https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-tee-iseendani-1137 Hiis on tagasitee iseenda juurde. Siin jalutades või istudes ja mõtiskledes pühendume iseendale. Hiis annab meile tuge ning meelerahu. Hiis toetab ja hoiab neid, kes temast lugu peavad. Korra juba külastatud hiis on loonud meiega vaimse sideme. siia saame taas ja taas tagasi tulla pelgalt oma vaimuski, samutis hiies tehtud piltide kaudu.

Viljandimaa, Pärsti vald
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1137 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-kaduviku-kaarel-1134 Hiis on paik, mis võib hävida. See on koht, mis väärib hoidmist. Me kardame tema hävimist, olles sunnitud sellega oma ajaloos siiski korduvalt, kuigi nukralt, leppima. Niisuguses tähenduses võrdsustub hiis meie identiteediga. Tõnis Mägi esitab oma laulus „Loits“ võimsad read: „Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längus on maas…“.

Tartumaa
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1134 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-hiie-valu-1133 Hiis on paik, mis teab ja mäletab. Hiiepuu on vanem kui meie, tema ikka on; ka siis kui meie ei ole veel tulnud või oleme selleks korraks juba läinud. Siinsed hiiepuud on oma rohkem kui kolmesaja aasta jooksul näinud meist paljusid nii mures ja vaevas kui ka lootuses ning rõõmus. Meile ei ole antud teada, mida hiis arvab ajast, kas tema jaoks on paremaid või halvemaid aegu. Kuid eks ole hiiepuulgi oma tulemine ja minemine.

Tartumaa
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1133 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-uueajakombed-1138 Hiis on ohverdamispaik. Ohvrianniks on siia toodud loomi, toiduaineid, hõbedat, riideribasid jm. Mida muud nüüdisaegne inimene ikka enim väärtustab kui raha, kuid hiies käies mitte ainult. Vanu kombeid tuleb hoida, uued tekivad ise. Ent omalt poolt annab meile hiis seda, mida ei saa osta ühegi raha eest. Seetõttu on hiiel hindamatu väärtus.

Tartumaa
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1138 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-ohverdamispaik-1136 Hiis on ravitsuspaik. Siin käiakse üldiselt küll päeval. Kui aga tahatakse lahti saada haigustest või muust soovimatust, tullakse hiide öösiti ja vargsi. Hiie tervendav mõju usutakse olevat iseäranis tugev neljapäeviti ja täiskuu aegu. Hiis annab ka energiat. Siia on kombeks tänutäheks midagi tuua ja jättagi.

Tartumaa
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1136 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-aegade-side-1130 Hiis on aegade side. Ta ühendab punase lõngana minevikku ja olevikku, ulatudes tulevikkugi. Hiie kaudu õpime tundma oma esivanemate hingelaadi, tajudes nõnda nendega üle aegade ulatuvat sidet. Hiies on midagi, mis köidab ja tõmbab inimesi veel 21. sajandilgi, pannes neid taaskord mäletamatuist aegadest pärit kombeid täitma.

Tartumaa
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1130 /kuvavoistlused/10221/b-ainraal-eriline-paik-1132 Hiis on isemoodi paik. See ei ole tavaline koht - siin toimetatakse seda, mida teistes paikades ei teha. Hiies mõeldakse teistsuguseid mõtteidki, rääkimata ohverdamisest ja palumisest. Seetõttu on hiies paljutki teisiti kui mujal ja muidu. Siin võib näha loomi eriskummaliselt käitumas või taimi tavatus suhtes ümbritsevaga.

Tartumaa, Võnnu kihelkond
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1132 /kuvavoistlused/10221/b-ellevaltna-vaikushiies-1151

Harjumaa, Jõelähtme vald, Jõelähtme küla
Elle Valtna]]> https://www.maavald.ee/gallery-1151 /kuvavoistlused/10221/b-ellevaltna-sammal-1150

Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava küla
Elle Valtna]]> https://www.maavald.ee/gallery-1150 /kuvavoistlused/10221/b-ellevaltna-parnamaehiis-1149

Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava küla
Elle Valtna]]> https://www.maavald.ee/gallery-1149 /kuvavoistlused/10221/b-ellevaltna-mark-1148

Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava küla
Elle Valtna]]> https://www.maavald.ee/gallery-1148 /kuvavoistlused/10221/b-ellevaltna-annid-1147

Harjumaa, Jõelähtme vald, Haljava
Elle Valtna]]> https://www.maavald.ee/gallery-1147 /kuvavoistlused/10221/b-jooseptammemae-ebainimlik-jpg-1165 Suur Siniallikas on muistne ohvriallikas, mille kohta on rohkesti muistendeid. Räägitakse end allikasse uoutanud orjapiigast, põhja vajunud rahapajast, rahapaja kättesaamise võimalustest, allika tervekstegevast toimest jne.info: http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=932

Viljandimaa, Pärsti vald, Loodi-Sinialliku ürgorg. Asub praktiliselt Sinialliku järve ääres, kaugus maanteest kilomeeter kuni kaks. Samas paigas (Sinialliku järve ääres) asub ka Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi, mis on olnud kasutusel 12.–13. sajandil muinaseestlaste rajatud linnusena.
Joosep Tammemäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-1165 /kuvavoistlused/10221/b-jooseptammemae-suursiniallikas-jpg-1166 Suur Siniallikas on muistne ohvriallikas, mille kohta on rohkesti muistendeid. Räägitakse end allikasse uoutanud orjapiigast, põhja vajunud rahapajast, rahapaja kättesaamise võimalustest, allika tervekstegevast toimest jne. info: http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=932

Viljandimaa, Pärsti vald, Loodi-Sinialliku ürgorg. Asub praktiliselt Sinialliku järve ääres, kaugus maanteest kilomeeter kuni kaks. Samas paigas (Sinialliku järve ääres) asub ka Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi, mis on olnud kasutusel 12.–13. sajandil muinaseestlaste rajatud linnusena.
Joosep Tammemäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-1166 /kuvavoistlused/10221/b-ergovassiljev-hiiemagi1-1153 See on umbes 15 m kõrgune ja kuni 35 m. pikk mitmesopiline mägi. Praegu kasvab mäel lepavõsastik. Ennem olla sääl kasvanud ka vana pärn, mis niivõrd aga kõdunenud, et see maha langenud.

Raplamaa, Ingliste vald, Palu küla
Ergo Vassiljev]]> https://www.maavald.ee/gallery-1153 /kuvavoistlused/10221/b-ergovassiljev-hiiemagi-1152 Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega. Siinse kauni, omapärase ja liigirikka looduse kaitsmiseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Paluküla hiiemäe lõunakülge kutsutakse Reevimäeks. Sõna reev tähendab rannikumurdes serva, äärt. Reevimägi on Paluküla hiiemäe üks osa, nagu kinnitab ka kohalik pärimus.

Raplamaa, Ingliste vald, Palu küla
Ergo Vassiljev]]> https://www.maavald.ee/gallery-1152 /kuvavoistlused/10221/b-ergovassiljev-pakamagi-1155 Henriku Liivimaa kroonika andmetel korraldasid 1216. aasta augustis ristisõdijad esimese sõjaretke tollasesse Harju maakonda. Raikküla, kuhu kõik ümbruses olevad hõimud tavatsesid igal aastal nõupidamiseks kokku tulla, oli sõjaretkel ristisõdijate vägede üheks laagrikohaks. Raikkülla jõudes jaotasid ristisõdijad sõjaväe mööda kihelkondi laiali, kõike põletades ja laastades, tappes mehed, võttes naised ja lapsed kinni ning varastades hulga karja ja hobuseid. Pakamäega seotud legendid jutustavad siiamaani ennast näitavatest ratsutavatest munkadest ja ennast papikuuega varjanud Eesti sõjameestest.

Raplamaa, Raikküla vald, Raela küla
Ergo Vassiljev]]> https://www.maavald.ee/gallery-1155 /kuvavoistlused/10221/b-ergovassiljev-ohvrikivi-1154 Hageri küla piiresse jäävast paarikümnest kultusekivist on tuntuim Hiiekivi (ümbermõõt 12 m, kõrgus 1,7 m) Rabivere tee ääres. Kivil on kokku loetud 51 lohku. 26. detsembril 1905 toimus kivi lähedal kokkupõrge kohalike talupoegade ja Tallinnast tulnud tragunisalga vahel. Tragunid raiusid mõõkadega surnuks 4 talumeest, viies suri hiljem haavadesse. Sellest peale nimetatakse kivi ka Verekiviks.

Raplamaa, Kohila vald, Hageri küla
Ergo Vassiljev]]> https://www.maavald.ee/gallery-1154 /kuvavoistlused/10221/b-tiiukelviste-memmjataat-1185 ...Nii istusid memm ja taat iidse moneerkünka kännu serval, nautisid sinililledest kaunistatud kevadist metsaalust ja ootasid peagi algavat karjalaskepäeva\" Hiielt saadav energia ja rahu oli osaks nende igapäeva elust - hoides ja austades seda püha paika.

Viljandimaa, Vanamõisa küla Tammemägi, mis olnud ohverdamise kohaks II aastatuhande algusest.
Tiiu Kelviste]]> https://www.maavald.ee/gallery-1185 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-hiietamm-197 Tallinn-Tartu maantee on lõiganud pikliku hiiemäe ühe otsa ära. Pildilolev tamm paistab seega kätte kõigile maanteel sõitjatele.

Kautjala küla, Rae vald, Harjumaa
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-197 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-hiiemagi-196 Võrkla hiiemäge mainiti juba Taani hindamisraamatus 240. aastatel. Seal, kus kunagi mühises püha salu, kõrgub praegu mobiilimast ning sõidavad kombainid.

Võrkla küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-196 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-hiiekivi-201 Sel hiiekivil olen sageli näinud münte, toitu ja küünlaid.

Samma küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-201 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-roostallikas-198 Roostallikas asub Tammealuse hiit läbivas Pada jõe ürgorus ja voolab jõkke. Allika nimi tuleb tema roostesest veest.

Samma küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-198 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-tammealusehiies-200 Pildil on vana hiietamm, noor hiietamm ning hiiekivi. Esplaanil oleva peenikese punase lõnga sidusin vanaemaga sinna kevadel.

Samma küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-200 /kuvavoistlused/10221/a-manakaasik-tammealuse-hiievarav-199 Mulle oli kõige olulisem pildistada just Tammealuse hiit, kuna olen seal käinud sünnist saadik.

Samma küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Mana kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-199 /kuvavoistlused/10221/b-jannopugi-hiis-inimesed-1161 \"Kihlusime pruudiga Saaremaal ja läksime järgmine õhtu Tamme ökotallu ööbima. Peremees näitas meile oma valdusi ning tutvustas ka seal asuvat Hiit, millest meil alguses aimugi ei olnud. Enne Hiide sisenemist tuli koputada pulgaga puukuju õlal asuvat pakku. Hiies asusid positiivse ja negatiivse energia kivid.\" Pilt on tehtud hiide mineku ajal.

Saaremaal Leisi kihelkonna Hiievälja kyla Tamme kämpingus.
Janno Pugi]]> https://www.maavald.ee/gallery-1161 /kuvavoistlused/10221/b-tonisbergmann-keksuallikas-1186 Kunda Kasemäe allikas. Veevõtukohana kasutatud juba enne Kunda asula teket. Väga kaltsiumirikas 111,8 mg/ vesi. 2002.a puhastasin väljavoolu ja ehitasin vesioina. Keksuallikas on oma looming. Mõisaaegne voolutoru lõhuti arvatavasti teadmatusest barakkide ehitusel. Hiljem piirati nad kraaviga ning allika väljavool muutus tarnamätastega mülkaks. Sajandivahetusel hakkasin vesioinast nuputama ja sain seal katsetuseks linnavalitsuselt loa. Algul mu tegevus ei läinud kuigi ladusalt ja abikaasa meelepaha mõistetav. Peenramaad ei kaeva keegi.\"Tõnis on jälle oinaorus\". Läks mitu aastat. Kuid ma sain üsna töökindla masina. Ning oinaorg ei olegi nii kole kui seal keksib hõbedane allikavesi.

Kunda linnas Kasemäe nõlval.
Tõnis Bergmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-1186 /kuvavoistlused/10221/b-annikamichelson-kiltsi-ohvrikivi3-1144 Aeg-ajalt on siin ikka raha nähtud lohkudes aga pildistamise päeval olid kõik tyhjad

Kiltsi, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1144 /kuvavoistlused/10221/b-annikamichelson-kiltsi-ohvrikivi2-1143 Kiltsi ohvrikivi sammaldunud põhjapool

Kiltsi ohvrikivi, Kiltsi, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1143 /kuvavoistlused/10221/b-annikamichelson-kiltsi-ohvrikivi1-1142 Pildil Kiltsi ohvrikivi. Ohvrikivil on rohkesti auke. Taustal näha Järvepere ohvripärnad.

Kiltsi, Väike-maarja vald, Lääne-Virumaa, tee lähedal, Kiltsi mõisa lähedal
Annika Michleson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1142 /kuvavoistlused/10221/b-annikamichelson-jarvepere-ohvriparnad-1141 Järvepere kylast pole enam midagi alles, ainult need samad kahed ohvripärnad. Kunagi elas kylas muu hulgas Kiltsi mõisa käsitöölised perekonnanimedegaRadik, Meindorp, Kudeperre, Strömberg, Kilkson, Kulberg ja Kik.

Kiltsi, Väike-Maarja vald, Lääne-virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1141 /kuvavoistlused/10221/b-annikamichelson-ebavere-1140 Meie korterist on vaade Ebavere mäele.

Ebavere, Väike-Maarja vald. Pildistatud Vao kyla poolt.
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1140 /kuvavoistlused/10221/dscn1003-320 Siniallikate vesi ravis silmi ja sinna visati münte.

Saula Harjumaa
Aive Aun]]> https://www.maavald.ee/gallery-320 /kuvavoistlused/10221/dscn1907-324 Tuhala Hiiekadakas,üks vanemaid Eestis.

Tuhala Nõiakaevu lähistel
Aive Aun]]> https://www.maavald.ee/gallery-324 /kuvavoistlused/10221/b-martkirs-jaagumihklihiiekivi-1178

Läänemaa, Hanila vald, Ridase küla. Juurdesõit Risti-Virtsu maanteelt JAAGU-MIHKLI HIIEKIVI märgi järgi.
Mart Kirs]]> https://www.maavald.ee/gallery-1178 /kuvavoistlused/10221/b-jannopugu-hiievalja-1164 Pildi saamislugu: Kihlusime oma pruudiga Saaremaal ja läksime järgmine õhtu Tamme ökotallu ööbima. Peremees näitas meile oma valdusi ning tutvustas ka seal asuvat Hiit, millest meil alguses aimugi ei olnud. Enne Hiide sisenemist tuli koputada pulgaga puukuju õlal asuvat pakku. Hiies asusid positiivse ja negatiivse energia kivid.

Saaremaal Karja kihelkonna Hiievälja kyla Tamme kämpingus.
Janno Pugi ]]> https://www.maavald.ee/gallery-1164 /kuvavoistlused/10221/b-jannopugi-kivi-inimesed-1163 Sattusime Saaremaale ning otsisime ööbimiskohta. Sobivaks kohaks sai valitud Tamme ökotalu. Kohapeal selgus, et seal asub ka iidne hiis koos positiivse ja negatiivse energia kividega. Kasutasime võimalust ja ammutasime vastkihlunult kividest energiat, et ka ülejäänud kooselu suurepäraselt kulgeks.

Tamme kämping,Põhja - Saaremaal Leisi vallas Hiievälja külas iidses hiies.
Janno Pugi]]> https://www.maavald.ee/gallery-1163 /kuvavoistlused/10221/b-jannopugi-kalm-inimesed-1162 Jõelähtme kihelkonnas asuv Saha kabel on üks esimesi ristiusu kantse, mis ehitatud eestlaste muistse pühapaiga kohale ja justnagu ime läbi meie ajani säilinud. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50 aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt.

Jõelähtme vald, Saha-Loo
Janno Pugi]]> https://www.maavald.ee/gallery-1162 /kuvavoistlused/10221/b-kallistajad-heiki-maiberg-1300 Pärimuse järgi olevat sellel kivil surnuks pekstud seitse venda, kes käisid kivi kummardamas. Nende mälestuseks kasvasid ümber kivi seitse pärna. Allikas: Harjumaa muuseum.

Keila linn
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1300 /kuvavoistlused/10221/b-massu-liukivi-heikimaiberg-1180 Massu liukivi on unikaalne oma mitmete liujälgedega. Liulaskmine pidi aitama rasedaks jäämisel või raseduse paremaks säilitamiseks. Eriti hea pidi olema enne liulaskmist jalgevahet vihelda kadakase vihaga.

Massu küla, Hanila vald, Läänemaa. Massu mõisast 0,5 km Kokuta poole.
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1180