https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlus-2018/2018/hiiepalvus-4586 Hiiepüha Sürem Untšo (Šorunža) külas Marimaal. Kolmest jumalast, kelle poole pöördutakse ja kellele ande tuuakse, on kõige vägevam jumalal Oš Kugu Jumo (Suur Valge Jumal), kes kehastub kasepuu kujul. Tema juures peavad kardid ka esimese palvuse.

Shorunzha, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4586 /kuvavoistlus-2018/2018/suur-valge-jumal-4585 Hiiepüha Sürem Untšo (Šorunža) külas Marimaal. Kolmest jumalast, kelle poole pöördutakse ja kellele ande tuuakse, on kõige vägevam jumalal Oš Kugu Jumo (Suur Valge Jumal), kes kehastub kasepuu kujul. Puu otsas ripuvad ohvriannina toodud rätid (mida kõrgemal, seda lähemal jumlalale) puu all on ohvrisöögid ja -joogid.

Shorunzha, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4585 /kuvavoistlus-2018/2018/p-ha-metsa-tee-4584 Püha metsast läheb läbi vana vankritee, mida kohalik rahvas veel 30 aastat tagasi otseteena kasutas, et tulla Masast otse Kõljalga. Praegu on ta unustusse vajumas.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kõljala küla
Karel Järsk]]> https://www.maavald.ee/gallery-4584 /kuvavoistlus-2018/2018/tammevana-haigutus-4583 Ükskord Püha metsas ringi jalutades sattusin ühe huvitava tamme juurde. Selle vana tamme tüvi oli ajahambast nii puretud, et tekkinud oli auk, mille sisse mõni väiksem laps võiks vabalt ära mahtuda. Üritasin seda vana tamme tüve pildile saada. Tulemuseks sain haigutava suuga tamme. Kõljala Püha mets on kaitse all ja tuntud kui looduslik pühapaik.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kõljala küla
Karel Järsk]]> https://www.maavald.ee/gallery-4583 /kuvavoistlus-2018/2018/suure-valge-jumala-juures-4582 Hiiepüha Sürem Untšo (Šorunža) külas Marimaal. Kohalik loodususu preester ehk kart vahendab inimeste palveid ja ande kõige tähtsamale jumalale (Oš Kugu Jumo), kes kehastub kasepuu kujul.

Shorunzha, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4582 /kuvavoistlus-2018/2018/loodususk-elab-4581 Hiiepüha Sürem Untšo (Šorunža) külas Marimaal. Kohalik loodususu preester ehk kart vahendab inimeste palveid ja ande jumalale, kes kehastub pärnapuu kujul.

Shorunzha, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4581 /kuvavoistlus-2018/2018/j-rjekord-jumala-juurde-4580 Hiiepüha Sürem Untšo (Šorunža) külas Marimaal. Kohalik loodususu preester ehk kart vahendab inimeste palveid ja ande jumalale, kes kehastub pärnapuu kujul.

Shorunzha, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4580 /kuvavoistlus-2018/2018/tamm-ja-kask-4578 Sel suvel Marimaal reisides otsisime üles ka üsna Marimaa piiril Kozmodemjansk-Vasilsurski maantee lähedal asuva pühapaiga, kus kasvavad kõrvuti, justkui ühest kännust välja, tamm ja kask. Puid käivad embamas ja põimivad neisse lindikesi naised, kes loodavad endale elukaaslast leida,

Mäemari rajoon, Marimaa 56°8’56.483“ N 46°6’32.988“ E
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4578 /kuvavoistlus-2018/2018/taaskohtumine-4577 Huvitav on mõelda, et kipume tihti kuskile kaugele avastama erinevaid huvitavaid paiku, mõtlemata või väärtustamata seda, mis on meie ümber. Taagepera ohvrikivi on minu maakodust paari kilomeetri kauges, samuti koolist, kus töötan. Viimati käisin kivi juures 25 aastat tagasi, kui ise veel Ala Põhikoolis õppisin. Nüüd sattusin sinna õpetajana. Mäletan paika üsna hämarana, kivi suurte puude all. Täna on seal üsna suur lage plats ja kivi tundub selle keskel väiksena...küllap olin toona ise väiksem ja kivi tunduski suur. Läksin kivi juurde üsa õhtul - ootasin tegelikult õhtupäikest. Mõtlesin paar korda päris tõsiselt, kas minna tagasi või jätkata teekonda. Esmalt ehmatas mind miski suur lind, kes üsna minu kõrvalt suure tiivaplaginaga lendu tõusis. Pisut edasi minnes kuulsin raginat. Põder, kes noores kaasikus õhtusöögil oli, kartis ilmselt sama palju kui mina ja oli sunnitud toidulauast suure raginaga põgenema. Tundsin sama aga võtsin end kokku ja läksin edasi. Seal see kivi siis seisis, oluliselt väiksem kui 25 aastat tagasi. Lootsin eest leida ka lugu, aga lugu polnud. Miks ma ootan alati pühapaikades mingit lugu? Tegelikult mõtlen alati oma õpilaste peale, nemad ju küsivad ikka, et miks nii või miks naa? Loo järgi oleks ju hea rääkida, et kunagi ammu, ammu oli nii.... Üsna raske on neile ühes täiesti tavalises metsas asuvat täiesti tavalist kivi huvitavaks teha, kui ei ole lugu. Aga mina leidsin googeldades oma loo. Sain teada, et Taagepera ohvrikivi oligi kunagi ammu päris tõsiselt koht, kus käidi ohverdamas. Ohverdati näiteks siis, kui koju soetati midagi uut ja et see ikka kestaks, käidi haldjatele ohverdamas. Kivi juurest on isegi raha leiti, mis on kunagisi ohverdamise tõestamiseks. ...aga mina läksin paljaste kätega, kuigi soetasin oma maakodu alles pool aastat tagasi lähedusse ja õige oleks olnud selle eest haldjatele ande viia. Või on see minu ohverdus, et....saingi kivile loo vs kaevasin vana loo välja ja oskan seda ka edasi anda.

Valgamaa, Pilpa küla. Kunagise Taagepera metskonna ja taagepera kiriku vahelisel teel. Silt näitab metsa. Metsa sisse on umbes 300 m.
Kaja Leht]]> https://www.maavald.ee/gallery-4577 /kuvavoistlus-2018/2018/silm-4576 Sel suvel Marimaal käies külastasime kaunist karstijärve, mis kohalike seas kannab nime Мӱшыл, mis peaks tähendama kraatrit. Omapärase värvuse annavad järves kasvavad vetikad. Järve sügavus on 37 meetrit ja selle kõrval asub järsk astang kõrgusega kuni 90 meetrit, millelt on tehtud ka see ülevõte. Järve tekke kohta on mitu legendi, ühe järgi neist abiellunud Morki poolt pärit peigmees siinse neiuga. Tagasiteel peiu elupaika ei märganud lõbusas tujus pulmalised, kui maapind nende ees avanenud oli. Veel nüüdki kostuvat järvest pulmalaule ja aisakella helinat ...

Shariboksad, Mariy-El, Russia
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4576 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4575 Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.<br /><br /> Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4575 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4574 Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.<br /><br /> Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4574 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4573 Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.<br /><br /> Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4573 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4572 <p>Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres.</p> <p>Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.</p> <p> </p>

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4572 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4571 <p>Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres</p> <p>Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.</p>

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4571 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4570 <p>Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.</p> <p>See on väga vana ohvripuu, tema ümbermõõt on 4 m ja 72cm ning kõrgus 19m. Oma nime on ta saanud Öövesti talu järgi. Vajal ajal käidi puu juures palvetamas ja jumalatele ohvriande toomas, uudsevilja, lehma värsket piima ja liha.</p> <p>Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres</p>

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4570 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4569 <p>Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.</p> <p>Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres</p>

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4569 /kuvavoistlus-2018/2018/vesti-jalakas-4568 <p>Heal lapsel mitu nime - Öövesti jalakas, Saate ohvrijalakas, Öövesti künnapuu. Tegemist on jalakaliste sugukonda kuuluva künnapuuga. Kuldne päike paitab suursuguse pühapuu harali oksi. Öeldakse, et püha puu kasvab erilise energiaväljaga kohas. Sellest kohast mööda sõites ei saa mitte peatumata edasi minna. Selle puu suurus ja võimas oleks, kohe kutsub ennast lähemalt uurima ja tunnetama.</p> <p> </p> <p>Jalakas asub Saate külasüdamest u 2,3 km kagus, Penuja-Lilli maanteest 24 m läänes, maanteelt endise Oeversti talu juurde viiva kõrvaltee ääres.</p>

Viljandi maakond, Halliste kihelkond, Mulgi vald, Abja piirkond, Saate küla.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4568 /kuvavoistlus-2018/2018/katslaaugu-kivi-4567 Marjen Maripuu (Kalli külast) nägi 1960ndate algul pealt, kuidas tema tädi end sellel kivil ravitses. Oli suvine aeg ja Marjenil on meeles, et tädi kasutas kodunt kaasa toodud vett, mille ta mingeid sõnu peale pomisedes kivile valas. Katslaaugu kivi asus Kungla tee servas, kurvi sees. Kuna seda peeti liiklusele ohtlikuks, lükati kivi mõned meetrid eemale. Nüüd lamab kivi valel küljel, pildil on see külg, mis varem toetus maapinnale.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kungla küla
Karel Järsk]]> https://www.maavald.ee/gallery-4567 /kuvavoistlus-2018/2018/helme-p-rliallikas-4566 Käisime naistega 25.03 paastumaarja päeval Helme pärliallikas hommikupunal silmi pesemas, et ikka järgmisel aastal ilusad ja rõõsad oleksime. Märtsis kattis allikat veel jääkoorik-pärlid asetasime jääle, et neid samuti kõigest halvast puhastada ja uut energiat ammutada. Tegelikult käin allika juures tihemini kui vaid kord aastas silmi pesemas. Minu kodust on see vaevalt 3 km kaugusel. Satume tütrega sinna tihti, mõnikord võtame lihtsalt allikavett joogiks. Eks kohale lisab väärtust ka tema asukoht Helme ürgorus, mis juba iseenest tekitab kuidagi teistmoodi tunde. Helme pärliallikas on kindlasti mu lemmik allikas üldse... kuidagi armas, kodune, väike, naiselik, müstiline...

Valgamaa, Helme
Kaja Leht]]> https://www.maavald.ee/gallery-4566 /kuvavoistlus-2018/2018/neiu-silmad-allikas-4565 Mõned aastad tagasi olen Siniallikate juures käinud lasteaiarühmaga. Aga vot veest peegelduvate tütarlapse siniste silmadega lugu ei mäleta. Ilmselt läks kogu aur jälgimisele, et keegi allikasse ei kukuks. Aga nüüd seal üksi olles oli aega märgata kõike ja kujutada üsna elavalt ette neiut, kelle silmad legendi järgi allikaveele ilusa sinaka värvuse annavad.

Viljandimaa, Viljandi vald, Intsu (Ramsi/ Sinialliku) küla
Kaja Leht]]> https://www.maavald.ee/gallery-4565 /kuvavoistlus-2018/2018/podobno-drevnim-ruinam-4564 <p>Огромные каменные глыбы многометровой высоты на склоне горы Нинчурт в Ловозерских тундрах напоминают руины древнего замка. Еще издали они привлекают внимание своими исполинскими размерами и кубическими формами. И задаешься вопросом: откуда на этом пустынном склоне, поросшим мягким мхом, лежит такая "кучка" громадин размером с дом? А гуляя среди них ощущаешь всю мощь и величие природы. Особенно во время надвигающейся грозы, как на фото. Неподалеку от этого места, располагается и священный камень - сейд, который по поверьям коренных жителей саами, обладает мистической силой и исполняет желания. Возможно, эти развалы крупных глыб также играли роль в древних верованиях саамов, но, к сожалению, на сегодняшний день эта информация скорее всего утеряна. Камни привлекали внимание и участников первых экспедиций. Александр Барченко, искавший в этих краях исчезнувшую цивилизацию, в 1922 году предположил, что это руины древнего города страны Гипербореи. А советские геологи 1930-х годов, также задаваясь вопросом происхождения этих глыб, называли их "цыганские палатки", как указано в статье геолога Ирины Буссен.</p> <p> </p> <p>По поводу камней на фото напишу расширенное пояснение. Камни находятся на склоне горы Нинчурт прямо над берегом священного Сейдозера. Сам склон горы Нинчурт, обращенный к озеру, также, по преданиям и легендам, является священным местом обитания сейдов. Т.е. расположение камней находится в границах священного места обитания духов. Но сказать со 100% уверенностью, что именно они являлись сейдом я не могу. В настоящее время проблема заключается в том, что саамы, не имевшие письменности, почти полностью утратили свой устный фольклор и культуру за период советской власти. В 1920-30-е годы велась мощная борьба с идолопоклонничеством, сейды разрушались, саамов насильно пытались переделать в обычных советских граждан. Сейчас идет восстановление культуры, но большинство легенд и преданий скорее всего утрачено. Единственная надежда на записи этнографов XIX - начала XX века, по которым можно восстановить некоторые факты.<br /> <br />Из книг этнографов можно узнать, что камни, в целом, занимали особое место в культуре и верованиях саамов. Крупные приметные камни, находящиеся на возвышенностях, служили либо ориентирами, либо границами владений, либо сейдами (если по преданию в них жил дух). Происхождение таких камней на пустынных склонах гор саамы объясняли тем, что на этом месте окаменел нойда (шаман в культуре саамов), или целая семья. Такие легенды с превращениями на Сейдозере описал исследователь Арктики Владимир Юльевич Визе (1886-1954), путешествуя по Кольскому в 1910-1912 гг.: "На Сейдозере же находится еще и тундра называемая Непеслогчорр. По лопарскому преданию в этом месте некогда окаменели три колдуньи, мать с двумя дочерями" (источник - "Лопарские сейды". В. Визе. Известия Архангельского общества изучения Русского Севера. 1912 г. № 9 - 10),  [лопари - устаревшее название народа саами] .Таким же образом объяснялись и образования других крупных одиночных камней и групп камней.  <br /><br />В XX веке именно сюда, на склоны Нинчурта, была совершена одна из первых экспедиций в Ловозерские тундры под руководством Александра Барченко. Он нашел саамов-проводников, которые согласились провести его по священным местам. Увидев эти и другие подобные камни, Барченко предположил, что нашел руины древнего города страны Гипербореи. В 1930-е годы, экспедиции геологов также обратили особое внимание именно на эту группу камней с фотографии, как необычный геологический объект с неясной историей происхождения.<br /><br />Так что камни на фото - это, в любом случае, значимый, посещаемый и приметный объект, находящийся в границах священного места со своей историей, имевший когда-то свою легенду происхождения, и, возможно, служивший местом поклонения или приношения даров. Но на данный момент информация об этом, к сожалению, утеряна.</p>

Россия, Мурманская область, Ловозерские тундры
Григорий Сергеевич Ильин]]> https://www.maavald.ee/gallery-4564 /kuvavoistlus-2018/2018/p-ha-j-e-algus-4562 Pühajõe alguse lättekoht. väikesed lättekohas olevad veesilmad ja-silmakesed peegeldamas taevasina ja suvepäikese kuldseid värve. heal paigal on palju nimesid - sel pühaks peetud jõel on mitmeid teisigi nimetusi, nagu Verejõgi, Killikare jõgi, Killikeri iögi, Ulja oja, Londi iögi. selle jõe kohta on ka palju pärimusi, mõned huvitavamad neist Ahto Kaasiku viimasest raamatust "Pühapaikade teejuht": "Pühajöe nime saamisest leidub arvukaid pärimusi. Johann Wilhelm Ludwig Luce talletas 19. saj alguses loo, mille kohaselt peetud kord Pöhajöe ääres sõda, mistõttu jõe vesi värvunud verest punaseks. Vaenupooled sõlmisid jõe ääres rahu ja pärast seda hakati jõge pühaks pidama. Eduard Pabst oletas, et Pühajöe vesi sai punaseks ohvriverest ja sellest ka Verejöe nimi. Kooliõpilane Miina Martson kuulis 1939 a oma emalt, et Pühajöel olnud püha ratas. Kes tahtis pühaks jääda, pidi sinna vahele minema. Sellest saanud ka jõgi Pöhajöe nime. "

Saaremaa, Saare vald, Viidu küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4562 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4561

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4561 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4560

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4560 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4559

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4559 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4558

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4558 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4557

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4557 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4556

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4556 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4555

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4555 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4554

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4554 /kuvavoistlus-2018/2018/annem-gi-4552 Annemägi oli külakalmistu ja ohverdamiskoht 13.-18.saj. Rahvapärimuse kohaselt saanud paik omale nime kahe pulmarongi kokku põrkamisest. Kumbki pole tahtnud teed anda teisele, ja tüli käigus saanud surma üks pruutidest, kellel nimeks oli Ann. Peale seda hakatigi mäge Annemäeks kutsuma. -Mäe peal juhtunud kaks pulmarongi vastastikku. Kumbki pulm ei ole tahtnud teed anda. Sellest tulnud tüli, kusjuures üks pruut, Ann, ära tapetud. Sellest ajast jäänud paigale nimeks Annemägi- (M.J.Eisen, 1958 "Esivanemate varandus")

Viljandi maakond, Mulgi vald, Lilli küla. Eesti-Läti piiri vahetus läheduses.
Alice Virit]]> https://www.maavald.ee/gallery-4552 /kuvavoistlus-2018/2018/kulli-ohvrikivi-p-ha-kivi-4551 Kuna Kulli ohvrikivi asub tee ääres, mis viib kohalikku supelranda ning sugulaste juurde, olen pühast paigast mööda sõitnud nii kaua, kui end mäletan. Kui veel umbes 15 aastat tagasi võis väike tüdruk autoaknast näha ohvrikivini viivat väravat sirge, kaunistatult erinevate elementide või taimedega ning ohvrikivil mitmeid ande, siis viimastel aastatel üha harvemini sinnakanti sattudes võib vaid märgata, kuidas ajahammas pühapaigale aasta aastalt vaid suurema jälje jätnud on.

Pärnumaa, Lääneranna vald, Kulli küla
Teele Tõnisson]]> https://www.maavald.ee/gallery-4551 /kuvavoistlus-2018/2018/panga-pank-4550 Sattusin Panga pangale erakordselt ilusal päeval. Avanes avar vaade kirkale merele, mis andis hea tausta panga paesele servale. Panga pank on ühtaegu hirmutav ja suursugune.

Saare maakond, Saaremaa vald, Panga küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-4550 /kuvavoistlus-2018/2018/kaali-j-rvem-gi-vetepeeglis-4549 Mulle väga meeldib Kaali meteoriidikraater ja alati, kui sinna satun, ei taha ma sealt enam lahkuda. Nii oli ka seekord. Käisin paar ringi ümber kraatri ning hoolimata sellest, et ilm oli jahe, oleksin sinna veel kauemakski jäänud, siis lummaski mind Kaali järvemäe peegelpilt vees. Järv ise oli põuasel suvel päris väikeseks kuivanud.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kaali küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-4549 /kuvavoistlus-2018/2018/kurit-kungla-kabelim-el-4548 Ohvritamme lähedal, umbes 30 meetrit tammest on Kabelimäge kaevatud. See on juhtunud sel suvel. Kas seal on detektoristide käsi mängus, ei tea. Kuid kahju on, et Kabelimägi ei ole kaitstud.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kungla küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-4548 /kuvavoistlus-2018/2018/keedika-raviallikas-4547 Seda allikat sai metsa sees ülesse otsitud. Haapsalu riieretkelt.

Haapsalu ümbrus
Katri Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-4547 /kuvavoistlus-2018/2018/humala-ristallikas-4546 heleroheliste torukestega, kui maasse löödud vaiakestega, ääristatud allikakoht. need torukesed ehk sambliku (ilmselt mingi liik porosamblikulisi) eoskuprad meenutasid seal kui mingeid miniatuurseid hiievardijaid, kes seismas seal hea selle eest, et allikas oleks samasuguse tervistava ja looduskaunina hoitud ka järgnevatele põlvedele. Ristallikasse aga langes samal ajal taevast tulevaid peepisaraid, mis tekitasid vee tasapinnale teatud lainetusi, virvendusi ja mustreid. ja need jooksid üksteisest läbi, põimusid ühte ja ristusid omavahel. Ristallikas olnud vanasti kuulus raviallikas. allika kõrval asub ka isevärki ristidega ja teiste märkidega Ristikivi ning sellest veidi maad eemal 1,4 m kõrgune Pühakivi.

Harjumaa, Harku vald, Humala küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4546 /kuvavoistlus-2018/2018/kulli-ohvrikivi-p-ha-kivi-4545 2018. aastal võib Pühalt kivilt leida sinna ohvriks jäetud 2 eurosenti ja Anname au! kampaania sinilille.

Pärnumaa, Lääneranna vald, Kulli küla
Teele Tõnisson]]> https://www.maavald.ee/gallery-4545 /kuvavoistlus-2018/2018/kungla-kabelim-e-tamme-harud-4544 Kungla kabelimäel on vana võimas tamm. Praegu on sellel 4 haru, kuid murdumiskohtade järgi otsustades oli neid vanasti 7. Kabelimäe vana tamm on ohvritamm, sest praegugi on ühe murdunud oksa kohal vana tugevasti roostetanud hobuseraud. Kungla Kabelimägi on märgitud juba 1790. aastate vanadel kaartidel. Legendi järgi oli Kungla Kabelimägi vana pühapaik, hiis. Rahvajutu järgi olevat sinna kunagi pidalitõbiseid maetud. Üks kalmekoht on seal kindlasti.

Saare maakond, Saaremaa vald, Kungla küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-4544