rõõmutuled. Paljugi mis praegu ette võetakse, on seotud sellega, et päikese ja kõige elava jõud on parasjagu väga suur. Nyyd on paras aeg koguda jõudu enesele, oma karjale ja põllule. Suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja ravimtaimede kogumiseks.

Ettevalmistused. Leedopäevaks tuleb hakata juba varem valmistuma. Kes teeb koduõlut, peaks selle käima panema nädal-paar varem. Kellel on kodus piimakari, varub nädala jooksul piima ning valmistab sellest kohupiima, sõira ja võid. Lõke tuleks valmis seada päev-paar varem ja kindlasti sinna kus tuld varemgi tehtud.

23.06. Tehakse pyhadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Kariloomad ehitakse karjamaal pärgadega ja aetakse varakult koju. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi pistetakse majaräästasse ja nendega ehitakse kiiged. Kaseokstest võib teha suurema ringi ymber tule. Kõik kodused tööd ja talitused lõpetatakse aegsasti.

Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju leedopäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel jalg kannab. Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse. Ja tulele peaks minema just jalgsi, sest seegi toob tervist. Igayks peaks tulle viima kasvõi raokese.

Ammustest aegadest peale tehakse leedotuld kahte moodi. Esiteks metsas, lohu sees, vaikselt oma perega. Teiseks avalikult ja võimalikult avatud ja kõrgel kohal. Kuna leedotuli õnnistab sinnamaani, kuhu ta paistab, pannakse väiksem tuli tihtipeale posti otsa. Enne rahva kogunemist pannakse põlema väike tuli – `kutsesõnn`. Suur tuli syydatakse siis, kui rahvas on juba koos.

Leedoõhtune söömaaeg peetakse tule ääres. Seal võib olla head-paremat, kuid kindlasti peaks olema piimast valmistatud roogasid. Esimene osa kõigest toidust ja joogist – leedokahi – pannakse urikivile või tulle. Toidujääke ei viida koju ega jäeta vedelema, vaid visatakse tulle või siis maetakse maha.

Kyllap igas peres ja igas kandis on kombed isemoodi, Hallistes ja Karksis aga sellised: „[---] Jaanilaupäeva õhtul tehti tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ymber tule jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ymber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised seda tohtisivad näha – seda pyha saladust ei julgenudki teised tähele panna –, viis ohvrikivi peale ja ytles: “Maa ema, sa andsid mulle, nyyd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!” Selle järel istusivad kõik tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad.“

Kuna leedotulel on suur võim, võetakse sellest tunglaid koju kaasagi. Nendega saab suitsutada kariloomi, keda tulele ei saanud viia ja kogu majapidamist. Ikka selleks, et oleks tervist ja õnne.

Leedokaste on imelise väega. Ta annab elujõudu, ravib igasugu haigusi ja õnnistab majapidamist. Õieti kogutud, kindlalt suletud pudelis ja hämaras hoitud leedokaste säilib kasvõi 50 aastat. Leedokastes võib alasti pyherdada. Kastet võib koguda valge puhta linaga ja väänata välja mingisse nõusse. Muidugi ei või seda teha pesupulbri ja kraaniveega pestud linaga ega ka teiste nähes.

24. pärnakuud on samuti pyha. Tööd ei tehta, tube ei pyhita. Käiakse omaste kalmudel ja kylastatakse sugulasi. Kalmudel ka syyakse. Vanasti ehiti kaseokstega sõiduvankrid, nyyd võiks ehtida ju ka autosid.

Vaata lisaks: J.M. Eiseni  Jaaniraamat

Pärimust 

Pööripäev

Kaits päevakäänakut ja kaits pööripäivä om. Päeväkäänäk om sis, kui suvi vai talv alustas. Päiv käändus ymbre, nak`s pikembäs vai lyhembäs minemä. Vanainemese ytliva, et päiv sais kaits vai kolm päivä pesän, kui ta pöörd.
Sangaste
Kes suise pööriba omiku enne päikese ylestõusmist korra ymber õue ää jõvab keia, see äi väsi einamaal ära mette.
Kihelkonna.
Pööripääva humigu aedaks veised enne pääva välja, siis nad ep karda sui nii väga sooja.
Käina
Suve alguse päeval – nõndanimetatud pesapäeval ei tohi kangaid välja pleekima jätta, peab riie kergeks tegema.
Risti
Kui päiväkäänäkun päiva näis, sis saa hää suvi.
Otepää
Kui pööripäival niigipalju päevapaistet ilma om, kui mees obese sälga saab karata, siis saap sel aastal hää suvi.
Rõngu
Kui suise pööriba omiku päike pardast (pilvedest) tõuseb, tuleb eina lõppus vihma.
Kihelkonna
Kui suise pööriba õhta päika parda läheb (pilvedesse loojub), peksab rage valmis rugi maha.
Kihelkonna
Kui suvisel pööripäeval selge ilmaga ajaääred virvendavad, siis on hea kalasaak.
Tallinn
Kui suvisel pööripäeval on kylm, on terve suvi kylm, kui talvisel pööripäeval on soe, on terve talv soe.
?
Kui on suured päevad kuivad, siis tuleb kuiv suvi.
Jõvi
Peale pööripäeva tuleb vihma, ei ole kuivaga juttugi.
Võnnu
Kui suvisel pööripäeval sajab vihma, tuleb  niiske suvi.
Karja
Pööripäevast kolmas päev sadas terve päev, see tähendab, et sygisepoole sajab nii mis myriseb.
Kose
Kui suvel pööripäeva ajal vihma tuleb, siis rasvased jõulud.
Haljala
Kust poolt tuul pööripäivä, sält puhub kõgõ suvõ.
Põlva
Kui suvisel pööripäeval puhub tuul lõunast, tuleb soe suvi.
Rannu
Kui Pyäripäävä tuul oo põhjass, suab kylm suvi.
Kodavare
Kostpuult suvine pööripäiva tuul, sinnapuule minnäs kuhja otsast maha, sõs ei ole kuhjal päätykke (ei võta vett sisse).
Tarvastu


Kasutatud kirjandus:
Eisen, Johann Mattias. Jaaniraamat.
Hiiemäe, Mall. Eesti rahvakalender VI.