Pyhapeval, 9.06 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev, kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud ettevalmistused.

Neljapäeval, 30. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.

Teisipäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 676 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.

Enamus meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse  tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.

Esmaspäeval, 15.04 algas urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.

Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba reedel-laupäeval. Urbepäev langeb tänavu kokku künnipäevaga, mis on paikse pühana alati 14.04. ning alustab suvist tööpoolaastat.

Pühapäeval, 14.04. on kynnipäev, mis tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust. Sel päeval tuleks tõusta juba enne päikesetõusu, et olla eeloleval suvel virge ja töökas. Tänavu on kynnipäevaga samal päeval ka urbepäev.

Esmaspäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

Täna paar miutit enne keskkööd kell 23.58 algab kalendrikevad. Kui täpne olla, siis on see arvestuslik võrdpäevsuse hetk. Vanarahvas on vaadanud hoolega selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa.

Trykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu  nädal hiljem - 12.03.

Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida ka selle päeva põlist tähendust.

Tänane pudrupäev lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all. 

Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Esmaspäeval 14. sydakuud on Maavalla kalendris talihari. Päev on põline, kuid pärimusi on selle kohta vähe. Soomes ja Karjalas on see päev talve poolitaja.

Tänavuse aasta Hiie sõbraks kuulutati laupäeval (24.11) rahvusvaheline Metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council). FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis.

Laupäeval (24.11) kuulutatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval Hiie väe sündmusel välja käesoleva aasta hiie sõber. Esmakordselt saab selleks rahvusvaheline organisatsioon.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv, teatas kuvavõistluse korraldaja Hiite Maja sihtasutus.

2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.

Hiite kuvavõistlusele on võimalik fotosid saata veel kaks nädalat. 15.10. lõppeva võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 ja kuni 16-aastaste eriauhind 200 eurot. Lisaks ootab võitjaid hulk eriauhindu.

Laupäeval, 29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Karjalaskepäeva (23.04.) paarilisena on ta yheks vahepäevaks, mil lõpeb suvine ja algab  majandusaasta talvine pool. Kasupäev, laiemalt tuntud laenunimega mihklipäev, on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub, kuidas inimese käsi talvel käib.

Sygis edeneb. Laupäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

Käes on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Kolmapäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.

Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.  Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva  öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.

Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pyhajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sygavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.

Neljapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.

Tänavuse hiite kuvavõistluse 19 võidutööd.

Algab Hiite kuvavõistlus 2017, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaiku kylastama ja hoidma.

Pyhapäeval, 04.06.10230 (2017) tähistab Maausuliste Viru Koda Viru-Nigula valla Samma kyla Tammealuse hiies suvisteid, mis on Virumaal muna-, kiige- ja kasepyha.

Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sydakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.