https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlus-2017/2017/abaja-hiiem-gi-3314

Järvamaa, Koeru vald, Abaja küla
Vello Keppart]]> https://www.maavald.ee/gallery-3314 /kuvavoistlus-2017/2017/abaja-hiiem-gi-3313

Järvamaa, Koeru vald, Abaja küla
Vello Keppart]]> https://www.maavald.ee/gallery-3313 /kuvavoistlus-2017/2017/abaja-hiiem-gi-3312 <p>Pühapaikade andmekogus ei olnud järgmist hiiemäge Abaja külas, seetõttu saadan sellest paar pilti. Sellel Alliku raba servas oleval künkal kasvab noor haavik, vanu põlispuid ei ole. Taimestikuliselt ei viita see ala ürgsele metsakooslusele, järelikultt on see olnud karjatatav ja niidetav mägi. Allikas: 9638 Ohverdamiskoht "Hiiemägi". Kultuurimälestiste riiklik register. URL: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9638 (26.10.2017)</p> <p>Hiis Abaja külas Järvamaal Koostanud ja pildistanud Vello Keppart.</p>

Järvamaa, Koeru vald, Abaja küla
Vello Keppart]]> https://www.maavald.ee/gallery-3312 /kuvavoistlus-2017/2017/udus-ja-h-rmas-kloostrisaar-3311 Keset Pühajärve asuva Kloostrisaare teeb minu jaoks põnevaks teadmine, et see ei ole kõigile kättesaadav. Kõik küll saavad sinna minna aga see on natuke keerulisem, suvel on vaja selleks paati, talvel tuleb minna üle jää. Igal juhul on teekond erilisem. Ise olen käinud saarel nii suvel paadiga kui talvel jääga. Tehnika on edasi arenenud ja nüüd olen näinud seda paika ka korduvalt ülevalt. See pilt on tehtud ühel külmal sügishommikul kui Pühajärvel oli paks udu. Väljas oli kerged miinus kraadid ja puud olid niiskusest härmas. Droon võimaldab küll vaadata pühapaika teise nurga alt kuid Kloostrisaare külastamiseks on vaja jätkuvalt läbida natuke erilisem teekond.

Valga maakond, Otepää vald, Pühajärv.
Kalmer Lehepuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-3311 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3310 Taevalikud kevadpeegeldused pühalikus Pühatu allikavees. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3310 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3309 Erksad suvesoojad värvid Pühatu allikavees. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3309 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3308 Saladuslikud sümbolid ja märgid Pühatu allikavees. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3308 /kuvavoistlus-2017/2017/odal-tsi-allikas-3307 Odalätsi Pidula tee äärne allikas ja selle liivakarvane-pruunihallisegune sisemaailm, mida ilmestamas taevasinisuse ja puuokste-lehtede varjudest tekkinud peegelduse fragmendid. Odalätsi kartsiallikate rühmas teatakse olevat üle 40 allika, millest Pidula tee äärne arvatakse olevat üks kõige pilkupüüdvamaid. Muistendite järgi on need Saaremaa ühed veerikkamad allikad tekkinud Suure Tõllu ja Vanapagana omavahelise heitluse käigus. Ühe versiooni järgi olevat Suur Tõll Vanapagana tagaajamisel oma oda siia maa sisse löönud ja sellest tekkinudki siis need allikad. Siin olevat Suur Tõll peale seda, kui oli oda maasse löönud, lubanud endale ka väikse puhkehetke. Folkloorist allika kohta veel selline huvitav teave: "Ka räägitakse, et teeäärne allikas pidi andma jõudu: "Odalätsi allik Pidula teel, Väljatalu kohal. Möödamineja jõi allikast külma vett - sai tugevaks."(RKM II 73, 533 (193)(Kristel Vilbaste "Eestsi allikad").

Saaremaa, Kihelkonna vald, Odalätsi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3307 /kuvavoistlus-2017/2017/annid-p-hapaigas-3306 Alati minnes hiide, võtan kaasa anni. Selleks korraks osutus anniks tee pealt leitud linnusuled,mis sobisid sinna vahele imeilusalt. Tuleb ka tähele panna seda, et kui seod puu külge nööri, tuleb seda teha õrnalt, et see puu ümber ei jääks tugevalt, puu kasvab ja nöör hakkab soonima.

Võrumaa, Vastseliina vald, Hinniala külast 1 km. Asub Piusa jõe ääres.
Eeva-Maria Malkov]]> https://www.maavald.ee/gallery-3306 /kuvavoistlus-2017/2017/p-leva-hooga-j-e-peale-3305 Tegime mõnda aega tagasi sellesse toredasse pühasse kohta kiige, millega on võimalik kiikuda jõe kohale ning nautida vaadet. Kiikudes võib märgata jõe kohal lendavat jäälindu või mõnda teist metsalist.

Võrumaa, Vastseliina vald, Hinniala külast 1 km. Asub Piusa jõe ääres. Hooned on umbes 1 km kaugusel.
Eeva-Maria Malkov]]> https://www.maavald.ee/gallery-3305 /kuvavoistlus-2017/2017/taevaskoja-liivapaljand-talvekatte-all-3304 See ''sein'' räägib nii mõnegi loo...

Põlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla
Sander Sirelbu]]> https://www.maavald.ee/gallery-3304 /kuvavoistlus-2017/2017/talvev-lumaa-3303 Kui muidu ikka ja jälle satud/satume vaid suvel sinnakanti, siis nüüd avanes see võimalus talvel. Ja tuli kogeda, et ilusal talvel on see nagu ''talvevõlumaa''. Kus jõekene vaikselt vuliseb ning karge õhk ja lumised pinnad on hingematvalt kaunid.

Põlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla
Sander Sirelbu]]> https://www.maavald.ee/gallery-3303 /kuvavoistlus-2017/2017/kehila-ije-raunik-3302 Kehila Ije rauniku ürgmets. Hiiepuud kui haldjaneitsid tantsisklemas suure auringi valgusest kantud valgusevihus kividest kokku kantud rauniku peal. Selle suure hiieala olemasolust teadsin vanade mõisakaartide järgi juba mõnda aega, kuid huvi sinna minekuks tekitas sel suvel Ahto Kaasik, kes võrdles seda paika teispoolsuse ja Toonelaga. Sellesse paika minemisel võtsin hoogu juba juuli algusest, esimesel korral jäi sellesse minek ajalise nappuse tõttu üsna lühikeseks, nõnda et siis ei suutnud seda paika õieti hoomata ja selle paiga tõelise tuumikalani tol korral ei jõudnudki. Teisel korral avanes taas seda paika külastada septembri lõpus. Siis jäin aga Kehila ja Läägi küla loodusmaastikel matkates matka viimasesse sihtpunkti, Kehila Ije raunikusse, jõudmisel hämara peale. Kuid seda huvitavam ja saladuslikum oli siis riivata seda põlismetsaga kaetud ala eemalt, Ije põllu poolt, n.ö. videvikuvalguses. Metsast samal ajal kostvad hirvede ebamaise tämbriga "lõvimöirged" sundisid mind seisatama, et aeg-ajalt kuulata-kuulatada neid ürgseid hääli ja nende häälte kajasid. Esimesena meenus kohe seepeale Kalevala ja seal mainitud hiie hirv. Tahtmine seda pühapaika külastada oli nüüd suurem kui eales varem. Siiski tundus mulle sel hetkel, et olin ka oma seekordse Saaremaa külastamise raames võimaluse Kehila hiiealaga tutvumiseks käest lasknud. Mu Saaremaal viibimseks planeeritud aeg hakkas läbi saama ja olin juba valmis Saaremaalt lahkuma, kui saatus kinkis mulle ühtäkki Saaremaa jaoks veel ühe vaba päeva. See oli kolmas võimalus. Kasutasingi otsemaid juhust ja pühendasin selle Kehila hiieala (Ije niit, Ije, Ije põld, Ije soo, Ije väli) külastamiseks. See päev oli üks erilisemaid mu elus. Kõik hiieväravad olid sel päeval valla ja ma liikusin sealses metsas ringi kui mingis jumalate kojas. Ilm oli ilus ja kogu hiieala, välja arvatud 2015.a. metsaraiete alla jäänud Ije rauniku osa, oli siis kuidagi eriti tähenduslik, siin-seal märgid ja sümbolid. Tervet Ije rauniku ala katavad siin-seal mõõdukate vahedega üksteisest suhteliselt suured kivikuhjatised ehk (kivi)raunikud ja suures osas moodustavadki need siin lähestikku asetatuna kui mingeid kette või n.ö. raunikuvöösid (kes teab, võib olla on see mingi maapealne vorm mingist kosmilisest muinasvööst?).

Saaremaa, Kihelkonna vald, Kehila küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3302 /kuvavoistlus-2017/2017/hoidkem-end-soojas-3301 Seadsime sammud meie lähimasse hiiepaika, nii koerad kui ka meie noored inimesed. Õues oli ilus päikeseline sügispäev ning tänasime päeva koos lõkkega.

Võrumaa, Vastseliina vald, Hinniala külast 1 km. Asub Piusa jõe ääres.
Eeva-Maria Malkov]]> https://www.maavald.ee/gallery-3301 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3300 Värvide ja mustrite mäng Pühatu allikal Saaremaal - musta-halli-valge varjunditega rohekassinine kaleidoskoop. Värvid ja mustrid muutusid allikas pea iga hetkega. Kiirete muutuste tekitajateks olidki peamiselt tuul, päike ja pilved. Oli kosutav seal viibida sel ajal ja olla pealtvaatajaks sellele puhastavale värvide ja mustrite mängule. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3300 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3299 Värvide ja mustrite mäng Pühatu allikal Saaremaal - siksakilise ornamentikaga rohekashallides värvides kaleidoskoop. Värvid ja mustrid muutusid allikas pea iga hetkega. Kiirete muutuste tekitajateks olidki peamiselt tuul, päike ja pilved. Oli kosutav seal viibida sel ajal ja olla pealtvaatajaks sellele puhastavale värvide ja mustrite mängule. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3299 /kuvavoistlus-2017/2017/koumardi-hiis-3298 väärika hoiakuga sarviktamm Koumardi hiies. See hiieala paikneb Viru-Nigula vallas Pärna küla lähistel (sellest läänes) asuva ida-lääne-suunalise seljandiku umbes 1 km pikkusel lõigul ja see on kaetud valdavalt tammedega. Tammede vanus küünib hiieala läänepoolses osas mõningate puude puhul kuni paarisaja aastani, seevastu idapoolses osas leidub rohkem nooremat ja keskmises vanuses tammemetsa. siin-seal seltsivad tammedega koos ka männid. siinne tammik teatakse olevat Eesti kõige põhjapoolsem looduslik tammik. Hiieala seljandiku idaosast voolab läbi ka üsna huvitav ojake ja seljandiku vahel on selle ojakese org üsnagi ürgne ning looduskaunis. Võimalik, et kunagi võis sellel ojakesel olla mingi keskne koht siinse pühapaiga juures. Võimalik ka, et selle oja lättekoha juures (hiiealast põhja pool) võis ennemuiste asuda ehk ka mingi silmatorkavam allikakoht, mis võis siis olla samuti püha.

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Pärna küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3298 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-kurisu-3297 Pühatu (Pühate) kurisu - see saladuslik pühaliku olekuga neeluauk asub Ohtja küla lähedal männimetsade vahel, suursugusest Kummimäest umbes paarsada meetrit kagus. Vanal Mustjala kihelkonna kaardil on seda kurisut mainitud kui Pehato kurrise. Koht on suursugune, tugeva jumaliku aupaistega. Isiklikult olles tutvunud ka paljude teiste karstialadega nii mandril kui ka Saaremaal, polnud ma veel kohanud nii sügavat ja suursugust kurisut, millel veel pealegi selline kolmnurga kujuline veesilm aastaringselt sees. Meenutas teine nagu mingit jumalate kaevu - siia võiks võrdluseks tuua midagi sellist nagu Hvergelmiri kaev Edda lauludest (Muinaspõhja mütoloogia). Ülevalt voolab kurisusse mingi ojake, mis meenutab nagu mingit mägioja.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Ohtja küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3297 /kuvavoistlus-2017/2017/t-rise-hiiemets-3296 Vaade Tõrise Hiieallika juures olevast Tõrise hiiemetsast lääne-loode suunas olevale Kassialuse põllule. Eemalt põllu pealt paistmas vastu punaste marjadega ehitud pihlapuu. Vanadel 19. sajandi alguse mõisakaartidel kandis hiiemets Hiie niidi (Hie nieth) nime ja ulatus allikakohast pika, nii umbes 100 meetrise, ribana kaugele lõunasse-edelasse. Hiieallikast ja Hiieniidist idasse ja kagusse jäi suur sooala, mis ennevanasti kandnud ka hiiega seotud nimetust - Hiiesoo (Hie soo). lisaks väärib hiiemetsas esile tõstmist ka sealne oja, mis vaatamata ümberkaudsele maaparandusele (näiteks Hiie soo kuivendati kraavitamiste käigus heinamaaks) asetseb veel ka tänapäeval oma ürgses voolusängis. oja nimetust tänapäeval ei teata, ka vanematel kaartidel pole seda mainitud, kuid kuna oja läbib püha ala ja on ühenduses Hiieallikaga (praegu ilmselt üsna vaevaliselt, vaid suurvee aegu, kuna Hiiealllika ja oja vahele on tekitatud madal kivivall), siis võib oletada, et kui oja üldse mingit nimetust kunagi kandis, siis võis ka see olla seotud mingi hiie-nimelise sõnatüvega. allikat ümbritsev hiiemets on ilus ja suursugune, peamiselt lehtpuudest (sanglepad, saared, üksikult ka tammed ja kased ning kuused) koosnev vana salumets. Hiiepaiga kohta folkloorist selline teave: "Torise küla heinamaal, külast hommiku poole (umbes kolm versta igati suur) on Hiid ühes Hiieallikaga. Koht on samuti madal heinamaa, võrdlemisi suurte lehtpuudega. Ei teata palju, kõneldakse - hiied olnud palvepaigad." allikas: EKlA, AAS St.-ar. 4, 1a/2 Kaarma khk. - Elv. Kerem J. Sooäär (1923).

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Tõrise küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3296 /kuvavoistlus-2017/2017/t-rise-hiieallikas-3295 Tõrise Hiieallika veepinnalt peegelduvad vastu allika kohale kaardu hoidvad lehtpuude ladvad. Allikas ise on suur, kuid teatud looduslikku risu täis. Vajaks mingit puhastust. Nii nagu muiste, kui allikaid käisid rehadega puhastamas teatud neitsid või ilmaneitsid, nii võiks ka tänapäeval keegi selle suursuguse allika puhastamise eest hoolt kanda. Allika ümber kasvab hiiemets. Vanadel 19. sajandi alguse mõisakaartidel kandis hiiemets Hiie niidi (Hie nieth) nime ja ulatus allikakohast pika, nii umbes 100 meetrise, ribana kaugele lõunasse-edelasse. Hiieallikast ja Hiieniidist idasse ja kagusse jäi suur sooala, mis ennevanasti kandnud ka hiiega seotud nimetust - Hiiesoo (Hie soo). Lisaks väärib hiiemetsas esile tõstmist ka sealne oja, mis vaatamata ümberkaudsele maaparandusele (näiteks Hiie soo kuivendati kraavitamiste käigus heinamaaks) asetseb veel ka tänapäeval oma ürgses voolusängis. Oja nimetust tänapäeval ei teata, ka vanematel kaartidel pole seda mainitud, kuid kuna oja läbib püha ala ja on ühenduses Hiieallikaga (praegu ilmselt üsna vaevaliselt, vaid suurvee aegu, kuna Hiiealllika ja oja vahele on tekitatud madal kivivall), siis võib oletada, et kui oja üldse mingit nimetust kunagi kandis, siis võis ka see olla seotud mingi hiie-nimelise sõnatüvega. Allikat ümbritsev hiiemets on ilus ja suursugune, peamiselt lehtpuudest (sanglepad, saared, üksikult ka tammed ja kased ning kuused) koosnev vana salumets. allika kohta folkloorist selline teave: "Torise küla heinamaal, külast hommiku poole (umbes kolm versta igati suur) on Hiid ühes Hiieallikaga. Koht on samuti madal heinamaa, võrdlemisi suurte lehtpuudega. Ei teata palju, kõneldakse - hiied olnud palvepaigad." allikas: EKlA, AAS St.-ar. 4, 1a/2 Kaarma khk. - Elv. Kerem J. Sooäär (1923).

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Tõrise küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3295 /kuvavoistlus-2017/2017/m-stiline-hiie-paik-3294 Liginedes Kahala hiiemetsale tekkis taevasse tume pilv ühelt poolt,teiselt poolt piilus päike pilve tagant ja mööda maad hiilis uduviirg.

Harjumaal Kuusalu kihelkond,Kuusalu vald Uuri külas Kahala järve kaldal
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-3294 /kuvavoistlus-2017/2017/p-hatu-allikas-3293 Värvide ja mustrite mäng Pühatu allikal Saaremaal - sini-must-valgetes värvides kaleidoskoop. Värvid ja mustrid muutusid allikas pea iga hetkega. Kiirete muutuste tekitajateks olidki peamiselt tuul, päike ja pilved. Oli kosutav seal viibida sel ajal ja olla pealtvaatajaks sellele puhastavale värvide ja mustrite mängule. Pühatu allikas on üks kuulsamaid Saaremaal, seda on peetud pühaks ja siia käidud ohverdamas paljudest Saaremaa paikadest.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Pähkla küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3293 /kuvavoistlus-2017/2017/s-gisrada-tammealuses-3292 Sügisene teerada Tammealuse hiies on jäädvustatud oktoobrikuus, mil lehed on juba langenud ning pruunikaks värvunud. Tammealuse hiie ohvrikivini viib sügiseti leherikas teerajake, kus tuleb korraks isegi pugeda maha langenud puu alt läbi.

Virumaa, Mahu kihelkond, Samma küla
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3292 /kuvavoistlus-2017/2017/ilasmaa-silmaallikas-3291 Ilasmaa Silmaallikas. Kaunite värvidega allikas Saaremaa loodeosas Mustjala aleviku ja Jauni küla vahel olevas metsas. Selle kohta on selline teave: "Allika võib dateerida II aastatuhandega. Allikas kirjanduses teated puuduvad. Allika avastas 1972. a juulis Hiieniidi allika, mälestis reg nr 12542, inspekteerimisel arheoloog J. Selirand, kelle tolleaegne Ilasmaa talu perenaine kohta näitas. Rahvapärimuse järgi on allikast võetud vett silmade pesemiseks ja sinna olla sisse visatud hõberaha. Mälestisele on koostanud passi 1973. a oktoobris arheoloog J. Selirand (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal)." allikas: muinas.ee

Saaremaa, Mustjala vald, Mustjala küla, Ilasmaa talu
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3291 /kuvavoistlus-2017/2017/iieniidi-allik-3290 Hiieniidi allikas (Iieniidi allik) Saaremaa loodeosas, Jauni küla keskusest umbes 1 km kirdes. siin olles tekkis tõesti tunne, nagu oleksin kuskil vanajumala selja taga kindlas kohas. Sellised märksõnad nagu "teispoolsus" ja "puutumatus" oleksid üsna sobivad kirjeldamaks seda kohapaika. Üsna pühalik ja ebamaine koht nii oma isiklikest tundmustest kui ka kohapaigast endast lähtuvalt - ümber allika kasvavad põlispuud, selle kohal on teatud "saladuslik hämarus" ning see asub üsnagi kaugel tsivilisatsioonist - ümberringi vaid metsad ja sood. Allika kohta selline teave: "Ohvriallikas („Iieniidi allik”), ak. Mustjala ja Rahtla külade vahel, Ilasmaa talust läänepoole, madalal soisel heinamaal, Mustjala-Rahtla teest oja sihis lõunapool umb. 1 klm. Allikas asub soisel heinamaal, kus kasvavad harvad puud, tema läbimõõt on 18 m. Ta on liivase põhjaga, risu ja prahti täis aet. Luce järele olla sinna kord uputet terve küün, mis aga kadund, teda täitmata. Seda kinnitab ka preagu kohalik rahvas. Allikast jookseb põhjapoole oja välja. Lõunapoolt olevat ta ühenduses maa-aluse oja läbi Selgase ja Silla külade vahel tee ääres maa sisse ärakaduva ojaga. Muiste olnud sääl jumalate salu „Iieniit” ja allikas – jumalate asukoht. Ristiusu tulles sai ta halva kuulsuse ja on ebausklikkude juttude tekitajaks." A.M.Tallgren „Saaremaa ja Muhu muinasjäänused”

Saaremaa, Mustjala vald, Jauni küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3290 /kuvavoistlus-2017/2017/hiugem-gi-tsivilisatsioon-ja-pyhapaik-kohtuvad-3287 Leidsin Hiugemäel jalutades huvitava koha, kus tammed ning elektripost kõrvuti kõrgusid. Elektriyhendus veeti laululavale tõenäoliselt nõukogude ajal. Samal perioodil kynti hoogsalt põldu endisel kylakalmistustul, kust tuli välja koormatäite kaupa luid. Enam teatakse mõisnik Manteuffeli perekonna hauapaika, kuid praegusel heinamaal asunud kalmistut vähem. Õnneks ei harita seal enam põldu, mõnel korral aastal niidetakse hein maha.

Tartumaa, Elva vald, Rõngu alevik/Tilga kyla
Marit Kylv]]> https://www.maavald.ee/gallery-3287 /kuvavoistlus-2017/2017/hiugem-gi-3286 Tsivilisatsioon ja pyhapaik kohtuvad - vasakul laiub Hiugemäe mets, kus sirguvad vanade hiietammede järeltulijad; paremal, Rõngu aleviku pool on näha asfalttee ning Hiugemäe laele ehitatud koolimaja. Hiugemägi on olnud rahva kooskäimise paik pikka aega, viimase 50 aasta jooksul eelkõige laululava ning külakiige tõttu. Vana pühakoha kese on täna peaaegu tuvastamatu, tõenäoliselt katab sedagi asfalt. Samas peidab Hiugemäe mets endas palju rahulikke soppe, kuhu pole jõudnud autotee ega jooksurajadki. Aastaid tagasi Rõngus koolis käies oli mul harva igapäevaselt meeles, et istume koolipingis vana hiiepaiga alal. Aga väeka koha leidmine praeguses metsas on igaühe enda teha.

Tartumaa, Elva vald, Rõngu alevik/Tilga kyla; mäe otsas asub Rõngu keskkooli hoone, lähedal laululava, läbi metsa kulgevad jooksu- ning suusarajad ja loodusõppe rada, tekkinud on mitmed omaalgatuslikud lõkkekohad
Marit Kylv]]> https://www.maavald.ee/gallery-3286 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3285 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3285 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3284 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3284 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3283 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3283 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3282 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3282 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3281 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Rapla maakond, Märjamaa vald, Põlli küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3281 /kuvavoistlus-2017/2017/vetla-p-haallikas-3280 Viide: https://www.maavald.ee/failid/lisa%203_looduskaitse.pdf

Vetla Pühaallikas (ka Vetla Pihaallikas) on kaitsealune allikas Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli külas
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-3280 /kuvavoistlus-2017/2017/hiiepuu-kevad-3279 Seekord sai vana sõpra külastatud kevadel :)

Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Allikmaa küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-3279 /kuvavoistlus-2017/2017/m-rjad-silmad-3276 Käisin Helme Orjakivi (Ohvrikivi) otsimas teist korda ja leidsin ta seekord ka üles. Ei tea kas oli esimesel korral põhjuseks otsija saamatus, segaselt paigaldatud viidad või "polnud kivi lihtsalt kodus" nagu pajatab üks paljudest legendidest tema kohta, aga seal ta oli - märg kivi märjas kohas märjas ilmas.

Tõrva, Helme kihelkond
Jyri Roost]]> https://www.maavald.ee/gallery-3276 /kuvavoistlus-2017/2017/v-llam-e-l-te-3273 Praegu sügisel, kaunis värvilises seelikus, ei saanud Vällamäe lätet jätta pildistamata. Nii puhas ja õrn, samas tugev, karge ja väeline. Istusin seal ja mõtlesin kui suur ja lai ta kunagi võis olla. Kust saanud alguse, kus lõpeb. Oma voolavuses tundus ta igavene. Ta lihtsalt on nii ilus.

Haanja maakond, Võrumaa.
Merle Liisa Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-3273 /kuvavoistlus-2017/2017/v-llam-e-p-lismets-tikksirge-kuusesalu-3272 Põlismetsa pildistamine osutus parajaks katsumuseks. Kui palju ma ka ei üritanud, olid pildid udused. Lihtsalt ei olnud võimalik neid puid selgelt näha. Ka siin on näha puude ümber kerget sudu. Kuusikut peetakse väga vanaks, seda on siin ka tunda. Sellist salapära ja iidsust. Räägitakse, et kes Vällamäelt puid raiub, sellel minevat oma elus kehvasti.

Haanja maakond, Võrumaa.
Merle Liisa Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-3272 /kuvavoistlus-2017/2017/v-llam-e-v-ravad-3271 Ei mäletanud, et varem oleksin märganud selliseid väravaid Vällamäe rajale astudes. Sel korral olid väravad. Sisenedes tekkis tunne, nagu oleksin sisenenud mingisse teise ilma ja aega. Selline rahutunne.

Haanja maakond, Võrumaa. Matkaraja suhteliselt alguses.
Merle Liisa Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-3271 /kuvavoistlus-2017/2017/pidur-s-v-llam-gi-3270 Vällamägi on üks müstilisemaid väepaiku, kus olen käinud ja sinna tõmbab korduvalt tagasi. Iga kord on ta ise nägu, nagu valiks, mida mulle näidata. Vahel on sombune ja udune, teine kord rõõmus ja särav. Vaikselt seal avatud hingega liikudes kuuled vaikuse sosinaid ja tajud nagu kõnniks ürgmets sinuga kaasa. Sammude sahinal, okste prõksudes. Iga kord näidates midagi uut oma sügavast sopist. Lähen vaikselt, puudutades õrnalt puid, kive.... Tol pühapäeval oli Vällamägi pidurüüs. Ikka selles kõige säravamas. Oma kogu väes ja ilus.

Haanja maakond, Võrumaa. Kuva võetud üle Peräjärve
Merle Liisa Ilves ]]> https://www.maavald.ee/gallery-3270 /kuvavoistlus-2017/2017/r-stla-p-ndi-hiiep-rn-3269 Rõstla-Pöndi hiiepärna on üpris keeruline leida, tõtt-öelda ei ole ma seni päris kindel, kas pildistatud puu just see otsitud Rõstla-Pöndi hiiepärn tõepoolest ka on. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi asub hiiepärn 230 m Pöndi bussipeatusest, umbes seal seisis ka suur vana pärn, ometi tundus et ehk on puu liiga tee ääres, mitte keset põldu nagu register väidab. Sõitsime paar korda edasi-tagasi ja ei märganud ühtegi puud, mis oleks tekitanud sarnast tunnet nagu esimesena leitud murtud oksaga vana pärn. Puu seisab külatee ääres kivihunniku kõrval, üks harudest murdunud, muidu elujõulise ilmega. Eemal lagunevad taluhooned.

Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla
Helen Loit]]> https://www.maavald.ee/gallery-3269