https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlus-2018/2018/ganga-mat-4773 Священная река Ганга. Нет нужды говорить, что это самая священная река у индийцев, Мать Индии. Попав на ее берега я словно переместился в прошлое, воздух плотный и осязаемый, все пространство вокруг погружено в сюрреалистический туман, который днем и ночью висит над берегами Ганги. А люди живут на ее берегах также как и тысячи лет назад

Варанаси Индия
Коляскин Сергей ]]> https://www.maavald.ee/gallery-4773 /kuvavoistlus-2018/2018/uduloori-varjus-4772 Olen mitmel korral Pühajärvest mööda sõitnud, teel Seli rabasse, kuid peatust teinud ei ole. Kolletamispäeval, enne viimast hommikuretke, heitsin aga pilgu ’Pühapaikade teejuhti’ ja hea on, et seda tegin. Tunnistan, et mul polnud aimugi Pühajärvest kui pühast kohast tee ääres, mida mitmeid kordi läbinud olen. Nüüd oli põhjust rännakuplaane veidi muuta ning rabahommiku asemel järvehommikut nautima minna. Õnneks või õnnetuseks püsis sel hommikul Pühajärvel tihe udu pea keskpäevani ja seetõttu jäi päikesetõus kinni püüdmata. Ka vastaskalda nähtavale ilmumist andis kaua oodata, sestap saigi jäädvustatud hetk, kus puudub silmapiir. Samas – tavalisest erinevas vaates on maagiat ja müstikat. Pühast järvest on talletatud vähe pärimusi, sest vanal ajal oli see üsna kauge maakoht, kus asus üks (Matsi) talu ja paar sauniku kohta. Säilinud on paar lugu kalameestest ja näkkidest. Sellest, et järv püha on, annab tunnistust tema nimi. Teada on ka, et järvele ande on toodud. Nõukogude ajal muudeti järveäärne suvituskohaks ja seda on ta ka praegu. Puhkekoha eest kannab hoolt RMK.

Järvamaa, Nõstvere khk, Võõbu küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4772 /kuvavoistlus-2018/2018/heskoos-laulmine-4771 Üheskoos laulmine hiiemäele ja endale. Koolilaste väljasõit hiiemäele Hiie Sõbra juhatusel.

Rapla kihelkond
Lembi Välli]]> https://www.maavald.ee/gallery-4771 /kuvavoistlus-2018/2018/kaunis-kuldking-ebavere-hiiem-el-4770 Virumaal Rakvere–Tartu maantee ääres asub Ebavere hiiemägi. Kuigi mägi on jalalt 35–44 meetrit kõrge, jääb ta kauni metsa sees varjule. Hiiemetsas tunnevad end kõige paremini vanad kuused ja kased, sekka haaba, pärna, jalakaid, vahtraid ja muidki puid. Üsna tihedas alusmetsas enam sarapuid ja kuslapuid. Hiiemetsas on liigirikas alustaimestik, mille seas leidub üsna rohkesti kaitsealuseid taimi. Imeilus kuldking on II kategooria kaitsealune taim.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4770 /kuvavoistlus-2018/2018/p-lvest-p-lve-4769 Hiie Sõber räägib koolilastele hiiemäest.

Rapla kihelkond
Lembi Välli]]> https://www.maavald.ee/gallery-4769 /kuvavoistlus-2018/2018/avastusretk-juurte-juurde-4-4768 <p>Selles võrratus kuldses sügises oli Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi leidmine märgiline – see oli avastusretk oma juurte juurde (ohvrikivist u. 900 m kaugusel elasid minu esivanemad). Tõelises rahus ja päikeses tundus ohvrikivi ümbritsev metsatukk saladuslikult müstiline. Seal oli hea ja turvaline olla. Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse.</p> <p>Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas, Kopski kivikalmest 900 m põhja pool, Karaski - Hurmi külavaheteest 200 m kirdes. </p>

Põlva maakond, Kanepi vald, Hurmi küla.
Gerda Sillaste]]> https://www.maavald.ee/gallery-4768 /kuvavoistlus-2018/2018/imeline-valgus-4767 Ühel kevadisel päeval sai mindud Taevaskotta. Jõudes Neitsikoopa juurde, võis seal näha aga imelist valgust, mis pilku köitis ja kõnetas.

Põlvamaa, Taevaskoda
Remo Savisaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4767 /kuvavoistlus-2018/2018/lestnitsa-v-nebo-4766 Каменная лестница из нескольких сотен ступеней, высеченных прямо в скале, ведет на вершину священного холма Анджанея. На этом холме, по преданиям, родился бог Хануман. По дороге, с каждым шагом, открываются все более и более удивительные виды.

Хампи, Индия
Коляскин Сергей ]]> https://www.maavald.ee/gallery-4766 /kuvavoistlus-2018/2018/avastusretk-juurte-juurde-3-4765 <p>Selles võrratus kuldses sügises oli Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi leidmine märgiline – see oli avastusretk oma juurte juurde (ohvrikivist u. 900 m kaugusel elasid minu esivanemad). Tõelises rahus ja päikeses tundus ohvrikivi ümbritsev metsatukk saladuslikult müstiline. Seal oli hea ja turvaline olla. Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse.</p> <p>Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas, Kopski kivikalmest 900 m põhja pool, Karaski - Hurmi külavaheteest 200 m kirdes. </p>

Põlva maakond, Kanepi vald, Hurmi küla.
Gerda Sillaste]]> https://www.maavald.ee/gallery-4765 /kuvavoistlus-2018/2018/avastusretk-juurte-juurde-2-4764 <p>Selles võrratus kuldses sügises oli Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi leidmine märgiline – see oli avastusretk oma juurte juurde (ohvrikivist u. 900 m kaugusel elasid minu esivanemad). Tõelises rahus ja päikeses tundus ohvrikivi ümbritsev metsatukk saladuslikult müstiline. Seal oli hea ja turvaline olla. Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse.</p> <p> </p> <p>Kivi asub Kopski kivikalmest 900 m põhja pool, Karaski - Hurmi külavaheteest 200 m kirdes, lainjal tasandikul, väikeses metsatukas.</p>

Põlva maakond, Kanepi vald, Hurmi küla. Kopski kivikalmest 900 m põhja pool, Karaski - Hurmi külavaheteest 200 m kirdes. Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas.
Gerda Sillaste]]> https://www.maavald.ee/gallery-4764 /kuvavoistlus-2018/2018/avastusretk-juurte-juurde-1-4763 Selles võrratus kuldses sügises oli Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi leidmine märgiline – see oli avastusretk oma juurte juurde (ohvrikivist u. 900 m kaugusel elasid minu esivanemad). Tõelises rahus ja päikeses tundus ohvrikivi ümbritsev metsatukk saladuslikult müstiline. Seal oli hea ja turvaline olla. Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse.

Põlva maakond, Kanepi vald, Hurmi küla. Kopski kivikalmest 900 m põhja pool, Karaski - Hurmi külavaheteest 200 m kirdes. Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas.
Gerda Sillaste]]> https://www.maavald.ee/gallery-4763 /kuvavoistlus-2018/2018/eestilaste-p-ha-paik-4762 Taevaskoda on eestlaste seas hinnatud ja populaarne paik. Nädalavahetustel võib parklas ja lähedalasuvatel teedel näha sadu autosid! Suur taevaskoda on koht, kus tehakse ikka peatus, et vaadata, imetleda, nautida ja olla. See on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. Ahja jõe kaldal on ta kõrges okasmetsas hästi jälgitav ning sellel korral, kuna on meie vabariigi juubeliaasta, oli ka paik uhkelt ehitud!

Põlvamaa, Taevaskoda
Remo Savisaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4762 /kuvavoistlus-2018/2018/joonistused-allikal-4761


Inga Põldma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4761 /kuvavoistlus-2018/2018/poluostrov-svyatoj-nos-oz-bajkal-4760 Бурятские шаманы всегда проводили на Святом Носе ритуальные церемонии почитания духов природы. Сам священный полуостров на бурятском языке называется Хилмэн хушуун, что означает «морда осётра». В XVII—XVIII веках русские землепроходцы под «носом» подразумевали мыс и Святым Носом первоначально назывался юго-западный мыс полуострова — Нижнее Изголовье. Сохранилось в названии ныне ненаселённого, но и не упразднённого посёлка Святой Нос. Затем название перешло на всю территорию полуострова

Россия, республика Бурятия, Баргузинский район.
Белякова Наталья / Belyakova Natalia]]> https://www.maavald.ee/gallery-4760 /kuvavoistlus-2018/2018/khampi-4759 Вся земля перед моим взором священна. Это Хампи - столица Виджаянагарской империи. Место, ставшее полем событий, описанных в великом эпосе Рамаяна. Все, что меня окружает священно - священный город, священные здания 7 века, священная река, священные обезьяны и быки, священные скульптуры и священные деревья. И это место невероятно красиво, здесь невольно задерживаешь дыхание и сердце бьется медленней.

Хампи, Индия
Коляскин Сергей ]]> https://www.maavald.ee/gallery-4759 /kuvavoistlus-2018/2018/hiiem-e-allikad-4758 Äntu hiiemäe, Ugurimäe läheduses asub Äntu allikate kodu. Maast pulbitseb mitu veejuga, moodustades allikatiigi.


Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4758 /kuvavoistlus-2018/2018/hiiem-e-allikad-4757 Äntu hiiemäe, Ugurimäe läheduses asub Äntu allikate kodu. Maast pulbitseb mitu veejuga, moodustades allikatiigi.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Äntu küla. Hiiemäe allikatiik asub Äntu külas, Ebavere-Simuna tee lääneküljel.
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4757 /kuvavoistlus-2018/2018/hiiem-e-allikad-4756 Äntu hiiemäe, Ugurimäe läheduses asub Äntu allikate kodu. Maast pulbitseb mitu veejuga, moodustades allikatiigi.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Äntu küla. Hiiemäe allikatiik asub Äntu külas, Ebavere-Simuna tee lääneküljel.
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4756 /kuvavoistlus-2018/2018/vstrecha-s-solntsem-4755 Рассвет на вершине Вирупакши в Хампи столице Виджанаягарской империи. Место, ставшее местом событий, описанных в великом эпосе Рамаяне. Хампи одно из священнейших мест для индуистов. Место, где Боги играли в войну. На священный холм поднимаются паломники, и просто туристы встретить Солнце. Этот рассвет врезался мне очень прочно в память и я его никогда не забуду.

Хампи, Индия
Коляскин Сергей ]]> https://www.maavald.ee/gallery-4755 /kuvavoistlus-2018/2018/tantsisklevad-hiieniined-4754 tantsisklevad niinepuud Mõigu Pühamäel. Pühamägi on hõreda salu-parkmetsaga kaetud hiiepaik Ülemiste järve edelakülje läheduses. enamuse siinsest puurindest moodustavadki niinepuud.

Harjumaa, Rae vald, Mõigu küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4754 /kuvavoistlus-2018/2018/zemlya-do-nachala-vremen-4752 Священный холм Анджанея в Хампи (Индия) одно из священнейших мест индуистов. На этом холме расположен храм Ханумана. Место описанное в великом индийском эпосе Рамаяна. На вершине горы расположилось священное дерево Анджанея с белыми цветами. Чтобы попасть на вершину мне нужно подняться по нескольким сотням ступеней вырубленным прямо в скале. С вершины открывается невероятный вид. Земля до начала времен, словно время здесь остановилось. На вершине задерживаешь дыхание, так прекрасен этот момент.

Хампи, Индия
Коляскин Сергей ]]> https://www.maavald.ee/gallery-4752 /kuvavoistlus-2018/2018/kaks-de-4749 Järvepera pärnad on pühapuud. Kahjuks on tuul ühte pärna räsinud ja selle ladva maha murdnud. Teine puu on u 16 m kõrge. Kohalikud mehed teadsid rääkida, et kolhoosi ajal pidid põllumehed väga ettevaatlikud olema põllutöid tehes ja väetades. Pärnad olid hoitud. Pärnad on nagu kaks tugevat eesti naist, kes seisavad vapralt elutuuli trotsides ning peale kirevat sügisballi heidavad kirevad rüüd seljast ning heidavad puhkama. Nad ootavad uut aastaringi, et alustada puhanuna ning kaitsta põllu- ja metsarikkust.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi mõisa poole sõites paremat kätt keset põldu.
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4749 /kuvavoistlus-2018/2018/kaks-de-4748 Järvepera pärnad on pühapuud. Kahjuks on tuul ühte pärna räsinud ja selle ladva maha murdnud. Teine puu on u 16 m kõrge. Kohalikud mehed teadsid rääkida, et kolhoosi ajal pidid põllumehed väga ettevaatlikud olema põllutöid tehes ja väetades. Pärnad olid hoitud. Pärnad on nagu kaks tugevat eesti naist, kes seisavad vapralt elutuuli trotsides ning peale kirevat sügisballi heidavad kirevad rüüd seljast ning heidavad puhkama. Nad ootavad uut aastaringi, et alustada puhanuna ning kaitsta põllu- ja metsarikkust.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi mõisa poole sõites paremat kätt keset põldu.
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4748 /kuvavoistlus-2018/2018/kaks-de-4747 Järvepera pärnad on pühapuud. Kahjuks on tuul ühte pärna räsinud ja selle ladva maha murdnud. Teine puu on u 16 m kõrge. Kohalikud mehed teadsid rääkida, et kolhoosi ajal pidid põllumehed väga ettevaatlikud olema põllutöid tehes ja väetades. Pärnad olid hoitud. Pärnad on nagu kaks tugevat eesti naist, kes seisavad vapralt elutuuli trotsides ning peale kirevat sügisballi heidavad kirevad rüüd seljast ning heidavad puhkama. Nad ootavad uut aastaringi, et alustada puhanuna ning kaitsta põllu- ja metsarikkust.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi mõisa poole sõites paremat kätt keset põldu.
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4747 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4746 <p>1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis."</p> <p>Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.</p>

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4746 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4745 <p>1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku.</p> <p>Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.</p>

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4745 /kuvavoistlus-2018/2018/kui-kivi-suudaks-r-kida-4744 Kurevere küla muinasmaastikul asub umbes poole meetri kõrgune hall raudkivi, mille võrdlemisi tasasel pealispinnal on üks lohk. Karedapõhjalise lohu läbimõõt on 8-9 cm ja sügavus 1 cm. Lohk asub kivi kõrgemas kirdepoolses osas. Kivi on kasutatud kultusekivina tõenäoliselt I aastatuhandel e.m.a. Pärimuse järgi olla kivi alla peidetud varandus: Mihkel Võsa 49 a Kurevere külas Reinu talus. Iied [---] on [---] inimeste lauttud, nätsa kui sileste äret tehtud on, peelt ka tükkis sile. Vanad inimesed olle sel palumas keind, mo isa räkkis enne kasund seel suret tammed, nüid o pallas võsa vel. Mu isa vöiras ema räkkis, tale oli kolm korda unes näidettud, et aiddas kivi al on raha, se kivi on sel sammas ohvri kivi juures kolm korda aetud üles, äi tä julge minna mette. Teistel ep tohi räkkida mette. Selle ohvrikivi pel on muiste ohverdud. Tonttusi pole si näha olnd mette. Saaremaa ja Muhu pühad kohad, Kihelkonna. Anne Trei „Pildikesi Kihelkonna kihelkonnast I”, lk. 129 Lugu ohverdamisest: Kurevere põllal, sääl inimesed käisid palvetamas. Kulda koht. /---/ Kulda kivi oli keset karjamaad, kus Kulda talu on, seal on silt ka küljes. Kurevere, Tammese, Kehila ja Kõruse inimesed käisid seal. Ju nad palvetasid, panid oma ohvrianni, mõni pani paar senti. Me käisime lapsepõlves neid rahasi vaatamas ka, aga isa ütles, et puudutada ei tohi, muidu saate pahad asjad kaasa. Me ei puutund. Kivil oli mitu auku. Siis tulid sõjad-asjad peale. Vene ajal on kivile silt juurde pandud. Praegu see on meie mullikate karjamaal. Sääl oli tuulik ka vanasti. Inimesed käisid seal jahvatamas. Sander istus selle trepi pääl, tõmbas piipu. Kivi juures käidi hämarikus, et teised ei näe. Üksteisele ei räägitud. Aga keegi ikka nägi. ERA, DH 1043, (36; 37) Kihelkonna khk, Viki k, Hendriku t Tammese k, Saatu t – Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu Adeele Sepp (2013)

Saaremaa, Kihelkonna khk, Kurevere küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4744 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4743 <p>1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud.</p> <p>Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.</p>

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4743 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4742 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4742 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4741 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4741 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4740 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4740 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4739 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4739 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4738 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4738 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4737 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4737 /kuvavoistlus-2018/2018/assaku-n-iakivi-4736 1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis." <br /><br />Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku. <br /><br />Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud. <br /><br />Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.

Harju maakond, Rae vald, Assaku küla
Killu Veinberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-4736 /kuvavoistlus-2018/2018/ks-k-igi-k-ik-he-eest-4735 Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Lisaks sellele kasvavad seal väga huvitavad männid. Keerud, kaared, konksud- sealt võib leida kõiki kujundeid ja asendeid, tuleb vaid hoolikalt vaadata. Puud kasvavad kohati nii üksteise kõrval, et oksad üksteist "kallistavad." Ehk hoiavadki nad üksteist nii püsti ja elus.

Mustjala
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-4735 /kuvavoistlus-2018/2018/mualjaste-kivi-muhumaal-4734 Selle kohaga on mul side juba 6 aastat, kuna see on üks esimesi kohti, kuhu minu abikaasa mind viis. Ohvrikivi asub kohe mereääres ja seal me veetsime ja veedame siiani oma suved. Olen alati mõelnud sellele, mis ajalugu selle kivi juures võib peituda, kuna see jääb tee kõrval üpriski kergelt silma.

aare maakond, Muhu vald, Lõetsa küla
Sigrid Uutsalu]]> https://www.maavald.ee/gallery-4734 /kuvavoistlus-2018/2018/ebavere-hiiem-gi-4733 Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Rahva jutustuste järgi olevat hiiemäel sündinud saarlaste suurjumal, keda Taarapitaks hüütakse, ja Ebaverst olla Saaremaale lennanud.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4733 /kuvavoistlus-2018/2018/ebavere-hiiem-gi-4732 Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest. Rahva jutustuste järgi olevat hiiemäel sündinud saarlaste suurjumal, keda Taarapitaks hüütakse, ja Ebaverst olla Saaremaale lennanud. Ebavere hiiemägi üllatab taimede liigirikkusega. Uhkelt ja rohkelt õitsevad seal käokingad.

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere
Mare Taar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4732 /kuvavoistlus-2018/2018/varanduse-hoidja-4731 Kurevere küla muinasmaastikul asub umbes poole meetri kõrgune hall raudkivi, mille võrdlemisi tasasel pealispinnal on üks lohk. Karedapõhjalise lohu läbimõõt on 8-9 cm ja sügavus 1 cm. Lohk asub kivi kõrgemas kirdepoolses osas. Kivi on kasutatud kultusekivina tõenäoliselt I aastatuhandel e.m.a. Pärimuse järgi olla kivi alla peidetud varandus: Mihkel Võsa 49 a Kurevere külas Reinu talus. Iied [---] on [---] inimeste lauttud, nätsa kui sileste äret tehtud on, peelt ka tükkis sile. Vanad inimesed olle sel palumas keind, mo isa räkkis enne kasund seel suret tammed, nüid o pallas võsa vel. Mu isa vöiras ema räkkis, tale oli kolm korda unes näidettud, et aiddas kivi al on raha, se kivi on sel sammas ohvri kivi juures kolm korda aetud üles, äi tä julge minna mette. Teistel ep tohi räkkida mette. Selle ohvrikivi pel on muiste ohverdud. Tonttusi pole si näha olnd mette. Saaremaa ja Muhu pühad kohad, Kihelkonna. Anne Trei „Pildikesi Kihelkonna kihelkonnast I”, lk. 129 Lugu ohverdamisest: Kurevere põllal, sääl inimesed käisid palvetamas. Kulda koht. /---/ Kulda kivi oli keset karjamaad, kus Kulda talu on, seal on silt ka küljes. Kurevere, Tammese, Kehila ja Kõruse inimesed käisid seal. Ju nad palvetasid, panid oma ohvrianni, mõni pani paar senti. Me käisime lapsepõlves neid rahasi vaatamas ka, aga isa ütles, et puudutada ei tohi, muidu saate pahad asjad kaasa. Me ei puutund. Kivil oli mitu auku. Siis tulid sõjad-asjad peale. Vene ajal on kivile silt juurde pandud. Praegu see on meie mullikate karjamaal. Sääl oli tuulik ka vanasti. Inimesed käisid seal jahvatamas. Sander istus selle trepi pääl, tõmbas piipu. Kivi juures käidi hämarikus, et teised ei näe. Üksteisele ei räägitud. Aga keegi ikka nägi. ERA, DH 1043, (36; 37) Kihelkonna khk, Viki k, Hendriku t Tammese k, Saatu t – Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu Adeele Sepp (2013) Pildil leiab Kulda kivi infosildi ja puu vahelt.

Saaremaa, Kihelkonna khk, Kurevere küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4731