Sirvikalendrit saab osta Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel 2. jõulukuud Kirjandusmuuseumis või Tallinnas Maavalla Koja kontorist Pärnu mnt 28-9, aeg tuleb enne kokku leppida telefonil 56 932 353. Maavalla Kojalt ostes maksab sirvikalender 2 EUR. Kalender on müügis kahes variandis: metallrõngaga kinnitatud või seotud (linase või kanepinööriga). Maavalla Kojalt postiga tellides (1-5 eks) tuleb saata raha arvelduskontole LHV pangas EE847700771003227588, 2 EUR tükist, pluss ümbriku ja postikulu katteks 2.80. Lisada, kas soovitakse rõngaga või seotud kalendrit ning aadress, kuhu saata, igaks juhuks ka telefon.Suuremat hulka saab tellida Omniva või Itella SmartPosti pakiautomaati. 6-30 eks. eest tuleb kalendrite hinnale juurde maksta 3 EUR (saatmiskulu+pakend). Sel juhul tuleb ülekande selgitusse kirjutada pakiautomaadi firma ja täpne asukoht ning telefoninumber. Ja taas: kas rõngaga või seotud.Suurema hulga, muudel tingimustel või välismaale tellimiseks palume ühendust võtta maavalla koja e-posti aadressil  või telefonil 56932353.Puust sirvikalender (sirvilauad, ruunikalender) on teadaolevalt meie vanim oma ajaarvamisvahend. Ruunikalendrid olid kasutusel maa lääneosas kuni 19. sajandini. Ajaloomuuseumis ja ERMis säilitatakse kümmekonda vana puukalendrit, milles aastaringi päevi tähistavad puusse lõigatud kriipsud või ruunimärgid. Viimased on otseseoses skandinaavia muistsete ruunimärkidega. Vana puukalender oli igavene kalender: ühed ja samad sirvilauad olid kasutatavad mitmel aastal. Ükskord puusse lõigatud kalender võis olla tarvitusel mitme inimpõlve jooksul.Esimene nüüdisaegne ruunikalender ilmus aastal 10192 (1979 p Kr). Kui tekkis mõte hakata välja andma kalendrit maausu tähtpäevadega, oli selge, et eeskujuks pidid saama vanad sirvilauad. Algusest peale oli kavas koostada igal aastal uus kalender. Loobusime traditsioonilisest materjalist, sest igal aastal uut kalendrit puusse lõigata pole kahjuks mõeldav.Ajaarvamise alguseks on võetud nn Billingeni läbimurre, mille toimumisaeg on setete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääajajärgne paisjärv endale väljapääsu ilmamerre praeguse Mälari järvistu kohalt Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast, kliima soojenes, hakkasid arenema sood ja metsad. Sündmust võib nimetada ka maa sünniks.Sirvikalendrisse on valitud tähtpäevad, mille maausuline tähendus ja/või kombestik on vähem või rohkem teada. Laenunimede asemel on eelistatud pühade ja kuude maakeelseid nimetusi, võimalust mööda välja jättes kristluse- ja muumõjulisi nimesid. Need ei pruugi olla üle maa tuntud, leitud on ka neid, mis vaid kohati säilinud. Näiteks on 2. radokuud (kristlik küünlapäev) tuntud pudrupäeva nime all vaid Lääne-Eestis, leedo jaanipäeva asemel on pärit Muhust. Et loeme setosid ja vadjalasi maarahva osaks, on kasutatud ka neilt pärit nimetusi.Maavalla kalendri igal lehel on üks kuu. Päevaruunid asuvad kalendrilehel põikjoonte vahel, Päevaruunide kohal asuvad tähtpäevamärgid, all asuvad märgid tähistavad kuu muutumist. Kuul on kalendris pärimuse järgi kuus faasi: noorekuu kõva ja pehme aeg, täiskuu kõva aeg, vanakuu pehme ja kõva aeg, kuuloomise pehme aeg. Lisaks nende nimetatud aegade algusele on kalendris märgitud ka täiskuu ja kuu loomine.Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Siis lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks. Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal küntakse söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ning külvatakse ja istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõval (kalgil) ajal alustatud-tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peale kasvatab (kapsas täie kuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu. Kõvad ja pehmed ajad ei välista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha noore kuuga ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), vanaga. Täpselt niisugust ruunikalendrit nagu Maavalla kalender pole üheski muuseumis. Iga puukalender on erinev. Kuid kõik meie kalendri märgid on kombineeritud või tuletatud puukalendrite märkidest. Aja jooksul on Maavalla sirvikalendrid muutunud nii vormilt kui sisult. Kuni Eesti taasiseseisvumiseni paljundati kalendrit „põrandaaluselt“, kasutades käepäraseid vahendeid pesumasina Riga väänamispressist siiditrükini, mõnikord ka kserokopeerimist. Teadmiste täienedes on tehtud ka sisulisi muudatusi, viimati olulisemalt kalendri 40. aastakäiguks. Kalendri koostamise põhiallikad on olnud Eesti Rahvaluule Arhiiv, “Eesti rahvakalender I-VII” (Selma Lätt ja Mall Hiiemäe) ja selle täiendused (folklore.ee/erk).

Käimas on Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest põlistest looduslikest pyhapaikadest.

24.08 tasub maitsta värsket mett, leiba ja kaalikat ning uurida ilmamärke. Siis on viimane rukkiema päev, mida rahvakalendris tuntakse ka kui meelõikuse-, seenekylvi, rohu- ja pärdipäeva. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilma märke.

15. põimukuud on suur rukkiema päev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud leiba ja esivanemaid ning peetud laatu ja kirmaskeid.

10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm.

25.07. on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati alanenud päevakaar ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus. Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öötaevasse on ilmunud Suur vanker. Öösel maha langend kaste võib vilus seista keskpäevani.

13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.

Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heinapyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.

Algamas on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Teisipäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.

Pyhapeval, 28.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused.

Neljapäeval, 18. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada.

Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma, teatas Hiite Maja sihtasutus.

Laupäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 23 kukesammu ehk 54 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole. Rahvakalender tunneb jõuluemapäeva ka taliharja, kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäy pyhä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste pyha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenyspäiv, tinnyspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

14. sydakuud on Maavalla kalendris talihari. Täna öösel murtakse talve selgroog. Päev on põline, kuid pärimusi selle kohta on vähe. Soomes ja Karjalas on see päev talve poolitaja.

Kolmapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.

24.11. õhtul hakkavad tänavatel ja teedel ringi jooksma heledas rõivas haned ehk kadrisandid. Muistse tava kohaselt tuuakse nõndamoodi hingede õnnistust nii perele kui karjale. See on yhtaegu naljakas ja rõõmus, kuid ka sygav ja vägev pyha, mis yhendab siin- ja sealpoolset ilma, liidab kogukonda ning toob tervist ja edenemist. Enne kui haned jõuavad ukse taha või ise jooksma lähete, võiks heita pilgu selle pyha tähendusele ja tavadele.

09.11. õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev. Et kodul oleks ikka õnne, tuleb mardid lahkelt tuppa kutsuda ja andidega ära saata.

Homme algab hingedekuu ja ylehomme on kalendris hingedepäev. Rahvakalendri hingedeaeg aga kestab neli kuud - sygiskuu algusest uue aastani. Sel ajal on piir elavate ja surnute ilma vahel õhuke ja meie rahvas siit- ja sealtpoolt Toonela jõge saab kokku. Hinged ei vaata kalendrisse, vaid tulevad siis kui on udused ja vaiksed ilmad ja kodused neid ootavad.

Sygis edeneb. Neljapäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.

Laupäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 679 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.

Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse  tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.

Kynnipäeval, 14.04 tuleks tõusta enne päikest ja katsuda-liigutada aia- ja põllutööriistu, siis tuleb virge ja edukas kevad. Kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust.

Esmaspäeval, 11.04 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval 17.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.

Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (10.04)  enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.

Teisipäev, 8.03 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Lisaks liulaskmisele on selle päevaga seotud veel hulk rahvatarkusi. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmatüa magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Kuid kõige tähtsam on siiski korralik liulaskmine.

Täna on linnu- ehk sirgupäev, mis on maarahva kalendris pyhendatud lindude ja kevade ootamisele.Sirgupäeval pöörab 40 lindu “suu suvõ poolõ, pää päävä poolõ” ja hakkab kodu poole lendama. On tsirgu- ehk linnupäev, Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiv.

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev - kolletamispäev - 14.10. See on nagu sygise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid päevi ja soojendab sydameid.

Kolmapäeval (8.12.) austati tänavust Hiie sõpra Erich Valksaart (89) tema kodus Põltsamaa kihelkonna Nurga kylas. Endise Pajusi metskonna metsaylemana ja hiljem pensionärina on ta päästnud Põltsamaa kihelkonna Tõivere kylas asuva hiietammiku lausa kolmel korral.

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud kaks nädalat. Võistlusele saab pilte saata kuni 15.10 (kaasa arvatud) sydaööni. Oodatud on fotod ja kuni pooleteise minuti pikkused videod, millel on jäädvustatud põlised looduslikud pyhapaigad, seal toimuvad tegevused ja sinna jäetud annid jm esemed.

Marjapunapäevast (25.03) alates tuleb võtta hommikuti enne õue minekut linnupetet. Sealt peale on lindudel, eriti just rändlindudel, inimeste yle iseäralikult tervistkahjustav võim. Terveks aitab jääda suhu pistetud toidupala, mida vanarahvas on nimetanud linnupetteks, linnuivaks ehk hingepidemeks.

Algas järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pyhasid paiku kylastama ja hoidma, teatas Hiite Maja.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade 5.3.2021Eesti põlisrahvast esindava Maavalla Koja hinnangul kahjustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) järjepidevalt looduslikke pyhapaiku ja rikub nii säästva metsanduse FSC sertifikaadi saamisel võetud lubadusi.

Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistades tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.

2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all. 

Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.

Hiite kuvavõistluse tuhande euro suuruse peaauhinna võitis Hans Markus Antsoni kuva „Metsa süda“.  Pilt on jäädvustatud Harjumaal Saula Siniallikatel. Talvisel droonifotol on näha valge härmatisega kaetud mets, milles helgib südamekujuline Siniallikas.

Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse Erakond kutsuvad 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 102. aastapäeva esivanemate hiiepaikades. Mitmel pool Eesti hiites korraldatakse sel puhul juba kolmandat aastat järjest pidulikke kogunemisi. Samuti kutsutakse kohalikke seltse ka ise yhiskylastusi korraldama ja sellest avalikkusele teada andma.

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis  Aleksei Nasõrovi  foto Marimaal toimunud ühispalvusest, teatas Hiite Maja sihtasutus. Lummaval  ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.

 Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.

Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.

Trykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu  nädal hiljem - 12.03.

Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.

Laupäeval (24.11) kuulutatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Hiie väe sündmusel välja käesoleva aasta hiie sõber. Esmakordselt saab selleks rahvusvaheline organisatsioon.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv, teatas kuvavõistluse korraldaja Hiite Maja sihtasutus.

2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.

Hiite kuvavõistlusele on võimalik fotosid saata veel kaks nädalat. 15.10. lõppeva võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 ja kuni 16-aastaste eriauhind 200 eurot. Lisaks ootab võitjaid hulk eriauhindu.

Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.  Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva  öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.

Tänavuse hiite kuvavõistluse 19 võidutööd.

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma.

Pyhapäeval, 04.06.10230 (2017) tähistab Maausuliste Viru Koda Viru-Nigula valla Samma kyla Tammealuse hiies suvisteid, mis on Virumaal muna-, kiige- ja kasepyha.

Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sydakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.

29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.