https://www.maavald.ee/ /en/image-contests/2013/img-9722-568 Pildil on ohvriallikas Liivi jõe parempoolse kalda lähedal. Lootusrikas allikaotsing lõppes pettumisega - niivõrd tugeva inimmõjuga paik. Allikas on lastud sonkida niik suurtel kariloomadel kui ka naabruses oleva talu partidel. Vene keelt kõnelev ukrainlasest talumees mainis, et kungi on osaliselt allikaauku kujundatud ka ekskavaatoriga. Sinna olevat hea pardid peale lasta, kuna talvel allikajärvik ei jäätu. Kõik see toimub seal hoolimata sellest, et paik on muinsuskaitse all.

Läänemaa, Kullamaa khk, Maidla küla
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-568 /en/image-contests/2013/img-031751-571 Hа горе святое место, где образовали музей "Торум Маа". Hо в основном это место поклонения наших народов ханты и мансивысокая гора, на которой стоят священные березы, старинные дома, где живут духи.

г.Ханты-Мансийск, ХМАО-Югра, Россия
Миляхова Лариса Станиславовна]]> https://www.maavald.ee/gallery-571 /en/image-contests/2013/hiie-valu-379 See kivi asub Tohkri Tammetsõõris.

Võru maakond, Lasva vald, Tohkri külas Ilmamäel.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-379 /en/image-contests/2013/hiiesoovid-386 Läbi karge udu vaatan hiiepuude võlu. Kes kõik siin on käinud oma soovipaelad köitnud...

Võru maakond, Lasva vald, Tohkri külas Ilmamäel.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-386 /en/image-contests/2013/jarjepidevus-608

Võru maakond, Lasva vald, Tohkri külas Ilmamäel.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-608 /en/image-contests/2013/ohvrikivi-hiies-793 Kütioru matkarada läbides viis rada Tohkri Tammetsõõri juurde. Tundub, et seal järgitakse vanu traditsioone, sest ohvrikivil võib märgata hulgaliselt erinevaid ohvriande. Jätsime ka omalt poolt kivile ohvrianni.

Võrumaa, Lasva vald, Tohkri külas Ilmamäel.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-793 /en/image-contests/2013/tohkri-tammetsoor-1013

Võrumaa, Lasva vald, Tohkri külas Ilmamäel. Külavaheteest ligi 60 m läänes, Ilmamäe talumajast 80 m kirdes.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-1013 /en/image-contests/2013/vana-vorumaa-teetahis-toborna-pettai-ohtuhamaruses-1052

Võrumaa, Kütioru idanõlv
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-1052 /en/image-contests/2013/kadeni-ristipuu-618

Võrumaa, Rõuge vald, Kadõni küla, Pärlijõe ääres, Veski talu lähedal
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-618 /en/image-contests/2013/jatkuvad-tavad-611 Vanaemale külla sõites jäi pilk peatuma tee ääres asuvatele Tõrvapalu ristipuudele. 14. septembril 2013. aastal märkasin seal uut risti. Iidsed tavad jätkuvad...

Võrumaa, Rõuge
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-611 /en/image-contests/2013/torvapalu-ristipuu-1025

Võrumaa, Rõuge
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-1025 /en/image-contests/2013/syvahavva-uku-koobas-951 Kuva sai tehtud südasuve õhtupoolikul. Koopa juures muutus õhk kargeks ning allikast tõusis veeauru. Südasuviselt kuumas õhus müristas ümberringi äike.

Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal Süvahavva külas, Savioja suudmest 400 m allavoolu.
Õnne Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-951 /en/image-contests/2013/kalmopettai-628

Võrumaa, Meremäe vald, Tsirgu küla
Õnne Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-628 /en/image-contests/2013/neitsikoobas8-10-13-782 Väikse Taevaskoja kollakas-hallides toonides liivakivikaljus on suure avausega tühimik, mida kutsutakse Neitikoopaks. Vanarahvas teadis, et selles koopas elab Ahja jõe vaimsust hoidev kaunis kuldjuukseline koopaneitsi. Neitsi ilmuvat hetkeks koopasuule ainult kord aastas - jaanilaupäeva öösel. Teda nägeval noormehel on kindel lootus leida jaaniööl oma sõnajalaõis ehk oma neiu! Vanarahva teadmisel olla koopas ka suurem ruum, mille keskel olla ohvrikivi. Minu noormehel polnud küll tarvis leida sõnajalaõit, kuid ta läks meie perele Ahja jõe vaimsust ja neitsikoopa õnnistust paluma :)

Väike Taevaskoda, Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, mis jääb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.Lähedal ei pakne hooneid.
Egelt Põhjala]]> https://www.maavald.ee/gallery-782 /en/image-contests/2013/muraste2-778 Muraste mõisa juures on suur mets, seda üitakse Iie metsaks (1934) Tänapäeval müttavad selles Iie metsas servas masinad ja peagi alustavad uutes majades oma uut elu paljud pered, kellel pole aimugi, et elavad muistses hiies.

Harjumaa Muraste
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-778 /en/image-contests/2013/ampiainen-240 According to legends,a forest finn called Ampiainen used to sacrifice to ancient Gods on this stone. Forest finns are finns who in early 16th century moved from Savonia to the forest areas in Sweden. They were christians but still practiced some details of the ancient finn-ugric religions. Close to the stone there is a village called Narsen, documented as a settlement of forest finns.

Lake Närsen, Dalarna, Sweden
Taisto Nykänen]]> https://www.maavald.ee/gallery-240 /en/image-contests/2013/img-1148-1-474 18. oktoobril fotovõistluse "Märka mind" lõpetamisel küsis Arne Ader minult, kas ma ka hiite kuvavõistlusel osalen. "Vaevalt. Mul pole sinna midagi saata," vastasin. Järgmisel päeval Kakerdaja rabas pildiretkel olles tuli see mulle aga meelde, kui Hiiesaart nägin. Tegu ju arvatava hiie-, pelgu- ja ohvripaigaga (Hiiesaar olnud rahvapärimuse järgi hiiepaik. Saarel on suurelt jaolt säilinud umbes 70aastastest pärnadest ring ja 2-3 meetri pikkused künkad. Seal olnud sõjaaegade pelgupaik. Keset platsi seisnud ohvrikivi. Maad olevat kasutatud ka matmiseks, mida tõendavad haudade sarnased künkad. Arvati, et sinna maeti need, kes surid peidupaigas olles. Allikas: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/Jarvamaa.pdf , lk 16), mis Rein Marani "Hiite lumma" filmiski sees. Taevas, mis vaevu veerand tunni eest oli nagu pajapõhi, kust esimest rahet rabises, oli äkki suviselt siniseks tõmbunud ja pühapaik oleks nagu paraadpildi jaoks poseerinud.

Kakerdaja raba, Järvamaa, Albu vald
Veiko Belials]]> https://www.maavald.ee/gallery-474 /en/image-contests/2013/p1020829-814 Kivil on lohk kuhu vihmaste ilmadega koguneb vesi. Vett kasutasid minu vanavanemad soolatüügaste, paistetuste ja punetuste vastu. Veel on omapärane väävli lõhn. Praegusel ajal nooremad põlved annetavad kivile raha, soovides oma salasoovi täitumist.

Orissaare vald Oidiku talu
Kalju Vaga]]> https://www.maavald.ee/gallery-814 /en/image-contests/2013/arvatav-hiie-koht-vinni-mael-261 Vanemad põlvkonnad on mäletanud mägedel asuvat lagendikku, kui rahva kooskäimise kohta. Esimese Eesti Vabariigi aeg oli lagendik jaanitulede, näidendite ja pidude paik.

Lääne-Virumaa
Kalju Vaga]]> https://www.maavald.ee/gallery-261 /en/image-contests/2013/saana-magi-924 Lapimaal on pühapaik Saana mägi, mida austati selle valge kalju pärast pärast, mille paljandus on ka pildil. Seal peavad olema ka kaljujoonised, mida siski leida ei õnnestunud.

Lapimaa
Saale Halla]]> https://www.maavald.ee/gallery-924 /en/image-contests/2013/pyha-nattanen-884 Kesk Saamimaa tunturit on üksildane kivine mägi, mis on saamide püha paik.

Saamimaa
Saale Halla]]> https://www.maavald.ee/gallery-884 /en/image-contests/2013/ristipuu-solovetsid-911 Solovetsi saartel on kummalise kujuga vaevatud puid. Ühe eraldatud vähema kloostri juures kasvab ristipuu, mida kohalikud ka kummardamas käivad.

Solovetsid
Saale Halla]]> https://www.maavald.ee/gallery-911 /en/image-contests/2013/533004-2871950017728-64104594-n-177 See Mõmmik on meid reisidel saatnud aastaid, ta on käinud meiega nii Euroopas kui Aasias ja näinud ka Eestimaad. Pühapaik, mille me leidsime Dharamsala mägedest, tundus olema hea koht meie Mõmmiku reiside lõpetamiseks. Oli ta juba vanaks jäänud ja ka ühe silma kaotanud. Nüüd jäigi ta meist sinna meie ühe kalleima annetusena ja olles sidemeks selle paiga ja meie pere vahel....

Dharamsala India
Rene Raadik]]> https://www.maavald.ee/gallery-177 /en/image-contests/2013/img-5880-536 Aeg-ajalt on saadud käia mõõda soid ja rabasid. Keset kakerdaja raba on soosaar, kus paiknevad pölised hiiepuud. Nende puude pildistamine on shteliselt raske. Paaril korral olen neid pildistanud ka alt üles. Antud kuva on tehtud ühel varakevadisel päikesepaistelisel päeval kui täevas sõudsid yksikud pilved.

Järvamaa, Albu vald, Kakerdaja raba
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-536 /en/image-contests/2013/kam121c-629 1979 a. käisin EÜE rühmaga Kamtsatkal. Kuna üks meie objektidest asus ca. 15 km kaugusel Geisrite orust, siis õnnestus ka seda külastada. Lääne tsivillisatsioonile avastatai Geisrite org 1941. aastal, kui kohalikud teejuhid näitasis toonasele praktikal viibivale noorele geoloogiatudengile oma rahva püha paika. Pildi teeb eriliseks see, et üks suurima geisri Velikan taustal paistvatest inimestest on too sama tudeng. Meie sealviibimise ajal filmiti dokumentaalfilmi Geisrite orust ja selleks puhuks oli kohale sõidutatud ka kunagine tudengineiu. Ilmsel enam ei ole võimalik teha sellist pilti. Mitte nende kahe inimfiguuri pärast, vaid sellepärast, et 2007 a. suvel mattis mudalaviin enda alla suure osa Geisrite orust.

Venemaa Kamtsatka kronoki looduskaitse ala Geisrite org
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-629 /en/image-contests/2013/mg-3585c-48 Aeg-ajalt on saadud käia mõõda soid ja rabasid. Keset kakerdaja raba on soosaar, kus paiknevad pölised hiiepuud. Ühel vihmasel sügispäeval käisime kakerdaja rabas ja rabasaarel pildistasime põlispuid. Hiljem pilte üle vaadates tundus et ühele pildile oli jäänud liikuva haldja jälg.

Järvamaa, Albu vald, Kakerdaja raba
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-48 /en/image-contests/2013/mg-3417-47 Esimest korda sattusin Kiigeoru hiiesallu 4 aastat tagasi hilissügisel. Peale esimest korda on seal saanud käia nii mitmelgi korral, peamiselt varakevadel looduse tärkamise ajal.

Kiigeoru hiiesalu, Tartumaa, Haasalava vald, Koke küla.
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-47 /en/image-contests/2013/mg-7990c-56 Esimest korda sattusin Kiigeoru hiiesallu 4 aastat tagasi hilissügisel. Ühe murdunud puu tüve osa meenutas väga tiiba. Siin ka mälestus sellest korrast.

Kiigeoru hiiesalu, Tartumaa, Haasalava vald, Koke küla
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-56 /en/image-contests/2013/emalate1977c-368 Tänavu suvel oli kuum teema Taevaskoja Emaläte. Lisan ühe oma esimestest piltidest Emalättest. Pildistatud 1976 või 1977 aasta sügisel. Ka siis sai iga kord allikast mõõdudes sealt juua. Tookord ei teadnud me eriti midagi ei Hiitest ega vanadest Pühapaikadest, need olid rohkem muistendite ja muinasjuttude maailm. Pigem oli see koht meie teadvuses rohkem ühe Eesti kultusfilmi võttepaigana. (Originaal pildistatud ORWO slaidfilmile ja ja digiajastul ümber pildistatud.)

Põlvamaa, Taevaskoja
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-368 /en/image-contests/2013/mg-0821c-408 Looduse Omnibuss on teinud palju ära Eesti looduse tutvustamiseks. Nii mõnelgi korral on selle retked viinud ka pühapaikade juurde. 2009. aasta märtsis korraldati retk ajaloolisele Võrumaale. Retke peamiseks teemaks olid ristipuud. Üheks teejuhiks sellel retkel oli 10225. aastal Hiie Sõbra tiitliga pärjatud Marju Kõivupuu.

Võrumaa, Matsi
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-408 /en/image-contests/2013/mg-0742c-407 Looduse Omnibuss on teinud palju ära Eesti looduse tutvustamiseks. Nii mõnelgi korral on selle retked viinud ka pühapaikade juurde. 2009. aasta märtsis korraldati retk ajaloolisele Võrumaale. Retke peamiseks teemaks olid ristipuud. Üheks teejuhiks sellel retkel oli 10225. aastal Hiie Sõbra tiitliga pärjatud Marju Kõivupuu. Marju Kõivupuu kõnelemas Looduse Omnibussi rahvale Rosma ristimändidest ja nende saatusest.

Põlvamaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-407 /en/image-contests/2013/hpim6379-431 Pildil on hõimurahva, saamide, püha kalju. Kuva on üles võetud sajakonnakilomeetrisel jalgsimatkal vanal saamide maal. Saamid asustasid seda Lappi lääni idaosa ala kuni 17-18 sajandini. Nüüd on ala laialdaselt inimasustuseta ning matkajate meelispaik.

Soome, Lappi, Salla kunta, Savinajoki
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-431 /en/image-contests/2013/kakerdaja-hiiesaar-620 Sumbates räätsadega mööda sügist raba, noppides jõhvikaid ning trotsides vihma jõudsin oma retkega Kakerdaja järve kaldale. Mind lummasid vaated, mis avanesid üle järve - läbi saju paistis maaliline Hiiesaare siluett.

Järvamaa, Kullamäe (Järva-Madise) khk, Kakerdaja raba
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-620 /en/image-contests/2013/hiie2-3-380

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Krister Rajandu]]> https://www.maavald.ee/gallery-380 /en/image-contests/2013/320659-1770392079468-122051224-n-1-176 Kakerdaja raba on üks meie pere meelispaikasid ja kui oleme käinud siis üle rabajärve on näha üht kõrgemat kohta,püüdsime sinna pääseda kuid alati oli tee üle ujutatud kuid järjekindlus viis sihile,alles iis saime teada,et tegu on hiiega ehk hiiesaarega.Seda tervenisti saabki ainult eemalt üles võtta.

Harjumaa,Kakerdi raba
Rene Raadik]]> https://www.maavald.ee/gallery-176 /en/image-contests/2013/2013-09-19-15-37-28-149 TÜ korraldatud ekskurisooni raames käisime Kiigeoru hiiesalus.

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-149 /en/image-contests/2013/2013-09-19-15-23-40-146 TÜ korraldatud ekskursiooni raames käisime Kiigeoru hiiesalus.

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-146 /en/image-contests/2013/2013-09-19-17-09-53-155 TÜ korraldatud ekskursiooni raames külastasime Mäesuitsu hiit.

Tartumaal Võnnu vallas Terikeste külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-155 /en/image-contests/2013/2013-09-19-16-44-24-154 TÜ korraldatud ekskursiooni raames käisime me ka Annemäel.

Tartumaal Mäksa vallas Mäletjärvel
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-154 /en/image-contests/2013/2013-09-19-16-44-11-153 Tartu Ülikooli pühapaikade keskuse korraldatud ekskursiooni raames käisime me ka Annemäel.

Tartumaal Mäksa vallas Mäletjärvel
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-153