24.11. õhtul hakkavad tänavatel ja teedel ringi jooksma heledas rõivas haned ehk kadrisandid, kes toovad muistse tava kohaselt hingede õnnistust nii perele kui karjale. See on yhtaegu naljakas ja rõõmus, kuid ka sygav ja vägev pyha, mis yhendab siin- ja sealpoolset ilma, liidab kogukonda ning toob tervist ja edenemist. Enne kui haned jõuavad ukse taha või ise jooksma lähete, võiks heita pilgu pyha tähendusele ja tavadele.

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev - 14.10. See on nagu sygise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid päevi ja soojendab sydameid.

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat. Võistlusele saab pilte saata kuni 15.10 (kaasa arvatud) sydaööni. Oodatud on fotod ja kuni pooleteise minuti pikkused videod, millel on jäädvustatud põlised looduslikud pyhapaigad, seal toimuvad tegevused ja sinna jäetud annid jm esemed.

Kolmapäeval, 29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.

Sygis edeneb. Kolmapäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.

15. põimukuud on suur rukkiema päev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud leiba ja esivanemaid ning peetud laatu ja kirmaskeid.

Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heina- ja merepyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.

Käes on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Esmaspäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.

Pyhapeval, 23.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused.

Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pyhasid paiku kylastama ja hoidma, teatas Hiite Maja.

Neljapäeval, 13. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada.

Reedell, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 678 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.

Kynnipäeval, 14.04 tuleks tõusta enne päikest ja katsuda-liigutada aia- ja põllutööriistu, siis tuleb virge ja edukas kevad. Kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust.

Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse  tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.

Marjapunapäevast (25.03) alates tuleb võtta hommikuti enne õue minekut linnupetet. Sealt peale on lindudel, eriti just rändlindudel, inimeste yle iseäralikult tervistkahjustav võim. Terveks aitab jääda suhu pistetud toidupala, mida vanarahvas on nimetanud linnupetteks, linnuivaks ehk hingepidemeks.

Esmaspäeval, 29.03 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval, 04.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.

Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (28.03)  enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.

Neljapäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade 5.3.2021Eesti põlisrahvast esindava Maavalla Koja hinnangul kahjustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) järjepidevalt looduslikke pyhapaiku ja rikub nii säästva metsanduse FSC sertifikaadi saamisel võetud lubadusi.

Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistades tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.

Teisipäev, 16.02 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Lisaks liulaskmisele on selle päevaga seotud veel hulk rahvatarkusi. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmatüa magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Kuid kõige tähtsam on siiski korralik liulaskmine.

2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all. 

14. sydakuud on Maavalla kalendris talihari. Täna öösel murtakse talve selgroog. Päev on põline, kuid pärimusi selle kohta on vähe. Soomes ja Karjalas on see päev talve poolitaja.

17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 23 kukesammu ehk 54 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole. Rahvakalender tunneb jõuluemapäeva ka taliharja, kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäy pyhä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste pyha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenyspäiv, tinnyspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Hiite kuvavõistluse tuhande euro suuruse peaauhinna võitis Hans Markus Antsoni kuva „Metsa süda“.  Pilt on jäädvustatud Harjumaal Saula Siniallikatel. Talvisel droonifotol on näha valge härmatisega kaetud mets, milles helgib südamekujuline Siniallikas.

09.11. õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev. Et kodul oleks ikka õnne, tuleb mardid lahkelt tuppa kutsuda ja andidega ära saata.

Homme algab hingedekuu ja ylehomme on kalendris hingedepäev. Rahvakalendri hingedeaeg aga kestab neli kuud - sygiskuu algusest uue aastani. Sel ajal on piir elavate ja surnute ilma vahel õhuke ja meie rahvas siit- ja sealtpoolt Toonela jõge saab kokku. Hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis kui on udused ja vaiksed ilmad ja kodused neid ootavad.

Esmaspäeval, 10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm.

Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.

Täna tasub maitsta värsket mett, leiba ja kaalikat ning uurida ilmamärke. 24.08. on viimane rukkiema päev, mida rahvakalendris tuntakse ka kui meelõikuse-, seenekylvi, rohu- ja pärdipäeva. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilma märke.

Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse Erakond kutsuvad 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 102. aastapäeva esivanemate hiiepaikades. Mitmel pool Eesti hiites korraldatakse sel puhul juba kolmandat aastat järjest pidulikke kogunemisi. Samuti kutsutakse kohalikke seltse ka ise yhiskylastusi korraldama ja sellest avalikkusele teada andma.

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis  Aleksei Nasõrovi  foto Marimaal toimunud ühispalvusest, teatas Hiite Maja sihtasutus. Lummaval  ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.

 Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.

Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.

Trykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu  nädal hiljem - 12.03.

Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.

Laupäeval (24.11) kuulutatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Hiie väe sündmusel välja käesoleva aasta hiie sõber. Esmakordselt saab selleks rahvusvaheline organisatsioon.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv, teatas kuvavõistluse korraldaja Hiite Maja sihtasutus.

2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.

Hiite kuvavõistlusele on võimalik fotosid saata veel kaks nädalat. 15.10. lõppeva võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 ja kuni 16-aastaste eriauhind 200 eurot. Lisaks ootab võitjaid hulk eriauhindu.

Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.  Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva  öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.

Neljapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.

Tänavuse hiite kuvavõistluse 19 võidutööd.

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma.

Pyhapäeval, 04.06.10230 (2017) tähistab Maausuliste Viru Koda Viru-Nigula valla Samma kyla Tammealuse hiies suvisteid, mis on Virumaal muna-, kiige- ja kasepyha.

Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sydakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.

Pyhapäeval, 25.07. on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati alanenud päevakaar ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus. Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Teisipäeval, 13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.