https://www.maavald.ee/ /en/image-contests/2011/kiurkaasik-sinialliku3-673

Kose kihelkond, Saula küla
Kiur Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-673 /en/image-contests/2011/kiurkaasik-sinialliku2-672

Kose kihelkond, Saula küla
Kiur Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-672 /en/image-contests/2011/kiurkaasik-siniallikas-670


Kiur Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-670 /en/image-contests/2011/toiv-p-dsc3398-1014 Pühapuu oksal on tõiv oma toonidega põimunud samblike omadega.

Ida-Virumaa Lüganuse vald Purtse hiiemägi
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-1014 /en/image-contests/2011/vedu-parn-dsc0983-1057 Muistne matuse- ja pühapaik. Vanal puul üleloomulik vägi ja välimus, püsib püsti kui kahel jalal hiid,ehkki tüvi peaaegu hävinud

Tartumaa Tartu vald,Vedu küla juures voore harjal
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-1057 /en/image-contests/2011/tamme-lauri-tamm-981 Selles tüves asuvat tulehaldjas Laurits

Võrumaa Urvaste vald
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-981 /en/image-contests/2011/lauraseppa-ohvriallikas-705 Väike allikas keset võsa. Koht on nii unustusse vajunud, et isegi allikat tähistav silt on ära väsinud.

Harju maakond, Kose vald, Raveliku küla Sepaallika
Laura Seppa]]> https://www.maavald.ee/gallery-705 /en/image-contests/2011/lauraseppa-ohvrikivivalvuriga-707 Tee pealt eemale astudes ohvrikivi otsimiseks ilmus kuskilt välja sõbralik kassivolask. Saatis ta meid kivinigi, demonstreeris oma valvurioskusi ja jutustas pikalt laialt kassikeeles midagi - kahjuks polnud tõlki kuskilt võtta. Saatis meid ka ilusti metsast välja ja jätkas siis omi toiminguid.

Harju maakond, Kose vald, Vardja küla. Teest sadakond meetrit eemal metsa sees.
Laura Seppa]]> https://www.maavald.ee/gallery-707 /en/image-contests/2011/img-0450-466 Kui saaks ühe tykikese leivast, see on kindlasti õige magus leib

PALUKYLA
ANNE TAMM]]> https://www.maavald.ee/gallery-466 /en/image-contests/2011/britaliivamaa-tammelauritamm-1200 Seda tamme peavad ju kõik eestlased kord elus oma silmaga vaatamas käima!

Tamme-Lauri tamm asub Urvaste vallas Urvaste Eriinternaatkoolist 400m põhja pool. Urvaste-Kanepi maanteelt on tamme asukoht suunavate viitadega tähistatud.
Brita Liivamaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-1200 /en/image-contests/2011/britaliivamaa-pyhajarvesojatamm-1199 Pühajärve sõjatamm on üks külastatavamaid kohti pühajärve ääres

Pühajärve kaldal , Valga maakond
Brita Liivamaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-1199 /en/image-contests/2011/kaali-meteoriidikraater-617 Kaali kraater on üks Saaremaa käidavamaid kohti, nii sattusime seda iluast kohta ka meie vaatama

Saaremaa
Brita Liivamaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-617 /en/image-contests/2011/lokulaud-731 lokulauad on väravaks tammealuse hiide sisenemisel

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma küla
Liis Tisler]]> https://www.maavald.ee/gallery-731 /en/image-contests/2011/ohvritamm-794 Käisime seal hiies juba lapsena. Seal on palju noori tammesid juurde istutatud.vahepeal oli hiis korda tehtud, kuid nüüd on käest lastud.

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma küla
Merike Tisler]]> https://www.maavald.ee/gallery-794 /en/image-contests/2011/lauraseppa-ohvrikivi-706 Paigast sain teada tänu maaameti kaardile, nii otsustasingi koha üles otsida. Tee oli lühike kuid paksust rohust ja võsast läbipugemine lisas juurde ka puugist reisikaaslase.

Harju maakond, Kose vald, Vardja küla. Teest sadakond meetrit eemal metsa sees.
Laura Seppa]]> https://www.maavald.ee/gallery-706 /en/image-contests/2011/ohvrikivi-792

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma küla
Merike Tisler]]> https://www.maavald.ee/gallery-792 /en/image-contests/2011/birgitpruus-arstiallikas-jpg-1197 Nagu näha, kasutavad inimesed selle allika vett tänini, sest see on tuntud oma puhta vee poolest ja aitab seitsme tõve vastu. Vastutasuks veeandide eest tuli arstiallikale ohverdada, enamasti vask- ja hõberahasid, sõrmuseid, sõlgi, helmeid ja muid ehteid, mõnikord ka vilja, aga vaevalt keegi tassitäie puhta allikavee eest ohverduse toob. Aga loodame, et äkki kehtib see tava veel kellegi jaoks tänapäevalgi.

Valga maakond, Helme vald, Helme alevikArstiallikas asub Helme ordulinnuse ja Helme koopaste lähedal Helme oja ääres.
Birgit Pruus]]> https://www.maavald.ee/gallery-1197 /en/image-contests/2011/birgitpruus-helmeallikas-jpg-1198 Pildi tegin just sellest allikast, kuna see asub minu kodust jalutuskäigu kaugusel, 3 km ning vahest enne vanaema juurde minnes, hüppan sealtki läbi. Vanasti olevat allikasse raha ja pärleid visatud, millest ka nimi - Helmede allikas. Arheoloogiamälestis II aastatuhat, kaitse all. Allika juures oli muistne hiis, kus rahvas käis ristineljapäeval ja esimesel suvistepühal ohverdamas. Allikavesi oli rohuks \"seitsme tõve vastu\" (siit lisanimi \"Arstiallikas\"). Noored neiud pidid oma ilu säilitamiseks pärleid ohverdama (siit lisanimi \"Pärliallikas\").

Valga maakond, Helme vald, Helme alevikHelme allikas asub Helme ordulinnuse kõrval. See jääb ordulinnuse ja ühe mälestusmärgi vahele. Samuti asub seal kõrval Schilleri mälestusmärk. Helme allikas jääb maanteest umbes 100 m kaugusele, aga ta asub orus.
Birgit Pruus]]> https://www.maavald.ee/gallery-1198 /en/image-contests/2011/raivoani-ohvrikivi-juures-jpg-904 Foto perearhiivist 2008. Maikuu õrnroheline metsaalune. Vana künnapuu oksad moodustasid selle nurga alt vaadatuna huvitava võlvistiku. Minu pereliikme te selja taga hiilib müstiline elukas (tegelikult küll vana perekoer Carmen).

Tartumaa Haaslava vald
Raivo Ani]]> https://www.maavald.ee/gallery-904 /en/image-contests/2011/therese-liiseaasma-tarkma-ohvritamm-998

Emmaste vald, Tärkma küla
Therese-Liise Aasma]]> https://www.maavald.ee/gallery-998 /en/image-contests/2011/img-1355-475

Lääne-Virumaa
Kristel Vilbaste]]> https://www.maavald.ee/gallery-475 /en/image-contests/2011/arvirungi-kanariku-ristipuud2-267 Puudele ristide lõikamise tava on Lõuna Eestis säilinud tänapäevani, nii ka Põlva valla elanikel. Siiani teatsin Rosma ristipuudest ja nende saatusest. Kanriku ristipuud Tartu-Põlva maantee ääres Taevaskoja teeristist veidi Tartu pool. Kuigi mu suvekodu asub nende läheduses, sain nende olemasolust teada tänavu sügisel brosüürist “Põlvamaa pärandkultuurist“ Põlva 2011. Põlvamaa ristipuud paiknevad põhiliselt Põlva poole suunduvate teede parempoolsel teeäärel.Riste on lõikatud nii männi kuuse sisse. Tavaliselt lõikab risti suguvõsa kõige vane ja väärikam mees. Brosüüri andmeil on sinna riste lõigatud veel hiljuti ning seal on foto täiesti värskest ristist kuuses.

Põlva vald.Tartu-Põlva maantee ääres Taevaskoja teeristist veidi Tartu poole.
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-267 /en/image-contests/2011/arvirungi-kanariku-ristipuud1-266 Puudele ristide lõikamise tava on Lõuna Eestis säilinud tänapäevani, nii ka Põlva valla elanikel. Siiani teatsin Rosma ristipuudest ja nende saatusest. Kanriku ristipuud Tartu-Põlva maantee ääres Taevaskoja teeristist veidi Tartu pool. Kuigi mu suvekodu asub nende läheduses, sain nende olemasolust teada tänavu sügisel brosüürist “Põlvamaa pärandkultuurist“ Põlva 2011. Põlvamaa ristipuud paiknevad põhiliselt Põlva poole suunduvate teede parempoolsel teeäärel.Riste on lõikatud nii männi kuuse sisse. Tavaliselt lõikab risti suguvõsa kõige vane ja väärikam mees. Brosüüri andmeil on sinna riste lõigatud veel hiljuti ning seal on foto täiesti värskest ristist kuuses.

Põlva vald.Tartu-Põlva maantee ääres Taevaskoja teeristist veidi Tartu poole.
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-266 /en/image-contests/2011/margemaripuu-noiakivi-jpg-761 Sellest kivist olin kuulnud kunagi koolis ajalooõpetajalt. Nüüd aga sügisel õega metsas jalutades sattusime juhuslikult kivi juurde, mille juures kulunud silt, et tegemist rahvapärimusega seotud kiviga. Kodus pärast uurides tuligi välja, et tegemist on Nõiakiviga, mis väga hooletusse jäetud ja kõigi poolt unustatud. Kivi lugu on selline, et abivajaja tõi pudeliga vett kaasa ja valas selle looduslikku lohku kivi lael. Seejärel visati pudel vastu kivi puruks. Andidena heideti vette kas raha või mõni raudese. Pärast haige koha pesemist sama veega rutati tagasi vaatamata koju. Kivilt ei tohtinud midagi kaasa võtta, muidu võis saada selle haiguse, mille eest ese oli sinna jäätud. A. Karu leidis 1922 a. kivipealt klaasipuru, kümmekond poolikut hobuserauda, raudnaelu, 5- ja 1-kopikalise vaskraha; põõsa külge oli seotud linase riide ribasid. Ka praegu võib kivi ümbert ja kivipealt leida klaasikilde.

Saaremaa kuulsamad ohvrikive paikneb Valjala vallas. Võhksa ohvrikivi (Nõiakivi, nr 42) jääb Kuressaare - Laimjala - Kuivastu maantee 32. kilomeetri postist sadakond meetrit kagu poole madalale metsaaluse. See on 75 cm kõrgune kivi, läbimõõt 2,75-3 m. 1922. a Valjala kihelkonna muististe kirjeldamise ajal osati siia juhatada üle kogu kihelkonna. Ka käidi neil aastail veel agaralt kivi juures nahahaiguste puhul abi saamas.
Marge Maripuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-761 /en/image-contests/2011/ilmeparik-hiietee-jpg-438

Ida-Virumaa,Lüganuse vald,Purtse küla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-438 /en/image-contests/2011/ilmeparik-purtsehiiemagi-jpg-450 Purtse Hiiemägi oli arvatavasti muinas-eestlaste pühapaik. Ta oli ümbruskonna kõrgeim paik, mis algas Purtse mõisa juurest ning suundus pidevalt laienedes mere poole. Jäljed Hiiemäe kasutamise kohta ulatuvad meie ajaarvamise algusesse. Veel eelmisel sajandil kutsuti mäel asuvat ilmselt inimtekkelist kõrgendikku “kohtunike või vanemate künkaks” ning rahvapärimuste alusel olevat seal kunagi olnud kolmeteistkümnest ringikujuliselt istutatud pärnast hiis, kuhu kogukondade vanemad kogunenud nõu pidama. Lääne pool mäge olevat olnud ka üks ohvriallikas, nn. Ukuallikas, kus veel sajandi alul ohverdatud ja palvetatud. Ümbruses leidus veel mitu hiie-nimelist kohta nagu Iiekallas, Iie küla jne. Tänapäeval asub Hiiemäel kohaliku Memento algatusel rajatud kurjuse ohvrite leinapark. Pargi väravaks on kommunistliku repressiooni läbi kannatanute ja hukkunute mälestuseks püstitatud kellatorn ning selle taga pargis on kõigi Eesti maakondade esindajate ja paljude valitsusjuhtide, aga samuti ka mitmete organisatsioonide esindajate ning üksikisikute istutatud tammed. Pargi südameks on “Eestimaa kannatuste kaart”, kus iga maakonna nime juures on lipik küüditamiste ohvrite arvuga. Kellatorni graniidist tahvlil on tähenduslikud sõnad: “Nende piina-pigistused, nende vaeva-väsimused, muistsed kallid mälestused, kostku meile kustumata.” (“Kalevipoeg”)

Ida-Virumaa,Lüganuse vald,Purtse küla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-450 /en/image-contests/2011/ilmeparik-silmaallikas1-jpg-453 Heas korras,puhta veega allikas.Servadesse on kivid paigutatud,on näha ka kohad kust vesi üles immitseb.

Aub Ida-Virumaal,Lüganuse vallas,Purtse poe vastas üle Tall.-Narva mnt. põllu peal.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-453 /en/image-contests/2011/ilmeparik-silmaallikas-jpg-452 Purtse külas on üldse kolm ohvriallikat.Üks jääb Purtse hiiemäelt mere poole minnes-\"Ukuallikas\" on kahjuks kuivanud.Teine allikas on peaaegu Silmaallika kõrval aga ka kahjuks kuivanud.Silmaallikas ise on hästi hooldatud,puhta veega,äärde on kivid laotud,vesi immitseb üles umbes viiest kohast.

Ida-virumaa,Lüganuse vald,Purtse küla,Purtse poe vastas üle Tall-Narva mnt põllul
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-452 /en/image-contests/2011/ilmeparik-ohvriparn-jpg-445 Talust sadakond meetrit eemal ohvripärna juures on pärnapuudest nelinurk. Selle kõrval olevat küngast on rahvas nimetanud kuninga künkaks, mis olnud ülema kuninga nõupidamise koht. Alamad juhid istusid koos pärnapuudest ringi lähedal, päris kuningas oma kaaskonnaga aga pärnapuudest nelinurga juures.Ohvripärna austati niivõrd,et kui kohalik krahv pärna juurest läbi käinud, siis alati jalgsi, hobused jäeti mäe alla.

Ida-Virumaa,Lüganuse vald.Purtse ohvripärn kasvab Lüganuse vallas Purtse linnuse lähistel asuval Hiiemäel Pärna talu juures.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-445 /en/image-contests/2011/suudlus-hiies-947 Käisime ajakirja Maakodu jaoks Pärnamäe hiiest kuvasi tegemas. Minuga oli kaasas noor emand, kes polnud kunagi hiies käinud. Olime teinud mõned kuvad kui ta ootamatult pöördus minu poole ja palus luba hiiepuud suudelda. Mis lubaja mina olen? Ütlesin, et tehku nii nagu tunneb. Ju oli ta haldja puudutust tundnud.

Harjumaa, Jõelähtme vald
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-947 /en/image-contests/2011/murepilved-palukylas-779 10223 aasta Kooljakuus tulid Härjapea koja eestvedamisel Paluküla hiiemäele kokku inimesed, kel mure Paluküla hiiemäe tuleviku pärast

Paluküla
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-779 /en/image-contests/2011/liisamosona-prygi-yliopilane-716 \"Eesti looduslikud pühapaigad\" aine raames korraldatud väljasõit, mida juhtis Ahto Kaasik. Kogu info paigast pärineb temalt. Pildistasin ühes suuremas lohus asuvat prügihunnikut, mis ajas lihtsalt vihale kui halvasti inimesed oma kultuuripärandit hoiavad.

Tartu maakond, Mäksa vald, Mäletjärve küla, Kägara talu. Ãœmbruses on põllumaad, talu poolt pandud karjus, prügi, pesukuivatamiseks mõeldud puutoigas, mis on löödud puudele. Pühapaika, ilma ebavajalikuta, iseloomustavad kased, künkad, 3 lohku.
Liisa Mosona]]> https://www.maavald.ee/gallery-716 /en/image-contests/2011/liisamosona-joudukogumas-yliopilane-715 Ülikoolis aine \"Eesti looduslikud pühapaigad\" raames viidi läbi ekskursioon, mida juhtis Ahto Kaasik. Kogu info hiie kohta tuli temalt. Pilt pole lavastatud, vaid see tüdruk lihtsalt istus seal, sama aeg kui teised kohta uudistasid.

tartumaa, Haaslava vald, Koke küla Kiipuse. Pühapaigas näeb allikat, ohvrikivi, künnapuid. Hiie lähedal on taluhoov, mis on teiselpool teerada hiiest. Enne hiit on tehtud lageraiet.
Liisa Mosona]]> https://www.maavald.ee/gallery-715 /en/image-contests/2011/liisamosona-and-714 Õpin Tartu Ülikoolis ning valisin sügissemestril sellise aine nagu \"Eesti looduslikud pühapaigad.\" Selle aine raames käisime vaatamas 3 pühapaika. Ekskursiooni viis läbi Ahto Kaasik ning temalt kuulsimegi paiga kohta täpsemalt.

Tartu maakond, Haaslava vald, Koke küla Kiipuse.Pühapaigas näeb künnapuid, ohvrikivi ja allikat. Lähedal asub talu, millel on kohati kiviaed ning umbes 2m kaugusel sellest algab hiis.
Liisa Mosona]]> https://www.maavald.ee/gallery-714 /en/image-contests/2011/arvirungi-annidemalattel-262 Tavaliselt satub Taevaskotta tulija Emalätte juurde esimesena. Oma esimesest Taevaskoja külastusest pole mälestust Emalättestst säilinud. Küllap jätsid toona Pärnu poisikesele sügavama mulje kõrged liivakivi kaldad, millest on siiani säilinud mälupildid. Küll aga mäletam Emalätet ja sealt joodud karastavat vett oma teisel käigul Taevaskotta 36. aastat tagasi. Sellest ajast alates on igal Taevaskojas käigul saanud imetleda Emalätte koobast ja võetud lonks tema kosutavat vett. Eriti kaunis on Emaläte talvel, teda ehib härmatis, või Jõulu hõhtu hämaruses, kui kohalikud elanikud on seal küünlad süüdanud. Aeg-ajalt näeb Emalätte juures ka sinna jäetud ohvriande.

Põlvamaa, Taevaskoja
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-262 /en/image-contests/2011/arvirungi-emalate2-264 Tavaliselt satub Taevaskotta tulija Emalätte juurde esimesena. Oma esimesest Taevaskoja külastusest pole mälestust Emalättestst säilinud. Küllap jätsid toona Pärnu poisikesele sügavama mulje kõrged liivakivi kaldad, millest on siiani säilinud mälupildid. Küll aga mäletam Emalätet ja sealt joodud karastavat vett oma teisel käigul Taevaskotta 36. aastat tagasi. Sellest ajast alates on igal Taevaskojas käigul saanud imetleda Emalätte koobast ja võetud lonks tema kosutavat vett. Eriti kaunis on Emaläte talvel, teda ehib härmatis, või Jõulu hõhtu hämaruses, kui kohalikud elanikud on seal küünlad süüdanud.

Põlvamaa, Taevaskoja
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-264 /en/image-contests/2011/arvirungi-emalate1-263 Tavaliselt satub Taevaskotta tulija Emalätte juurde esimesena. Oma esimesest Taevaskoja külastusest pole mälestust Emalättestst säilinud. Küllap jätsid toona Pärnu poisikesele sügavama mulje kõrged liivakivi kaldad, millest on siiani säilinud mälupildid. Küll aga mäletam Emalätet ja sealt joodud karastavat vett oma teisel käigul Taevaskotta 36. aastat tagasi. Sellest ajast alates on igal Taevaskojas käigul saanud imetleda Emalätte koobast ja võetud lonks tema kosutavat vett. Eriti kaunis on Emaläte talvel, teda ehib härmatis, või Jõulu hõhtu hämaruses, kui kohalikud elanikud on seal küünlad süüdanud.

Põlvamaa, Taevaskoja
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-263 /en/image-contests/2011/arvirungi-jumalamagi-265 Legendi järgi olnud mägi kohaks, kus Jumal võtnud kaasa nende inimeste hinged, kes pidid taevasse minema. Eeise legendi järgi plaaninud Vene vürstid Jumalamäele kirik ehitada. 2007 a. puhastasid kohalikud külaelanikud Jumalamäe võsast. Mäele paigaldati Seto viljakusejumale Peko kuju. Nüüd on mägi saanud kohalikele pühaks ja tähtsaks kohaks, kuhu viiakse ande, et saada Pekolt õnnistust oma tegemistele.

Setomaa, Kolossova küla
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-265 /en/image-contests/2011/arvirungi-kultuskivi-268 Hiliskevadel külastades Keskkonna bussiga Kurese küla viis meie tee mööda ka ühest rändrahnust, millel juures olev tahvel teatas, et tegemist on riikliku kaitse all oleva I aastatuhandest e.m.a. Kultuskiviga. Nagu ka pildilt näha jätavad mõõdujad ka tänapäeval kivile ande, praegu küll peamiselt raha näol,

Pärnumaa, Kurese küla
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-268 /en/image-contests/2011/ilmeparik-taaratammemagi-jpg-459 Väiksel künkal kasvav üksik kõver tamm on ainus mis säilinud iidsest hiiemetsast,tamm on väga elujõuline.Taara Tammemäega kuulub ühtsesse kompleksi teisel pool Tallinn-Tartu maanteed asuv 145x50 m suurune metsaga kaetud ala.Kuna pildistamise aeg oli talvine ja värve niigi vähe siis sai tehtud see pilt must-valgena.

asub Tallinn-Tartu mnt. ääres umbes 15 km Tallinnast tee ääres,Rae vallas Aaviku külas
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-459