<?xml version="1.0" encoding="utf-8" standalone="yes"?>
<rss version="2.0" xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
  <channel>
    <title>Maavalla Koda</title>
    <link>https://www.maavald.ee/</link>
    <description><![CDATA[Galerii]]></description>
    <atom:link rel="self" href="/kuvavoistlus-2018/2018?page=1&amp;format=raw" />
    <atom:link rel="next" href="/kuvavoistlus-2018/2018?page=2&amp;format=raw" />
    <item>
      <title>Скала́ Шама́нка, Байкал.</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/skala-shama-nka-bajkal-4825</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-062-12+-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-062-12+-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.
		<div>Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.<br /><br />Россия, Иркутская область, Байкал, остров Ольхон.<br />Наталья Онищенко</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4825</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Скала́ Шама́нка, Байкал.</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/skala-shama-nka-bajkal-4824</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-047-03==++---20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-047-03==++---20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.
		<div>Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.<br /><br />Россия, Иркутская область, Байкал, остров Ольхон.<br />Наталья Онищенко</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4824</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Скала́ Шама́нка, Байкал.</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/skala-shama-nka-bajkal-4823</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-040-03-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/08-040-03-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.
		<div>Шаман-скала, одна из девяти святынь Азии. Шаманская пещера, расположенная в ней, была наиболее почитаемым святым местом на Байкале, которому приносили жертвы и давали обеты со времени появления первых шаманов. После распространения среди бурят тибетского буддизма пещера почиталась также и бурятами-буддистами. Ранее в пещере проходили шаманские обряды, а после в ней находился алтарь Будды.. В древности на мысе Скала Шаманка совершались культовые жертвоприношения духу-хозяину острова Ольхон, который, по верованиям бурят-шаманистов, обитал в пещере мыса. Хозяин Ольхона был самым грозным и почитаемым божеством Байкала.<br /><br />Россия, Иркутская область, Байкал, остров Ольхон.<br />Наталья Онищенко</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4823</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Manpupuner</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/manpupuner-4822</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-0957=+-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-0957=+-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[The Manpupuner rock formations are a set of 7 stone pillars located west of the Ural mountains in the Troitsko-Pechorsky District of the Komi Republic. They are located on the territory of the Pechoro-Ilychski Reserve on the mountain Man-Pupu-nyor (in the Mansi language - &quot;a small mountain of idols&quot;), between the Ilych and Pechory rivers. They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &quot;Mountain of idols&quot;. There are numerous legends associated with Manpupuner. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.
		<div>The Manpupuner rock formations are a set of 7 stone pillars located west of the Ural mountains in the Troitsko-Pechorsky District of the Komi Republic. They are located on the territory of the Pechoro-Ilychski Reserve on the mountain Man-Pupu-nyor (in the Mansi language - &amp;quot;a small mountain of idols&amp;quot;), between the Ilych and Pechory rivers. They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &amp;quot;Mountain of idols&amp;quot;. There are numerous legends associated with Manpupuner. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.<br /><br />Russia, Komi, Ural mauntains<br />Natalya Onishchenko</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4822</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Tohtrikivi</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/tohtrikivi-4821</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/dsc_0031-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/dsc_0031-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Olime abikaasa õe juures külas. Elab Tohtrikivi lähedal. Lapsel oli vaja lasteaeda viia pilt &quot;Laps looduses&quot;. Ja niimodi see pilt tuli.
		<div>Olime abikaasa õe juures külas. Elab Tohtrikivi lähedal. Lapsel oli vaja lasteaeda viia pilt &amp;quot;Laps looduses&amp;quot;. Ja niimodi see pilt tuli.<br /><br />Järveküla<br />Iryna Virkunen</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4821</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Manpupuner</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/manpupuner-4820</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-1247==-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-1247==-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[The Manpupuner rock formations are a set of 7 stone pillars located west of the Ural mountains in the Troitsko-Pechorsky District of the Komi Republic. They are located on the territory of the Pechoro-Ilychski Reserve on the mountain Man-Pupu-nyor (in the Mansi language - &quot;a small mountain of idols&quot;), between the Ilych and Pechory rivers. They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &quot;Mountain of idols&quot;. There are numerous legends associated with Manpupuner. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.
		<div>The Manpupuner rock formations are a set of 7 stone pillars located west of the Ural mountains in the Troitsko-Pechorsky District of the Komi Republic. They are located on the territory of the Pechoro-Ilychski Reserve on the mountain Man-Pupu-nyor (in the Mansi language - &amp;quot;a small mountain of idols&amp;quot;), between the Ilych and Pechory rivers. They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &amp;quot;Mountain of idols&amp;quot;. There are numerous legends associated with Manpupuner. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.<br /><br />Russia, Komi, Ural mauntains<br />Natalya Onishchenko</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4820</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Manpupuner rock formations</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/manpupuner-rock-formations-4819</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-1043=-20181016.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/13-03-18-1043=-20181016.jpg" />
      <media:description><![CDATA[They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &quot;Mountain of idols&quot;. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.
		<div>They are also known as the Seven Strong Men Rock Formations and the Poles of the Komi Republic. Their name in the Komi language means &amp;quot;Mountain of idols&amp;quot;. The formations were once considered sacred by the local Mansi people, and climbing them was regarded as a sin.<br /><br />Россия, Приполярный Урал, Республика Коми<br />Natalya Onishchenko</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4819</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ohvriallikas&quot; Rahaallikas&quot;</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ohvriallikas-rahaallikas-4817</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/20181014_133217-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/20181014_133217-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Allika põhjas on näha mitmeid mynte. Kohalikud toovad allikalt tihti omale puhast tervistavat joogivett. Visates ikka ise ka andamiks mõne myndi
		<div>Allika põhjas on näha mitmeid mynte. Kohalikud toovad allikalt tihti omale puhast tervistavat joogivett. Visates ikka ise ka andamiks mõne myndi<br /><br />Saare maakond, Saaremaa vald, Vanalove kyla, Vintri<br />Anneli Kaljuste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4817</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Irboska allikad</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/irboska-allikad-4816</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_4972-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_4972-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Irboska allikad Maarjapäeva ajal.
		<div>Irboska allikad Maarjapäeva ajal.<br /><br />Irboska, Petserimaa<br />Marika Ahven</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4816</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Irboska allikatel</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/irboska-allikatel-4815</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_4970-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_4970-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Maarjapäeva ajal Irboska allikatel. Setomaa ülemsootska Aare Hõrn ja hää kandlemängija Leanne Barbo.
		<div>Maarjapäeva ajal Irboska allikatel. Setomaa ülemsootska Aare Hõrn ja hää kandlemängija Leanne Barbo.<br /><br />Petserimaa, Irboska<br />Marika Ahven</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4815</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ihamaru Ohvriallkas Kõrvelätte, Kõrbelätte</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ihamaru-ohvriallkas-k-rvel-tte-k-rbel-tte-4814</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0458-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0458-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Ohvri annid allikal
		<div>Ohvri annid allikal<br /><br />Kõrvelätte asub Põlvamaal Kõllestes Tillundi (Hilba) oja paremal kaldal<br />Joonatan Ansi</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4814</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ihamaru Ohvriallkas Kõrvelätte, Kõrbelätte</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ihamaru-ohvriallkas-k-rvel-tte-k-rbel-tte-4813</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0455-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0455-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Lugu järgmine Lähen mina 9. oktoobril (Ohvriallkas Kõrvelätte, Kõrbelätte) allikast pilte tegema, kell oli umbes 18.45, kui allikani jõudsin. Mäe otsas olles näen all orus üleni valges naine nutab seal, jõuan alla, mis juhtus, kas saan aidata, küsin vaikselt, pöörab pea minu poole ja kaob. Terve tee tagasi tulles mõtlesin, kes oli see naine, kas ma kujutasin seda ette, ma ei tea. Ma pole praegu kellelegi sellest rääkinud. Terve see nädal ketrab mõte peas, kelle hing oli ja kas seal midagi juhtus, seda ei tea. Või lihtsalt kujutan seda ette ja peksan segast. Teine lugu. Üks mu tuttav rääkis, et umbes 1-2 aastat tagasi juhtunud selline lugu, et tuli reisilt (Narvast) ja ta järgmisel päeval käis Kõrve lättel vett toomas ja tegi pildid allikast, laadis pildid arvutisse õhtul ja öösel ärkas üllesse, et peaks pildid ära kustutama ja hommikul lendas arvuti õhku koos kõvakettal olnud piltidega. Kõrvelätte asub Kõllestes Tillundi (Hilba) oja paremal kaldal. Vanarahva uskumise järgi pidi Kõrvelätte veel olema silmi tervendav võime. Ohverduskohana tunti seda veel sajandi algul
		<div>Lugu järgmine Lähen mina 9. oktoobril (Ohvriallkas Kõrvelätte, Kõrbelätte) allikast pilte tegema, kell oli umbes 18.45, kui allikani jõudsin. Mäe otsas olles näen all orus üleni valges naine nutab seal, jõuan alla, mis juhtus, kas saan aidata, küsin vaikselt, pöörab pea minu poole ja kaob. Terve tee tagasi tulles mõtlesin, kes oli see naine, kas ma kujutasin seda ette, ma ei tea. Ma pole praegu kellelegi sellest rääkinud. Terve see nädal ketrab mõte peas, kelle hing oli ja kas seal midagi juhtus, seda ei tea. Või lihtsalt kujutan seda ette ja peksan segast. Teine lugu. Üks mu tuttav rääkis, et umbes 1-2 aastat tagasi juhtunud selline lugu, et tuli reisilt (Narvast) ja ta järgmisel päeval käis Kõrve lättel vett toomas ja tegi pildid allikast, laadis pildid arvutisse õhtul ja öösel ärkas üllesse, et peaks pildid ära kustutama ja hommikul lendas arvuti õhku koos kõvakettal olnud piltidega. Kõrvelätte asub Kõllestes Tillundi (Hilba) oja paremal kaldal. Vanarahva uskumise järgi pidi Kõrvelätte veel olema silmi tervendav võime. Ohverduskohana tunti seda veel sajandi algul<br /><br />Kõrvelätte asub Põlvamaal Kõllestes Tillundi (Hilba) oja paremal kaldal<br />Joonatan Ansi</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4813</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Медитация и Великий Индийский океан</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/meditatsiya-i-velikij-indijskij-okean-4812</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/glubokаya_meditаciya_пeped_bushuyushchim_indijskim_okeаnom-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/glubokаya_meditаciya_пeped_bushuyushchim_indijskim_okeаnom-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Пещера садху в Гоа, Индия. Место постоянных медитаций сатху (святых людей). Пока садху медитирует в глубине пещеры снаружи бушует Индийский океан. Этот кадр было непросто снять. Солнце клонилось к горизонту и закатные лучи стали хорошо освещать фигуру в глубине пещеры. Именно этого момента я и ждал. Начался прилив и волны с особой силой стали биться о скалы. Я вошел в воду по шею, а фотоаппарат держал на вытянутых руках над головой. Я поставил длинную выдержку, чтобы сделать акцент на силах природы и показать величие океана и контраст между силами природы и человеком. Волны качали меня из стороны в сторону, и я надеялся на удачу, что кадр получится. К счастью, меня не смыло в океан и не расшибло о скалы, а получившийся кадр я считаю одним из лучших, что я снял.
		<div>Пещера садху в Гоа, Индия. Место постоянных медитаций сатху (святых людей). Пока садху медитирует в глубине пещеры снаружи бушует Индийский океан. Этот кадр было непросто снять. Солнце клонилось к горизонту и закатные лучи стали хорошо освещать фигуру в глубине пещеры. Именно этого момента я и ждал. Начался прилив и волны с особой силой стали биться о скалы. Я вошел в воду по шею, а фотоаппарат держал на вытянутых руках над головой. Я поставил длинную выдержку, чтобы сделать акцент на силах природы и показать величие океана и контраст между силами природы и человеком. Волны качали меня из стороны в сторону, и я надеялся на удачу, что кадр получится. К счастью, меня не смыло в океан и не расшибло о скалы, а получившийся кадр я считаю одним из лучших, что я снял.<br /><br />Гоа, Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4812</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Lootivamägi</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/lootivam-gi-4811</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/21_lootivamaegi_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/21_lootivamaegi_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Muistne hiiepaik, mis 1893. aasta kaardil kannab nime Lootiwamägi. Hiiepaiga läheduses Kasari jõe sopis asub Lümandu ohvriallikas ’Külmallikas’.
		<div>Muistne hiiepaik, mis 1893. aasta kaardil kannab nime Lootiwamägi. Hiiepaiga läheduses Kasari jõe sopis asub Lümandu ohvriallikas ’Külmallikas’.<br /><br />Rapla maakond, Märjamaa vald, Lümandu küla<br />Kairi Kalmann</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4811</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Lepitust leidmas</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/lepitust-leidmas-4809</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/11_tylivere_tamm_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/11_tylivere_tamm_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tammele on toodud andideks toitu. Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust. Hiietamme kõrval olevas Tülivere talus elas 1859. aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal. (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tulivere-tamme-lugu) 1999. aastal jutustas 76aastane Tülivere talu vanaperemees Johannes Jäetma, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaaegu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne. Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. (http://eestigiid.ee/index.php?SCat=40&amp;amp;CatID=1&amp;amp;ItemID=1766)
		<div>Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tammele on toodud andideks toitu. Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust. Hiietamme kõrval olevas Tülivere talus elas 1859. aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal. (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tulivere-tamme-lugu) 1999. aastal jutustas 76aastane Tülivere talu vanaperemees Johannes Jäetma, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaaegu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne. Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. (http://eestigiid.ee/index.php?SCat=40&amp;amp;amp;CatID=1&amp;amp;amp;ItemID=1766)<br /><br />Harjumaa, Kuusalu vald, Kuusalu küla<br />Kairi Kalmann</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4809</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Vormsi Suurallikas</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/vormsi-suurallikas-4808</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/2014_08_03---13_19_46---img_7243panors-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/2014_08_03---13_19_46---img_7243panors-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Panoraam rattamatkalt
		<div>Panoraam rattamatkalt<br /><br />Vormsi<br />Paavo Eensalu</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4808</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Rohelises samblarüüs 2</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/rohelises-samblar-s-2-4807</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6343-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6343-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Olles käinud lapsepõlves tihti emaga kaasas EPA õppe-katsemajandi katsepõldudel, ei jäänud mulle märkamata ja ajaviiteks sisse põikamata ka Haage metsatukka, kus asub Haage ohvrikivi. Muistne ohvrikivi on pärit II aastatuhandest.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kivi asub Tartu-Viljandi maanteest 165 m põhjas Rahinge ojast läänes suhteliselt metsaservas.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Olles käinud lapsepõlves tihti emaga kaasas EPA õppe-katsemajandi katsepõldudel, ei jäänud mulle märkamata ja ajaviiteks sisse põikamata ka Haage metsatukka, kus asub Haage ohvrikivi. Muistne ohvrikivi on pärit II aastatuhandest.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Kivi asub Tartu-Viljandi maanteest 165 m põhjas Rahinge ojast läänes suhteliselt metsaservas.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Tartu maakond, Tartu linn, Haage küla.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4807</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Rohelises samblarüüs 1</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/rohelises-samblar-s-1-4806</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6342-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6342-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Olles käinud lapsepõlves tihti emaga kaasas EPA õppe-katsemajandi katsepõldudel, ei jäänud mulle märkamata ja ajaviiteks sisse põikamata ka Haage metsatukka, kus asub Haage ohvrikivi. Muistne ohvrikivi on pärit II aastatuhandest.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kivi asub Tartu-Viljandi maanteest 165 m põhjas Rahinge ojast läänes suhteliselt metsaservas.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Olles käinud lapsepõlves tihti emaga kaasas EPA õppe-katsemajandi katsepõldudel, ei jäänud mulle märkamata ja ajaviiteks sisse põikamata ka Haage metsatukka, kus asub Haage ohvrikivi. Muistne ohvrikivi on pärit II aastatuhandest.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Kivi asub Tartu-Viljandi maanteest 165 m põhjas Rahinge ojast läänes suhteliselt metsaservas.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Tartu maakond, Tartu linn, Haage küla.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4806</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Leppeleidmispuu</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/leppeleidmispuu-4805</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/10_tylivere_tamm_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/10_tylivere_tamm_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Kahara võraga hiiepuu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tammele on toodud andideks toitu. Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust. Hiietamme kõrval olevas Tülivere talus elas 1859. aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal. (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tulivere-tamme-lugu) 1999. aastal jutustas 76aastane Tülivere talu vanaperemees Johannes Jäetma, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaaegu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne. Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. (http://eestigiid.ee/index.php?SCat=40&amp;amp;CatID=1&amp;amp;ItemID=1766)
		<div>Kahara võraga hiiepuu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tammele on toodud andideks toitu. Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust. Hiietamme kõrval olevas Tülivere talus elas 1859. aastast Eduard Vilde prohvet Maltsveti prototüüp Juhan Leinberg, kelle juhtimisel sadakond Kolga kandi talupoega Krimmi välja rändas ja viimane koosolek enne minekut leidis aset just siin 1861.aastal. (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tulivere-tamme-lugu) 1999. aastal jutustas 76aastane Tülivere talu vanaperemees Johannes Jäetma, et tema suguvõsa on siin elanud vähemalt neli põlve. Ligi veerand sajandi jooksul, mil ta ise tamme naabruses on elanud, ei olevat tamme välimus peaaegu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Rahvajuttu tamme all elanud maost ta ei mäletanud. Küll aga teadis ta seda, et veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne. Muidugi teadis ta kõnelda ka kuulsat lugu, mida mitmed kohalikud elanikud on varemgi jutustanud. Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. (http://eestigiid.ee/index.php?SCat=40&amp;amp;amp;CatID=1&amp;amp;amp;ItemID=1766)<br /><br />Harjumaa, Kuusalu vald, Allika küla<br />Kairi Kalmann</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4805</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Aarna ristipuud</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/aarna-ristipuud-4801</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0429-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0429-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Rüüstatud pühapaik. Ei ole teada, kas on tee ehituse (u. 2015) või siis on metsa mahavõtmisega rüüstatud. Alles on 13 männist 3, mida ma leidsin, teiselt pool teed on maha võetud üks ja ka ainuke ristikuusk
		<div>Rüüstatud pühapaik. Ei ole teada, kas on tee ehituse (u. 2015) või siis on metsa mahavõtmisega rüüstatud. Alles on 13 männist 3, mida ma leidsin, teiselt pool teed on maha võetud üks ja ka ainuke ristikuusk<br /><br />Põlvamaa, Põlva vald Aarna küla, enne Aarna orgu Põlva poolt. Puudele on tehtud ristid. All orus voolab Ahja jõgi.<br />Joonatan Ansi</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4801</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Aarna ristipuud</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/aarna-ristipuud-4799</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0429-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_0429-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Rüüstatud pühapaik. Ei ole teada, kas on tee ehituse (u. 2015) või siis on metsa mahavõtmisega rüüstatud. Alles on 13 männist 3, mida ma leidsin, teiselt pool teed on maha võetud üks ja ka ainuke ristikuusk
		<div>Rüüstatud pühapaik. Ei ole teada, kas on tee ehituse (u. 2015) või siis on metsa mahavõtmisega rüüstatud. Alles on 13 männist 3, mida ma leidsin, teiselt pool teed on maha võetud üks ja ka ainuke ristikuusk<br /><br />Põlvamaa, Põlva vald Aarna küla, enne Aarna orgu Põlva poolt. Puudele on tehtud ristid. All orus voolab Ahja jõgi.<br />Joonatan Ansi</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4799</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Поклонная гора.</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/poklonnaya-gora-4795</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/kpestnyj_hod_305-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/kpestnyj_hod_305-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Вид с поклонной горы. Священная гора на Южном Урале. Сюда поднимаются с поклоном. На вершине горы стоит самый большой в России охранный крест, защищающий от невзгод
		<div>Вид с поклонной горы. Священная гора на Южном Урале. Сюда поднимаются с поклоном. На вершине горы стоит самый большой в России охранный крест, защищающий от невзгод<br /><br />Карабаш южный Урал<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4795</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Laps teab, mis on püha</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/laps-teab-mis-on-p-ha-4794</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/2017_03_11---15_22_25---img_7983-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/2017_03_11---15_22_25---img_7983-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Mõisamaa hiiemäe ja ohvrikivi külastusel Gaia Akadeemia rahva ja lastega
		<div>Mõisamaa hiiemäe ja ohvrikivi külastusel Gaia Akadeemia rahva ja lastega<br /><br />Mõisamaa küla, Märjamaa vald, Raplamaa<br />Paavo Eensalu</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4794</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Поклонная гора и крестный ход</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/poklonnaya-gora-i-krestnyj-khod-4792</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/kpestnyj_hod_99-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/kpestnyj_hod_99-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Крестный ход поднимается на вершину поклонной горы в г. Карабаш на Южном Урале. Крестный ход идет около 20 км, прежде чем поднимется на вершину. Здесь установлен самой большой в России охранный крест, защищающий эти места и жителей от невзгод.
		<div>Крестный ход поднимается на вершину поклонной горы в г. Карабаш на Южном Урале. Крестный ход идет около 20 км, прежде чем поднимется на вершину. Здесь установлен самой большой в России охранный крест, защищающий эти места и жителей от невзгод.<br /><br />Карабаш южный Урал<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4792</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ajast aega 3</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ajast-aega-3-4790</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6326-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6326-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Põlva maakond, Põlva vald, Mustajõe küla.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4790</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ajast aega 2</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ajast-aega-2-4788</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6325-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6325-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Põlva maakond, Põlva vald, Mustajõe küla.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4788</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Белое безмолвие. Маньпупунер</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/beloe-bezmolvie-manpupuner-4787</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/паnopаma27f-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/паnopаma27f-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Маньпупунер священное плато у народов Северного Урала Манси. Хдесь они хоронят своих предков, шаманы проводят свои тайные обряды. А ветер гонит по склонам снежные вьюги и поет свою нескончаемую песню.
		<div>Маньпупунер священное плато у народов Северного Урала Манси. Хдесь они хоронят своих предков, шаманы проводят свои тайные обряды. А ветер гонит по склонам снежные вьюги и поет свою нескончаемую песню.<br /><br />Северный Урал<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4787</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ajast aega 1</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ajast-aega-1-4786</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6324-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_6324-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Mustajõe ohvrikivi on kivi, millest ma olen alates oma sünnist lugematuid kordi mööda kõndinud, jooksnud ning nii jalgratta kui ka autoga sõitnud. Kivi juurest mööda sõitev tee viib minu vanavanemate taluni, millest praeguseks on saanud meie perekonna heaolu ja puhkuse koht põliste 200-aastaste tammede all. Ohvrikivi on dateeritud II aastatuhandesse. Kohaliku elaniku sõnul olevat kivi toodud oma praegusele asukohale 400 m eemalt põllult, kivi olevat pooleks läinud, teine osa paremat kätt teed ühe talu juures. Rahvapärimuse järgi olevat sinna maetud kolm kindralit ja põld, kust kivi toodud, olnud enne surnuaed. Mõnedel andmetel asub aga teine pool kivist 300 m eemal talu juures. Kivil on kaks auku, kus olevat olnud sees ristid.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Kivi asub Kähri-Mustajõe tee loodepoolsel küljel, teest ligi 4 m kaugusel. Kivist 8-9 m põhja-kirde suunas on miljööväärtusega ajalooline hoone, Tilsi Masinaühistu poolt 1937. a ehitatud maakivist kuivati.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Põlva maakond, Põlva vald, Mustajõe küla.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4786</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Sügisvärvides püha Kuremäe maastik</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/s-gisv-rvides-p-ha-kurem-e-maastik-4785</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/dji_0597-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/dji_0597-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Alutaguse fotomatkal ootasin kaks päeva udu ja madala pilvituse hajumist. Kui siis päike pilvkattest läbi hakkas murdma avanesid meeliülendavd sügisvärvides vaated Kuremäe pühadele maastikele
		<div>Alutaguse fotomatkal ootasin kaks päeva udu ja madala pilvituse hajumist. Kui siis päike pilvkattest läbi hakkas murdma avanesid meeliülendavd sügisvärvides vaated Kuremäe pühadele maastikele<br /><br />Kuremäe<br />Mati Kose</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4785</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Священное древо</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/svyashchennoe-drevo-4784</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/паnopаmaпod_dpeвomweb-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/паnopаmaпod_dpeвomweb-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Священное дерево Бодхи или Фикус Религиозис. Дерево под которым медитировал Будда и обрел просветление. Теперь оно почитается во всем мире и у каждой индийской деревни есть свое священное почитаемое дерево
		<div>Священное дерево Бодхи или Фикус Религиозис. Дерево под которым медитировал Будда и обрел просветление. Теперь оно почитается во всем мире и у каждой индийской деревни есть свое священное почитаемое дерево<br /><br />Бодхгайя, Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4784</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Mängime peitust</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/m-ngime-peitust-4783</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/18_matsimae_pyhajarve_kallas_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/18_matsimae_pyhajarve_kallas_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Õnneks või õnnetuseks püsis Kolletamispäeva hommikul Pühajärvel tihe udu pea keskpäevani ja seetõttu jäi päikesetõus kinni püüdmata. Ka vastaskalda nähtavale ilmumist andis kaua oodata. Järve äärt pidi kõndides avanes imeline vaatepilt, kus udu tantsiskles puutüvede vahel. Järv, kaadris vasakul, oli endiselt paksu udulooriga kaetud. Pühast järvest on talletatud vähe pärimusi, sest vanal ajal oli see üsna kauge maakoht, kus asus üks (Matsi) talu ja paar sauniku kohta. Säilinud on paar lugu kalameestest ja näkkidest. Sellest, et järv püha on, annab tunnistust tema nimi. Teada on ka, et järvele ande on toodud. Nõukogude ajal muudeti järveäärne suvituskohaks ja seda on ta ka tänasel päeval. Puhkekoha eest kannab hoolt RMK.
		<div>Õnneks või õnnetuseks püsis Kolletamispäeva hommikul Pühajärvel tihe udu pea keskpäevani ja seetõttu jäi päikesetõus kinni püüdmata. Ka vastaskalda nähtavale ilmumist andis kaua oodata. Järve äärt pidi kõndides avanes imeline vaatepilt, kus udu tantsiskles puutüvede vahel. Järv, kaadris vasakul, oli endiselt paksu udulooriga kaetud. Pühast järvest on talletatud vähe pärimusi, sest vanal ajal oli see üsna kauge maakoht, kus asus üks (Matsi) talu ja paar sauniku kohta. Säilinud on paar lugu kalameestest ja näkkidest. Sellest, et järv püha on, annab tunnistust tema nimi. Teada on ka, et järvele ande on toodud. Nõukogude ajal muudeti järveäärne suvituskohaks ja seda on ta ka tänasel päeval. Puhkekoha eest kannab hoolt RMK.<br /><br />Järvamaa, Nõstvere khk, Võõbu küla<br />Kairi Kalmann</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4783</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Священная река Ямуна.</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/svyashchennaya-reka-yamuna-4782</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/indiya3_9-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/indiya3_9-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Священная река Ямуна. Рассвет.
		<div>Священная река Ямуна. Рассвет.<br /><br />Дели, Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4782</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ebavere hiiemägi</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ebavere-hiiem-gi-4781</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_3984-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_3984-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Ebavere mägi on hiiemägi, kus muinaseestlased käisid puidust jumalakujude juures palvetamas ja ohvriande toomas. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Lisaks kõigele on hiiemäel väga liigirikas taimestik.
		<div>Ebavere mägi on hiiemägi, kus muinaseestlased käisid puidust jumalakujude juures palvetamas ja ohvriande toomas. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Lisaks kõigele on hiiemäel väga liigirikas taimestik.<br /><br />Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere<br />Mare Taar</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4781</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Кормление птиц на Ганге</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/kormlenie-ptits-na-gange-4780</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/ваpаnаsi_пoslednij_den_-_3-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/ваpаnаsi_пoslednij_den_-_3-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Ганга самая священная река в Индии. А Варанаси самый древний и священный город в Индии. Индийцы на рассвете выходят на реку кормить животных, с песнями отдают они еду другим созданиям божьим, ведь все мы связаны едиными узами жизни на нашей планете.
		<div>Ганга самая священная река в Индии. А Варанаси самый древний и священный город в Индии. Индийцы на рассвете выходят на реку кормить животных, с песнями отдают они еду другим созданиям божьим, ведь все мы связаны едиными узами жизни на нашей планете.<br /><br />Варанаси Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4780</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Ebavere hiiemägi</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/ebavere-hiiem-gi-4779</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_3978-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_3978-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Virumaal Rakvere–Tartu maantee ääres asub Ebavere hiiemägi. Kuigi mägi on jalalt 35–44 meetrit kõrge, jääb ta kauni metsa sees varjule. Hiiemetsas tunnevad end kõige paremini vanad kuused ja kased, sekka haaba, pärna, jalakaid, vahtraid ja muidki puid. Üsna tihedas alusmetsas on enam sarapuid ja kuslapuid. Hiiemäel on liigirikas alustaimestik, mille seas leidub üsna rohkesti kaitsealuseid taimi. Mäel on väga palju erinevaid seeni. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Rahva jutustuste järgi olevat hiiemäel sündinud saarlaste suurjumal, keda Taarapitaks hüütakse, ja Ebaverst olla Saaremaale lennanud.
		<div>Virumaal Rakvere–Tartu maantee ääres asub Ebavere hiiemägi. Kuigi mägi on jalalt 35–44 meetrit kõrge, jääb ta kauni metsa sees varjule. Hiiemetsas tunnevad end kõige paremini vanad kuused ja kased, sekka haaba, pärna, jalakaid, vahtraid ja muidki puid. Üsna tihedas alusmetsas on enam sarapuid ja kuslapuid. Hiiemäel on liigirikas alustaimestik, mille seas leidub üsna rohkesti kaitsealuseid taimi. Mäel on väga palju erinevaid seeni. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Rahva jutustuste järgi olevat hiiemäel sündinud saarlaste suurjumal, keda Taarapitaks hüütakse, ja Ebaverst olla Saaremaale lennanud.<br /><br />Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere<br />Mare Taar</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4779</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Место очищения. Обряд кремации</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/mesto-ochishcheniya-obryad-krematsii-4778</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/ваpаnаsi2_268cui-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/ваpаnаsi2_268cui-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Священная река, священный город. Варанаси на Ганге одно из священнейших мест для индийцев. Место, где они очищаются, место, где они умирают. Огромные костры не угасают уже 3 тысячи лет. Днем и ночью здесь сжигают тела и отдают их матери-реке.
		<div>Священная река, священный город. Варанаси на Ганге одно из священнейших мест для индийцев. Место, где они очищаются, место, где они умирают. Огромные костры не угасают уже 3 тысячи лет. Днем и ночью здесь сжигают тела и отдают их матери-реке.<br /><br />Варанаси Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4778</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Varjatud pool</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/varjatud-pool-4777</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/20_matsimae_pyhajarv_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/20_matsimae_pyhajarv_kairi_kalmann-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[&lt;p&gt;Olen mitmel korral Pühajärvest mööda sõitnud, teel Seli rabasse, kuid peatust teinud ei ole. Kolletamispäeval, enne viimast hommikuretke, heitsin aga pilgu ’Pühapaikade teejuhti’ ja hea on, et seda tegin. Tunnistan, et mul polnud aimugi Pühajärvest kui pühast kohast tee ääres, mida mitmeid kordi läbinud olen. Nüüd oli põhjust rännakuplaane veidi muuta ning rabahommiku asemel järvehommikut nautima minna.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Õnneks või õnnetuseks püsis sel hommikul Pühajärvel tihe udu pea keskpäevani ja seetõttu jäi päikesetõus kinni püüdmata. Ka vastaskalda nähtavale ilmumist andis kaua oodata, sestap saigi jäädvustatud hetk, kus puudub silmapiir. Tavalisest erinevas vaates on maagiat ja müstikat. Kuva pikemalt silmitsedes kangastub ujumissild naisterahva kleidina.&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;Pühast järvest on talletatud vähe pärimusi, sest vanal ajal oli see üsna kauge maakoht, kus asus üks (Matsi) talu ja paar sauniku kohta. Säilinud on paar lugu kalameestest ja näkkidest. Sellest, et järv püha on, annab tunnistust tema nimi. Teada on ka, et järvele ande on toodud. Nõukogude ajal muudeti järveäärne suvituskohaks ja seda on ta ka tänasel päeval. Puhkekoha eest kannab hoolt RMK.&lt;/p&gt;
		<div>&amp;lt;p&amp;gt;Olen mitmel korral Pühajärvest mööda sõitnud, teel Seli rabasse, kuid peatust teinud ei ole. Kolletamispäeval, enne viimast hommikuretke, heitsin aga pilgu ’Pühapaikade teejuhti’ ja hea on, et seda tegin. Tunnistan, et mul polnud aimugi Pühajärvest kui pühast kohast tee ääres, mida mitmeid kordi läbinud olen. Nüüd oli põhjust rännakuplaane veidi muuta ning rabahommiku asemel järvehommikut nautima minna.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Õnneks või õnnetuseks püsis sel hommikul Pühajärvel tihe udu pea keskpäevani ja seetõttu jäi päikesetõus kinni püüdmata. Ka vastaskalda nähtavale ilmumist andis kaua oodata, sestap saigi jäädvustatud hetk, kus puudub silmapiir. Tavalisest erinevas vaates on maagiat ja müstikat. Kuva pikemalt silmitsedes kangastub ujumissild naisterahva kleidina.&amp;lt;/p&amp;gt;
&amp;lt;p&amp;gt;Pühast järvest on talletatud vähe pärimusi, sest vanal ajal oli see üsna kauge maakoht, kus asus üks (Matsi) talu ja paar sauniku kohta. Säilinud on paar lugu kalameestest ja näkkidest. Sellest, et järv püha on, annab tunnistust tema nimi. Teada on ka, et järvele ande on toodud. Nõukogude ajal muudeti järveäärne suvituskohaks ja seda on ta ka tänasel päeval. Puhkekoha eest kannab hoolt RMK.&amp;lt;/p&amp;gt;<br /><br />Järvamaa, Nõstvere khk, Võõbu küla<br />Kairi Kalmann</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4777</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Justkui tagahoovis 2</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/justkui-tagahoovis-2-4776</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_8787-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_8787-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Elades ise Tartus Toomemäel Toomkiriku varemete vastas võin ma väita, et Toomemäe ohvrikivi, mis linnarahavale ja linna külalistele silma jääb, on justkui minu kodu tagahoovis, mida saavad kõik kuldses või vähem kuldses sügises nautida.
		<div>Elades ise Tartus Toomemäel Toomkiriku varemete vastas võin ma väita, et Toomemäe ohvrikivi, mis linnarahavale ja linna külalistele silma jääb, on justkui minu kodu tagahoovis, mida saavad kõik kuldses või vähem kuldses sügises nautida.<br /><br />Tartu maakond, Tartu linn. Kivi asub Toomemäel, Toomkirikust 65 m põhja pool.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4776</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Justkui tagahoovis 1</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/justkui-tagahoovis-1-4775</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_8785-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/img_8785-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Elades ise Tartus Toomemäel Toomkiriku varemete vastas võin ma väita, et Toomemäe ohvrikivi, mis linnarahavale ja linna külalistele silma jääb, on justkui minu kodu tagahoovis, mida saavad kõik kuldses või vähem kuldses sügises nautida.
		<div>Elades ise Tartus Toomemäel Toomkiriku varemete vastas võin ma väita, et Toomemäe ohvrikivi, mis linnarahavale ja linna külalistele silma jääb, on justkui minu kodu tagahoovis, mida saavad kõik kuldses või vähem kuldses sügises nautida.<br /><br />Tartu maakond, Tartu linn. Kivi asub Toomemäel, Toomkirikust 65 m põhja pool.<br />Gerda Sillaste</div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4775</guid>
    </item>
    <item>
      <title>Утро на Ганге</title>
      <link>/kuvavoistlus-2018/2018/utro-na-gange-4774</link>
      <media:thumbnail url="https://www.maavald.ee/images/gallery/thumbnails/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/utpo_nagаnge-20181015.jpg" />
      <media:content url="https://www.maavald.ee/images/gallery/details/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2018_62/utpo_nagаnge-20181015.jpg" />
      <media:description><![CDATA[Священная река, священный город. Варанаси на Ганге одно из священнейших мест для индийцев. Место, где они очищаются, место, где они умирают.
		<div>Священная река, священный город. Варанаси на Ганге одно из священнейших мест для индийцев. Место, где они очищаются, место, где они умирают.<br /><br />Варанаси Индия<br />Коляскин Сергей </div>]]></media:description>
      <guid isPermaLink="false">https://www.maavald.ee/gallery-4774</guid>
    </item>
  </channel>
</rss>