https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2010/priit-ots-ohvrikivi-noorema-kalevipoja-kivi-874 Oli Pärnakuu algus, kui võtsin elukaaslasega sihiks minna niisama Tartumaa kõrgemate linnamägedega tutvuma. Kusagil Saadjärve kandis me ringi sõitsime ja kui linnamäed vaadatud, jõudsime juhuslikult selle kivi juurre. Paistis liukivi moodi, paari uuristatud lohuga. Õhk oli tol päeval kihulastest paks ja leemendav. Kivi kõrval pesitses väike lind. Poetasin paar münti ja sõitsime edasi järve suunas.

Tartu maakond
Priit Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-874 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-taevaskoja-hiis2-662 Taevaskoja hiis ilma liivakivipaljanditeta poleks minu jaoks kindlasti midagi nii imelist kui see paik seda praegu on. Loodus on meile kinkinud midagi nii kaunist, mis on ajale vastupidanud, ka inimestele, kes on püüdnud endid (mõttetult)kritseldustega ajalooraamatusse kanda.

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-662 /kuvavoistlused/2010/dsc06268-296

Pärsti vald, Sinialliku
Toomas Koitmäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-296 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-taevaskoja-hiis1-661 Taevaskoda hiiena on väga raske terviklikult üles võtta, seetõttu valisin osa Ahja jõest ja liivakivipaljandist, mis ilmekalt hiie kaunidust kirjeldavad.

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-661 /kuvavoistlused/2010/dsc06265-295

Kolga-Jaani vald, parika küla
Toomas Koitmäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-295 /kuvavoistlused/2010/dsc06263-294

Kolga-Jaani vald, Parika küla
Toomas Koitmäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-294 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-salakuulaja-kivi2-660 Püüdsin Salakuulaja kivile anda pisut müstilisemat väljanägemist, sest fotod kividest on tavaliselt suhteliselt igavad ja ei ärata huvi. Ehk see on põnevam. (Efekt on saavutatud ilma digitöötluseta)

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-660 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-salakuulaja-kivi1-659 Salakuulaja kivi lugu on müstiline ja hirmutav, aga kivi ise on suur ja pakub tuge. Püüdsin edasi anda kivi malbemat külge, paljastades sellest vaid pool, samblaga kaetud osa ning lubades pilgul Taevaskoja liivakivipaljanditele rännata.

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-659 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-neitsikoobas-658 Neitsikoobas oli väiksena minu jaoks hirmutav koht, sest see avanes vette ja ei paljastanud koopa sisemust ning eales ei teadnud, mis sealt võib välja tulla. See kaader on ehk pisut sõbralikum ja ei paljasta tumedat koopa südant, vaid pigem annab võimaluse seda ilma negatiivsemate emotsioonideta nautida. Eelkõige mulle endale :)

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-658 /kuvavoistlused/2010/kerlyilves-emal2te-657 Taevaskoda on juba lapsepõlvest oluline looduspaik olnud, kus palju põnevat näha saab. Nüüd vanemana oskan rohkem vaadata ja mõtiskleda asjadest, mis hiiele omased on. Emaläte on üks kõige müstilisemaid ja huvitavamaid kohti Taevaskojas.

Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja küla
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-657 /kuvavoistlused/2010/imgp0036-573 Lehmja tammikust võib päris palju huvitava kujuga puid leida,mõned neist juba surnud,mõned täies elujõus.Tammede kohta on arvatud,et nad ei kasva juurde ning nad ei kuiva ära.Samuti on teada et neid ei tohi raiuda.Lehmja mõisa ajal ei lubanud mõisnik sealt puid võtta,sest siis olevat mõisas mõni loom surnud.Uskumused,kombed ja moondumisest kõnelevad rahvajutud viitavad sellele et tegu on iidse loodusliku pühapaigaga-hiiemetsaga.Jüri kirikuõpetaja,Hugo Valma,kes tunnetas põlispuid kui Looja elavat loomingut,pühendas Lehmja tammikule pika lugulaulu ,mis algab nii: Lagedaille Lehmja mailla,Linda leinajärve taga toredamaid kasvas tammik,vanus hiisista ilusaim Harju iidne au ja uhkus.

Harjumaa,Rae vald,Jüri alevik
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-573 /kuvavoistlused/2010/tammiku-hiietamm-2-987 1963.a. oli säilinud 12 suurt tamme, hetkel järgi vist ainult 6.

Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Kahula kyla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-987 /kuvavoistlused/2010/tammiku-hiietamm-986 1963.a. oli säilinud sellest 12 suurt tamme. Hetkel järgi vist ainult 6.

Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Kahula kyla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-986 /kuvavoistlused/2010/kalina-hiietamm-623

Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Kalina kyla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-623 /kuvavoistlused/2010/annid-245 Annid hiies käinud inimestelt.

Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla
Toivo Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-245 /kuvavoistlused/2010/rouge-matsi-vana-ristipuu-922 Viimastel aastatel, kui Rõuge poole sõitmist oli, mõtlesin Matsile lähenedes alati, kas vana ristipuu on veel püsti? Tema tüvi oli pärast koore langemist pehkima hakanud ja saanud koduks sipelgatele. Ühel septembrihommikul oli puu tee kõrval pikali.Hea, et tal lasti oma aeg rahulikult ära elada.

Võrumaa, Rõuge vald, Matsi küla
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-922 /kuvavoistlused/2010/matsi-vana-ristipuu-773 Matsi ristipuu oli Sänna-Rõuge vahelisel teel. Siia tehti riste, kui lahkunuid Jaani-Peebu surnuaiale viidi. Seda külaristipuud nägin 2005 a.kevadel, kui elu Võrumaaga siduma hakkasin ja Sännalt Rõugele poodi sai käidud. Aastatega tuli puul koor maha, ja tüvel jäid näha ammu lõigatud ristide jäljed.

Võrumaa, Rõuge vald, Matsi küla
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-773 /kuvavoistlused/2010/pilpakyla-2-867 Pilpaküla ristimets oli Varstu kandi üks suuremaid ristimetsi - siit sõitsid surnurongid kas Vana-Roosa või Varstu Ritsiku surnuaiale. Kui mõni aasta tagasi see mets sae alla läks, välgatas langi piiride märkijal viimasel hetkel, et siin olid ju ristipuud. Tänu sellele mehele jäid nad alles. Aga enamat ei saanud ta teha, sest kaitse all need metsad pühakohtadena ei ole. Kohaliku vanatädiga rääkides tuli välja, et ristipuud olid ka teisel pool teed, kuid raie jõudis ka sinna. \"„See raie on kats vai kolm aastat tagasi, teisel puul tiid võeti vast aasta tagasi. Tan om mu esä ja imä rist kah. Kellel rist oll pääl, nu umma alles. Sääl puul tiid oll ka ristipuid, aga nu võeti kõrrast kõik maha. Algusõn jäeti nagu ülesse, aga pärast, ilusa jäntrigu säänse, hästi ilusa männi olli, pärast võeti ikka maha, aga mis puud tuust saa - säält ei saa palki, ainult küttepuu... Minu vanemad viidi Varstu Ritsiku surnuaiale, kesk metsa peeti kinni ja... mu isal tegi risti Ruudeli Jaan, too on ka ammu surnud juba... ja ja sis pakuti suutäis viina ja pirukat. Ema on viis aastat tagasi... too rist võibolla on alles, a isa risti ei ole inämb.\"

Võrumaa, Varstu vald, Pilpaküla
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-867 /kuvavoistlused/2010/img-8440-561

Ahja valla Valgesoo küla
Meida Mõttus]]> https://www.maavald.ee/gallery-561 /kuvavoistlused/2010/img-8444-562

Ahja valla Valgesoo küla
Meida Mõttus]]> https://www.maavald.ee/gallery-562 /kuvavoistlused/2010/img-8119-547

Luhamägi ehk Maarjamägi asub Räpina vallas Linte külas, mis on praegusel ajal ohvrimäena muinsuskaitse all.
Meida Mõttus]]> https://www.maavald.ee/gallery-547 /kuvavoistlused/2010/img-8195-548

Looduskatsealune puu kasvab Räpina vallas Linte külas.Mõnede külaelanike jutu järgi olevat puu õõnsusesse peidetud kulda.
Meida Mõttus]]> https://www.maavald.ee/gallery-548 /kuvavoistlused/2010/naiskivi-781 Otsisin pärimuse järgi kivi, mis meenutaks naisterahvast. Kivi väiksus oli aga üllatav. Tema suurusest annavad ka kivi kõrval kasvava pihlaka kivile pudenenud marjad. Üks paljudest pärimustest. Mäepealse kyla, Anton Meikari talu krundis asub ohvrikivi, rahvas kutsub Naiskiviks. Kivi on 40 cm kõrge, 30 x 28 cm läbimõõta. Keskel on 10 cm läbimõõduga ymmargune 6 cm sygavune auk. Kivi olla nime saanud sellest, et naine pyhapäeval linu kitkuma pidanud minema ja selle juures kurtnud oma raske elu yle ja lasknud soovi lendu, et jumal teda kiviks muudaks. Sellele järgnenudki kiviks muutumine. [Praegune asukoht pole mitte esialgne]

Virumaa, Viru-Nigula vald
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-781 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-tylivere-tamm-dsc-0277-378 Esimest korda käisin puu juures 1979. aastal. Olen palju lugusid kuulnud praeguselt Tülivere talu vanaperemehelt Johannes Jäetmalt. Viimati ajasime juttu 2008. aastal. Kõneles, et puule toodud 20. sajandi algul toiduohvreid.

Harjumaa Kuusalu vald Allika küla Tülivere oja kaldal
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-378 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-torenurme-hiieparn-dsc1048-377 Esimest korda käisin puu juures 1999. aastal. Siis kõneles puust lugusid Tõrenurme külast pärit 78-aastane Kristiine Palm. Puu all olevat vanasti tantsitud, hiiepuule lähimas Miku talus olnud alati vesi põua-ajal ka siis, kui mujal külas kaevud kuivad.

Jõgevamaa Põltsamaa vald Tõrenurme küla vainul
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-377 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-sipa-parn-dsc3677-376 Puu juures käisin esimest korda vist 1980-ndatel aastatel. Puule ohverdamise kohta teateid Kirjanadusmuuseumis. Raplamaa kdu-uurijatelt olen kuulnud lugusid, et puu olevat seotud sigivusväega.

Raplamaa Märjamaa vald Sipa küla. Puu lähedal ohvrikivi
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-376 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-saru-ristimand-dsc4210-398 Esimest korda viis mind sinna kauaaegne Roosa metsaülem 1979. aastal. Olen seal sageli viibinud. Kujutlen, et pildisatud ristimänd on perepuu, kus märgid mitmele pere liikmele

Valgamaa saru Hargla mnt. ääres
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-398 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-purtse-ohvriparn-p-dsc3396-397 Esimest korda käisin puu juures 1990-ndatel, kui latv oli veel alles. Lugusid puu kohta sain 2003. aastal lähedal asuva Pärna talu peremehelt, 74-aastaselt Raimond Lullult. Kõneles, et siin ohverdati ( isa rääkinud )

Ida-Virumaa Lüganuse vald Purtse hiiemäel
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-397 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-kurena-hiiekynnapuud-dsc1208-396 Paigaga seotud mitmeid teateid Kirjandusmuuseumis. Siin kasvanud pühad puud, asunud järv, kuhu ohverdati ja mis hiljem olevat kuivendatud. Puud asuvad mu kodukandis, olen nende juures käinud ligi 20 aastat.

Harjumaa Kose vald Kanaküla, endine Kurena küla Hiie talu juures
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-396 /kuvavoistlused/2010/hendrikrelve-hargla-pyha-pettai-dsc4269-395 Kirjandusmuuseumis teade, et puu sees elab puuk, surnud inimese hing. Kui esmakordselt 1998. aastal puu juures käisin, oli okstel valgeid linte. Kohalikud seletasid, et need pannud pruutpaarid, kes nõnda abielluõnne lootnud.

Valgamaa Taheva vald Hargla kirku lähedal
Hendrik Relve]]> https://www.maavald.ee/gallery-395 /kuvavoistlused/2010/kadoni-ristipettai-tii-veeren-619 See ristimänd on Kadõni küla ristipuu. Puu juurde juhatas mind hea tuttav, kelle vanavanematele Kadõni kuni surmani kodukülaks oli. Riste on siin olnud ühe külaelaniku sõnutsi rohkem, kui praegu näha, sest „kuur kasus kinni ja rist kasuse vällä“. See oli ka oluline olnud, et puu just küla piiri peal kasvas, ja küla ristipuuks valiti ikka vana põlispuu, sest „no ega peen´kese pääle saa sis lõigata, no võetasse nigu maha säänse puu“.

Võrumaa, Rõuge vald, Kadeni küla
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-619 /kuvavoistlused/2010/viirapalu-abielupaari-ristid-1060 Selle Viirapalu ristimetsa männi juhatas mulle kätte üks kohalik mees, kes ise sellesse puusse hiljutisel matusel risti oli lõiganud. Küsimuse peale, kas komme veel siinkandis elab, vastas ta: „Lõigatasse iks muiduki, kats nädalit tagasi lõigassi naabrimemmele risti. Tima mehele ma lõigassi ja tolle sama männi külge lõigassi tima risti ka. Abielupaar, nendel oli viis aastat vahet kui na kuuliva.„

Võrumaa, Varstu vald, Viirapalu
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1060 /kuvavoistlused/2010/matsi-ristikoiv-772 Matsi ristikaskesid tean sellest ajast, kui ristipuude uurija Marju Kõivupuuga 2005 a. sügisel Lõuna-Eesti ristipuid kaardistamas käisime. Vanasti tehti riste naistele lehtpuudesse, meestele okaspuudesse, aga nüüd seda nii rangelt ei eristata. Too hiljuti ristikõivu koorde lõigatud valendav rist on kah meesterahvale. Inimesed Vana-Roosa poes veel rääkisid, kuidas üks liinibuss oli matuserongi taga seisnud ja oodanud, kuni risti lõigati... Aga elu ja surma märgid on siin Võrumaal rahulikult kõrvuti, nagu sellel udusel hommikul siin näha võis.

Võrumaa, Varstu vald, Matsi küla.
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-772 /kuvavoistlused/2010/pahni-ristipettai-817 See Pähni kandi ristipuu jäi silma, kui siit teeveerest mööda tulin, et kaeda üht vana mändi - küla ristipuud, mis siin samas lähedal on. Kohalike vanatädide sõnutsi on seda teed viidud kadunuid nii Vana-Roosa kui ka Ritsike surnuaiale. Ristilõikamine ei ole kiriklik toiming, aga enamasti siinsed kirikuõpetajad seda ikka aktsepteerivad. „Keriguõpetaja tiidsiva siis tuuaigu ja tiidsiva sis nüid kah, et tetäs. Aga pahas es pane tuud. Ei, eieieiei. Tuu om nigu üts sääne, kuis ma pia teile ütlema, sääne nigu pühä komme vai sääne.“ (EFA II 21, Rõuge, lk 443, Meeta Vaht 89 a.)

Võrumaa, Varstu vald, Võru-Mõniste maanteelt Pähni pääle käänata
Liis Keerberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-817 /kuvavoistlused/2010/ilmeparik-parnamaehiis-jpg-449 Värav on tehtud 133 a. tamme oksast mille välk maha lõi. Ehitatud 2002.a suvel.Taaralased,eesotsas H.Lumega hoiavad hiit korras.

Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, Pärnamäe
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-449 /kuvavoistlused/2010/ilmeparik-parnamae-hiis-jpg-448 Pärnamäe hiis on umbes 6500 aastat vana.Hiiest on jäänud järgi vaid väike osa.Esimese vabariigi ajal raiuti suurem osa hiiest maha ja allikas künti kinni.

Pärnamäe hiis asub 35 km Tallinnast. Piibe maanteelt,Jägala küla juurest, umbes kilomeeter Raasiku poole.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-448 /kuvavoistlused/2010/arvomeeks-ristipuu-269 Pöörasin tähelepanu ristipuudele juhuslikult metsas jalutades. Avastasin mändidesse lõigatud ristid juba lapsepõlves, kuid need meenusid tulid meelde seoses käesoleva fotokonkursiga. Jõudsin arusaamiseni, et need ristipuud on harvaesinevad siinse rahva pärandkultuuri allikad. Põhjalik uurimustöö andis samuti informatsiooni: http://www.folklore.ee/tagused/nr27/torp.htm

Võrumaa, Mõniste vald, Saru küla, Võru-Valga maantee ääres
Arvo Meeks]]> https://www.maavald.ee/gallery-269 /kuvavoistlused/2010/ilmeparik-tylivere-tamm-jpg-456 Tamm olnud abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Kui mees ja naine nii tõsiselt tülli olid pööranud, et miski muu nõu enam ei aidanud, saadetud paar õhtul õõnsusesse. Õõnsus oli sedavõrd kitsas, et sinna mahtusid kaks inimest vaid püstijalu, teineteise ligi seistes. Hommikuks oli tüli igal juhul möödas. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm.

Kuusalu vald,Allika küla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-456 /kuvavoistlused/2010/ilmeparik-tyliveretamm-jpg-457 Puu kohta on Kirjandusmuusemis tallel hulga rahvajutte. Üks vanemaid neist, kirja pandud 1895. a., annab teada, et õõnsus ilmus nähtavale 1891. a. Siis murdis sügismaru ühe tamme suure, maapinna lähedalt algava haru. 1911. a. on keegi kohalikest üles märkinud pikema loo pühast ussist, kes elanud tamme juurte all. Mao nimi olnud Piilu. Pererahvas viinud talle pidevalt toiduohvreid. Siis toodud talusse minia, kes sellest kombest midagi ei teadnud ja jätnud ussi toitmata. Kohe surnud talus härg, maolt aga palutud kolm päeva lepitust. Viimaks roomanud uss tamme alt välja. Ta lakkunud härga ja see ärganud jälle ellu. Eesti folklooris on palju lugusid pühast ussist - nastikust, keda hoolega toideti ja kes majale ja perele õnne kindlustasid. Temast oli ka praktilist kasu. Nastiku olulisemaks toiduks on hiired ja seal, kus liikus nastikuid, püsis hiirte hulk tasakaalus. 1939. a. on kohaliku elaniku Gustav Lehesalu suust üles kirjutatud ütlus, et see puu olevat vana hiietamm. Puule viidud piima ja muid ohvreid. Usutud, et kui Tülivere talu peremees sureb, langeb tammelt maha üks oks. 1962. a. on folkloristid kirja pannud kohaliku elaniku meenutuse, kuidas Tülivere talu noor perenaine viinud 19. sajandi lõpus põlle all ohvriks värskelt tapetud looma liha, ise seda häbenedes.Ligi veerand sajandi jooksul ei olevat tamme välimus peaagu üldse muutunud. Ainult avaus on ahtamaks läinud, sest korpa kasvab tüvele aina juurde. Ka tamme sees olev õõnsus on laienenud, sest pehkimine jätkub. Veel sajandivahetusel olevat tammele endale toiduohvreid toodud. Paluke uudseleivast pidi kindlustama viljaõnne, kausike lihaleent karilooma tapmise korral karjaõnne.

Kuusalu vald, Allika küla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-457 /kuvavoistlused/2010/tamminummi-hiiekuld-988 Tamminummi ligidal asub Nais kivi. Kivi otsides sattusin kokku kahe mehega, kes kaart käes otsisid Ellukivi. Tore, et selliseid hullukesi, kes kivilt kivile ja hiiest hiiele rändavad on teisigi. Tegime nö vahetust. Nemad juhatasid mind Tammenummi hiide ja mina seletasin kuidas sõita Ellu kivini.

Lääne-Virumaa
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-988