https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/10221/kultusekivi-harkus1-688 Lohust võetud vesi on raviva toimega.

Harku, Harjumaa
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-688 /kuvavoistlused/10221/imgp1887-t-589 Pildi saamislugu: \"Kihlusime pruudiga Saaremaal ja läksime järgmine õhtu Tamme ökotallu ööbima. Peremees näitas meile oma valdusi ning tutvustas ka seal asuvat Hiit, millest meil alguses aimugi ei olnud. Enne Hiide sisenemist tuli koputada pulgaga puukuju õlal asuvat pakku. Hiies asusid positiivse ja negatiivse energia kivid.\" Pilt on tehtud enne hiide minekut.

Saaremaal Leisi kihelkonna Hiievälja kyla Tamme kämpingus.
Janno Pugi]]> https://www.maavald.ee/gallery-589 /kuvavoistlused/10221/imgp1890-590 Hiiekivi asub hiie keskel ja kivi peal süüdatakse küünlad.

Saaremaal Karja kihelkonna Hiievälja kyla Tamme kämpingus.
Janno Pugi]]> https://www.maavald.ee/gallery-590 /kuvavoistlused/10221/b-ukukivi-heiki-maiberg-1301 Legend pajatab, et seal tapeti kõik kinnivõetud sakslased Jüriööl.

Ruila, Harju maakond, Kernu vald
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1301 /kuvavoistlused/10221/b-sulevoitspuu-parnamaehiis-1183 Usk on anonüümne. Ta ei tunne piire ei riikide ega inimeste vahel. Need piirid loob inimene ise. Usk ise ei tee vahet kes temas on, kuidas teda nimetatakse, kes ja mismoodi teda kuulab või kuulutab. Igasugu sümboolikat võib kohata kõikvõimalikes kohtades, küll üksikult, kõrvutatuna, kombineeritult. Ei ole usul sellest häda midagi. Paraku ei suuda aga naabritena elavad inimesed, kes teineteisest erinevaid sümboleid oma jumaluse märgina kannavad, üksteisega läbi saada. Seeläbi tundub, et inimese kõige suurem sõber on tema ise. Ja samas ka kõige suurem vaenlane. Kes suudab inimest niivõrd palju tervendada ja armastada? Ikka ainult inimene ise. Paraku suudab inimene rohkem ennast ka kahjustada kui seda suudab teha keegi teine. Ometi sõnastab usk, olenemata, mis nimi talle pandud on, ühe elu alustest ühemõttelisena: armasta ligimest. Ja kes on inimesele lähemal kui mitte tema ise? Mitte keegi teine! Selle taipamine muudab inimese elus kõik. Inimene ise loob enda ümber välja, millega ta määrab ära oma suhtestumise ümbritseva keskkonnaga, samuti teiste elusolenditega, kellega ta kokku puutub. Seda välja saab ainult tema ise muuta. Ise määrata, mis on selle välja põhikomponent. Kas armastus või miski muu tunne. Mõnes mõttes hea koht enda peenkeha häälestamiseks on pühakoda. Maailm on täis pühakodasi. Ükskõik, kus eales lähed. Kes nimetab seda kirikuks, kes templiks, kes katetraaliks, moÅ¡eeks või sünagoogiks. Vanad eestlased nimetasid seda Hiieks. Pühakoda ei küsi sinult usutunnistust, kui temasse sisened. Tema jaoks ei kehti inimese loodud reeglid ja lahusus. Pühakoda aitab jõuda lähemale iseendale. Aitab leida selle Püha Koja inimeses enese sees. Jõuda seeläbi Armastuse seisundisse. MINA USUN HOMSESSE PÄEVA USUN, ET HOMNE PÄEV ON PAREM TÄNASEST KUI MA ISE KAASA AITAN TAAR AVITAB ELA - OLE

Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla. Pärnamäe maaüksus. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=568711,6585944,569305,6586329
Sulev Õitspuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-1183 /kuvavoistlused/10221/a-helentalli-nuudalate-190 Teadaolevalt on tegu ohvriallikaga, kantud Riiklikku kultuurimälestiste registrisse

Asub Tartu-Elva_Valga maantee ääres, Puka vallas, Kolli külas
Helen Talli]]> https://www.maavald.ee/gallery-190 /kuvavoistlused/10221/a-helentalli-lavi-allikas-188 Põlula piirkonnas avaneb suubub Kunda jõkke mitmeid allikaid, neist tuntumad on Lavi allikad (arheoloogiamälestised). Viimased on rahva mällu jäänud ka ohvriallikatena. Üle saja aasta on Lavi allikatele rajatud tiikides tegeletud kala, põhiliselt forelli ja lõhe, kasvatamisega. Pühale allikale lisaks on Lavi Pealmise talu juures asunud ka arvatav hiiekoht, seda tähistab Pühamänni (ümbermõõt poole meetri kõrguselt 4,4m, hargneb kaheks haruks) lähedane küngas ohvrikividega.

Lääne-Virumaal Põlula - Sae tee ääres on tugevavooluline ja ilus Lavi ohvriallikas.
Helen Talli]]> https://www.maavald.ee/gallery-188 /kuvavoistlused/10221/b-tarvotiivits-saha-hiiemagi-1184 Praegusel Saha kabeli asukohal oli nii ajaloolaste kui ka legendide järgi ennevanasti eestlaste hiiepaik koos hiiepuuga. Kas tamme või pihlakaga. Legendi järgi olevat vürst olnud merehädas ning lubanud pääsemise korral ehitada kabeli. Vürst pääses ning kohaks valiti eestlaste pühapaik. Eestlastele see ei meeldinud ning mis päeval ehitati öösel lõhuti. Lõpuks saanud siiski kabel valmis. Saha kabelit peetakse üldse üheks esimeseks ristiusustamise kantsiks Eestimaal. Samuti on olemas üsna argumenteeritud hüpotees, et hoone, mis süüdati 1343 Jüriöö ülestõusu tähiseks on just Saha kabel. Õigemini küll selle puust eellane. Praegune kabel on pärit 15 sajandist.

Harjumaa, Jõelähtme vald, Saha küla
Tarvo Tiivits]]> https://www.maavald.ee/gallery-1184 /kuvavoistlused/10221/23102008-vilsandi-kultusekivi-184 Vilsandi saarel peaks kultuurimälestiste registri alusel olema 2 kultusekivi, kumbagi pole enam näha, ilmselget on mõni lähem talumees endale kiviaiaks vedanud.

Saare maakond, Kihelkonna vald, Vilsandi küla
Raul Kübarsepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-184 /kuvavoistlused/10221/dscn1829-323 Siin oli ka ohverdamiskoht,asub minu perele kuuluval maal.Meie maale peaks jääma ka hiiepuu,mida Talioja Ants teadvat.

Tuhala Harjumaa
Aive Aun]]> https://www.maavald.ee/gallery-323 /kuvavoistlused/10221/b-katrinloss-ohvrikivid-1168 Kassinurme muinasasula on siia rajatud seitse tuhat aastat ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud koos asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energiavoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seeõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel.(rohkem infot: http://www.metsaselts.ee/index.php/page,kassinurme)

Jõgevamaa Kassinurme
Katrin Loss]]> https://www.maavald.ee/gallery-1168 /kuvavoistlused/10221/b-katrinloss-ohtupaike-valgustab-sissepaasu-kassinurme-hiide-1169 Kassinurme on koht, kus ikka käin peidus kära ja müra eest. Fotoaparaat on minu ainus kaaslane. Selle pildi saamise päev oli pikk ja keeruline ning õhtuks tundsin vajadust jälle põgeneda. Võtsin fotoka ning läksin oma hiide. Suvi hakkas mööduma - kella seitsmeks õhtul oli päike lõpetamas päevateekonda, heites oma kuldset valgust täpselt hiie sissepääsule, muutes seega foto eelmistest salapärasemaks Kassinurme muinasasula on siia rajatud seitse tuhat aastat ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud koos asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energiavoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seeõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. (rohkem infot EEsti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php/page,kassinurme)

Jõgevamaa Kassinurme
Katrin Loss]]> https://www.maavald.ee/gallery-1169 /kuvavoistlused/10221/b-andris-vainu-ohvripuu-1139 Laekvere alevikust idas Laekvere voorel (\"Laekvere mäel\") kasvab iidne põlispuu - Laekvere mänd. See 9,5 meetri kõrgune mänd köidab pilku oma dekoratiivsusega. Mänd asub umbes 100 meetri kaugusel Laekvere-Paasvere maanteest. Männi lähedal, vahetult Paasvere maantee ääres kasvas veel teinegi põlispuu - Laekvere kuusk. Need puud on tuntud ka hiiepuudena hiiekuusk ja -mänd- \"pruut ja peigmees\". Hiis Laekvere väljal (koguteos Virumaa lk 413). Kuusk kuivas 1950-ndate aastate paiku. Mänd on kaitsealuse puuna alles siiani. Arvatakse, et mänd on pärit Põhjasõja ajast. Tema päritolu võib ulatuda aga veelgi kaugemasse minevikku. Vanemate kohapealsete ja ümberkaudsete inimeste mälestuses on püsinud see mänd alates lapsepõlve ajast ikka ühesugusena. Paasverest pärit kunstnik Henrik Olvi kirjutab, et tema vanaisa, kes oli sündinud 1823. a., mäletas oma nooruspäevilt Laekvere mändi sama suurena ja samasugusena, nagu ta nägi seda vanas eas. info allikas: http://www.laekvere.ee/

Laekvere vald
Andris Vainu]]> https://www.maavald.ee/gallery-1139 /kuvavoistlused/10221/a-raudoja-hiis-peeter-203 Päris muinasajast teati rääkida, et Raudoja põlde eraldav madal lohk, mida kutsuti Raudoja hiieks, olevat kunagi olnud tõepoolest põline hiis. Väidetavalt olevat hiie pinnasest leitud kaevamisel suuri tammekände, mis olevat selgeks tõendiks tammemetsa olemasolust. Hiiega seondati ka Karjavere mäe nimetust, mis asub Karjavere talu poole liikudes hiiest ainult mõnesaja meetri kaugusel. Sellel mäel olevat muinasajal tehtud tapatööd ohvriloomadega. Limu küla koplite ja karjamaade kuivendamisega, muutus hiie pinnas sedavõrd kuivaks, et Raudoja peremees Martin Preismann laskis selle väikese maatüki üles künda ning külvi alla võtta.

Harjumaa, Rae vald Pajupea küla
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-203 /kuvavoistlused/10221/a-kurna-hiis-peeter-195 Vanad männad Kurna mõisa männiku ääres Nõmme talu põllu ligi. Neid olla umbes 20 tükki ja väga jämedad. Aegade jooksul on säilinud ainult üks iidne mänd Vist ka vanad hiiepuud. Rahvajutu järele olla need vanad Rootsi soldatid, mis sinna olla mändadeks tehtud. Mikspärast? ei teata. - Hilja aja eest olla mõisaherra neid maha tahtnud lasta raiuda, aga kuberner pole luba annud. Rahvajutu järele olla need selle metsa hoidjad; kui need maha raiutakse, siis kaduda seal mets ära. (Jung III: 54 Jyr 37 < J. Saalverk Kurnalt)

Harjumaa, Rae vald, Kurna küla
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-195 /kuvavoistlused/10221/a-taaramaetagune-peeter-205 Taaramäetagune on üks koht Kurna männikus, mis ka vana hiiekoht võib olla. Kurna männikust juba ammu saanud põllud. Endine arvatav hiiekoht on kesk põldusid säilinud küngas väga paljude arheoloogia mälestistega. See võiski olla vana hiiekoht. (Jung III: 54 Jyr 34 < J. Saalverk Kurnalt)

Harjumaa, Rae vald, Kurna küla
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-205 /kuvavoistlused/10221/a-taaratammemagi-peeter-206 Hiiekoht nn Taarimägi, ka Taaratamme mägi. Sellel künkal on säilinud ainult üks iidne tamm Asukoht Jüri kirikumõisa heinamaal, Lehmja mõisa piiril, Kautjala küla läheduses, umbes 2 vakamaa suurune pikaldaselt tõusev kink, millel kasvavad üksikud puud ning tammevõsa. Ümbruskond 5-6 dessatiini suurune aruheinamaa, mis kaet sarapuu-, kase-, haava- ning tammevõsaga. Rahvajutu järele tarvitanud vanad eestlased seda kinku hiiekohaks. E 55316 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005

Harjumaa, Rae vald, Patika (Aaviku) küla
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-206 /kuvavoistlused/10221/a-taaralaskimagi-peeter-204 Ohvrikoht nn Taaralaski magi, asukoht Rae vallas, Pajuba külas Uuetoa maa pääl, keset kiikuvat sooheinamaad. Taarilaskemägi Pajupea külas Sellest on pikemalt juttu petükis „Rahapajd ja peitvarad“ See on 150 meetrise läbimõõduga ning 3 m. 68 cm. kõrge ümargune mägi, mille keskel on 8 m. läbimõõduga ning 40 cm. sügav lohk, kus arvatavasti ohverdamise koht asunud. Mäel kasvab hõre lepa- ning pähklapuu võsa, kuna ümbruses tüma soo on. Rahvajutu järele asuda keset mäge lohus rahaauk, mille kättesaamise kohta liigub rahvasuus järgmine jutt: keegi kohalik talumees kuulnud unes: ta mingu pühapäeval kiriku ajal kell 12 Taaralaski mäele ning kaevaku keset mäge lohust, siis leiab ta võlvitud raudukse, mis varanduste juure viib, sääljuures ei tohi ta sellest enne kellegile rääkida. Nähtavasti on keegi selle pääle sääl kaevamas käinud, sest keset mäge lohus on hiljuti kaevat mõne jala sügavune auk. E 55311 < Jüri khk. - ? (1924) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005

Harjumaa, Rae vald, Pajupea küla, Uuetoa talu maadel
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-204 /kuvavoistlused/10221/a-paarna-hiis-peeter-202 Vanas kirjapildis Päärna, praegusel ajal Pearna talu taga asus püha mets, mida hüüti hiieks. See koht on Vaida aleviku lähedal, Vennaste joguduse palvemaja juures. Seal oli ohvrikivi, mille peale viidi sööki. Söök viidi õhtul suurematel tähtpäevadel, nagu hingede päeval. Sageli viidi terve lammas või vasikas. Hiljem hakati viima ainult kausiga toitu. Õhtul pandud toit oli hommikuks kadunud. Siis usuti, et küla surnud esivanemate vaimud käisid söömas. Päärna hiies oli ka allikas, kus käidi nägu pesemas, et saada ilusaks. Selleks, et hoida end õnnetuste eest viidi sinna allikasse ka annetusi. Praegu on hiie asemel võsastunud mets üksikute suuremate puudega. Ohvrikivi ja allikas on ilmselt maaparandusega hävitatud. Hiis asub Vaida mobiilimastist ca. 50 m kaugusel.

Harjumaa, Rae vald, Vaida alevik
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-202 /kuvavoistlused/10221/a-kadakas-peeter-194 Siia käidi ohverdamas ning selle puu all olevat Karl XII puhanud ja einestanud

Harjumaa, Rae vald, Suursoo küla, Jägala-Pirita kanali ääres
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-194 /kuvavoistlused/10221/vana-elumaja-tammikus-peeter-1050 Tammiku sisse ehitati elumaja 2007 aastal

Harjumaa, Rae vald, Jüri
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-1050 /kuvavoistlused/10221/vana-rootsi-sod-hauad-peeter-1051 Elumaja on nurkapidi vanadel haudadel

Harjumaa, Rae vald, Jüri. Tammiku edelanurk
Peeter Böckler]]> https://www.maavald.ee/gallery-1051 /kuvavoistlused/10221/b-martkirs-palukylahiiemagi-1179

Rapla mk., Kehtna vald, Palüküla küla.
Mart Kirs]]> https://www.maavald.ee/gallery-1179