https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2011/ain-raal-saastna-noiamand-219 Saastna nõiamänd on väljapaistev pühapuu kahel põhjusel. H. Relve andmetel (Põlispuud, 2003) mähiti aastakümneid tagasi umbes taskuräti suuruste riidenartsude sisse soola, raha, villa, lõnga vm ning nartud löödi puu külge sepa poolt valmistatud naeltega. Relve tuvastas 2002. a puus õige mitmeid naelapäid. Praeguseks on aeg oma töö teinud, minul õnnestus leida ja pildile püüda vaid üks naelapea. Teiseks, Saastna mänd on pärimuse kohaselt raviva toimega puu. Sellega olevat vanasti koeranaelu ja teisi nahahaigusi arstitud. Siit põhjus, miks kohalikud on puud koerapoomise männiks nimetanud.

Läänemaa, Lihula vald, Saastna küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-219 /kuvavoistlused/2011/ainraal-palivere-hiiepuuvalvurid-iii-231 Põline hiiepuu pakub omapärast vormimängu. Tundub justkui oleks künnapuu elavate olevuste poolt oma kaitse alla võetud. Olgu nendeks valvuriteks siis keegi vana naine või hoopiski loomaohtu tegelane.

Läänemaa, Taebla vald, Allikmaa küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-231 /kuvavoistlused/2011/ainraal-palivere-hiiepuuvalvurid-ii-230 Põline hiiepuu pakub omapärast vormimängu. Tundub justkui oleks künnapuu elavate olevuste poolt oma kaitse alla võetud. Olgu nendeks valvuriteks siis keegi vana naine või hoopiski loomaohtu tegelane.

Läänemaa, Taebla vald, Allikmaa küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-230 /kuvavoistlused/2011/ainraal-palivere-hiiepuuvalvurid-i-229 Põline hiiepuu pakub omapärast vormimängu. Tundub justkui oleks künnapuu elavate olevuste poolt oma kaitse alla võetud. Olgu nendeks valvuriteks siis keegi vana naine või hoopiski loomaohtu tegelane.

Läänemaa, Taebla vald, Allikmaa küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-229 /kuvavoistlused/2011/ainraal-kiigeoru-hiievalvur-226 Kiigeoru hiiesalu on küllap üks meie tuntumaid ja enim pildistatud hiisi. Siinne maha kooldunud künnapuu pakub ühelt poolt kurba vaatepilti, kuid samas on isegi hävivas puus ikka veel ütlemata palju väge. Muuhulgas on selles puus endale koha sisse võtnud Kiigeoru hiievalvur. Valvamist aga hiis vajab. Kasvõi sellepärastki, et hiljuti on selle ümbruses aset leidnud lageraie.


Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-226 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-rahaallikas3-jpg-335 Mälestis asub Keila-Haapsalu maanteest u 150m ja endisest Kuijõe mõisast 200-220m põhja poole, suurest magistraalkraavist 120m lääne poole. Allikas paikneb madalal soisel võsastunud maal. Allikalohu põhjakaldal ja allikast kagu pool leppade grupid. Allikas kujutab endast ovaalse kujuga, kagu-loode suunas 10m pikkust ja 5m laiust tiigisarnast veekogu, mille sügavus on ca 1m. Väljavool puudub. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=10134 Rahaaugud olid A.H.Tammsaarele \"Raha-augu\" ainestiku aluseks. Gümnaasiumiõpilasena viibis ta Kuijõe palvelas, kus ta jälgis maaniani ulatuva usuhullustuse stseene. Kuijõel popsikohapidaja otsis peidetud varandusi, kaevates mitmes paigas, Paisu talu maadel auke. Juba Treffneri Gümnaasiumis visandas ta näidendi plaani, mille peategelane fanaatiku järjekindlusega kaevab rahaauku, kuid teos jäi lõpetamata. Neid materjale sidus ta \"Raha-auku\" kirjutades revolutsioonisündmuste ja usuhulluse kujutamisega. Antud teos jõudis esmakordselt \"Sõnumete\" veergudel lugejateni. Samasse piirkonda jääb ka \"Ohvriallikas\" http://www.risti.ee/index.php?r=vaatamisvaarsus&p=soeva60 Isiklik otsimise lugu: Arvasin, et seda allikat leida on kerge,- internetis on sellest kirjutatud ja pildid ka üleval. Kuid kui jalgrattaga Kuijõele jõudsin, sõitsin õigest kohast mitu korda mööda. Teeääres viita kuskil väljas pole. Abiks oli üks kohalik külaelanik, kes teed juhatas. Allika lähedal põllul väänasin jala koledasti välja ning olin valmis juba otsimisest loobuma, kui siiski edasi läksin. Läbida tuli veel tihe võpsik, et allikani viiva teeni jõuda. Ravisin haiget jalga allikaveega ning enesetunne läks veidi paremaks. Küllap kimbutas mind kas rahaauguhaldjas ise või siis Tammsaare juttudest tuntud taluperemehe vaim, arvates, et tema varandust endale nõuan. Hiljem kodus tulin selle peale, et võib-olla väänasin jala välja sellepärast, et otsimisest loobuda ei saaks ning edasi otsiks. Kunagi ei tea ju kuidas haldjad hiiekohtade leidmisel abiks on. Koos sõbraga hiiekohti otsides tahaksime tänada Kuijõe, Muusika, Jaanika, Mustu, ja Lümandu külade lahkeid inimesi, kes just siis appi tulid, kui otsimisest loobuda tahtsime. Sest kirikuid keset küla on lihtne leida, kuid hiiekohtade leidmiseks tuleb varuda palju kannatlikkust ning jõudu mitte loobuda, kui asi lootusetu ning „surm silme ees“  Ehk tuleb kunagi aeg, kus teeäärsed viidad ning rajad meie esivanemate pühade kohtade juurde juhatavad.

Risti vald, Kuijõe küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-335 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-rahaallikas2-jpg-334 Mälestis asub Keila-Haapsalu maanteest u 150m ja endisest Kuijõe mõisast 200-220m põhja poole, suurest magistraalkraavist 120m lääne poole. Allikas paikneb madalal soisel võsastunud maal. Allikalohu põhjakaldal ja allikast kagu pool leppade grupid. Allikas kujutab endast ovaalse kujuga, kagu-loode suunas 10m pikkust ja 5m laiust tiigisarnast veekogu, mille sügavus on ca 1m. Väljavool puudub. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=10134 Rahaaugud olid A.H.Tammsaarele \"Raha-augu\" ainestiku aluseks. Gümnaasiumiõpilasena viibis ta Kuijõe palvelas, kus ta jälgis maaniani ulatuva usuhullustuse stseene. Kuijõel popsikohapidaja otsis peidetud varandusi, kaevates mitmes paigas, Paisu talu maadel auke. Juba Treffneri Gümnaasiumis visandas ta näidendi plaani, mille peategelane fanaatiku järjekindlusega kaevab rahaauku, kuid teos jäi lõpetamata. Neid materjale sidus ta \"Raha-auku\" kirjutades revolutsioonisündmuste ja usuhulluse kujutamisega. Antud teos jõudis esmakordselt \"Sõnumete\" veergudel lugejateni. Samasse piirkonda jääb ka \"Ohvriallikas\" http://www.risti.ee/index.php?r=vaatamisvaarsus&p=soeva60 Isiklik otsimise lugu: Arvasin, et seda allikat leida on kerge,- internetis on sellest kirjutatud ja pildid ka üleval. Kuid kui jalgrattaga Kuijõele jõudsin, sõitsin õigest kohast mitu korda mööda. Teeääres viita kuskil väljas pole. Abiks oli üks kohalik külaelanik, kes teed juhatas. Allika lähedal põllul väänasin jala koledasti välja ning olin valmis juba otsimisest loobuma, kui siiski edasi läksin. Läbida tuli veel tihe võpsik, et allikani viiva teeni jõuda. Ravisin haiget jalga allikaveega ning enesetunne läks veidi paremaks. Küllap kimbutas mind kas rahaauguhaldjas ise või siis Tammsaare juttudest tuntud taluperemehe vaim, arvates, et tema varandust endale nõuan. Hiljem kodus tulin selle peale, et võib-olla väänasin jala välja sellepärast, et otsimisest loobuda ei saaks ning edasi otsiks. Kunagi ei tea ju kuidas haldjad hiiekohtade leidmisel abiks on. Koos sõbraga hiiekohti otsides tahaksime tänada Kuijõe, Muusika, Jaanika, Mustu, ja Lümandu külade lahkeid inimesi, kes just siis appi tulid, kui otsimisest loobuda tahtsime. Sest kirikuid keset küla on lihtne leida, kuid hiiekohtade leidmiseks tuleb varuda palju kannatlikkust ning jõudu mitte loobuda, kui asi lootusetu ning „surm silme ees“  Ehk tuleb kunagi aeg, kus teeäärsed viidad ning rajad meie esivanemate pühade kohtade juurde juhatavad.

Risti vald, Kuijõe küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-334 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-rahaallikas1-jpg-333 Mälestis asub Keila-Haapsalu maanteest u 150m ja endisest Kuijõe mõisast 200-220m põhja poole, suurest magistraalkraavist 120m lääne poole. Allikas paikneb madalal soisel võsastunud maal. Allikalohu põhjakaldal ja allikast kagu pool leppade grupid. Allikas kujutab endast ovaalse kujuga, kagu-loode suunas 10m pikkust ja 5m laiust tiigisarnast veekogu, mille sügavus on ca 1m. Väljavool puudub. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=10134 Rahaaugud olid A.H.Tammsaarele \"Raha-augu\" ainestiku aluseks. Gümnaasiumiõpilasena viibis ta Kuijõe palvelas, kus ta jälgis maaniani ulatuva usuhullustuse stseene. Kuijõel popsikohapidaja otsis peidetud varandusi, kaevates mitmes paigas, Paisu talu maadel auke. Juba Treffneri Gümnaasiumis visandas ta näidendi plaani, mille peategelane fanaatiku järjekindlusega kaevab rahaauku, kuid teos jäi lõpetamata. Neid materjale sidus ta \"Raha-auku\" kirjutades revolutsioonisündmuste ja usuhulluse kujutamisega. Antud teos jõudis esmakordselt \"Sõnumete\" veergudel lugejateni. Samasse piirkonda jääb ka \"Ohvriallikas\" http://www.risti.ee/index.php?r=vaatamisvaarsus&p=soeva60 Isiklik otsimise lugu: Arvasin, et seda allikat leida on kerge,- internetis on sellest kirjutatud ja pildid ka üleval. Kuid kui jalgrattaga Kuijõele jõudsin, sõitsin õigest kohast mitu korda mööda. Teeääres viita kuskil väljas pole. Abiks oli üks kohalik külaelanik, kes teed juhatas. Allika lähedal põllul väänasin jala koledasti välja ning olin valmis juba otsimisest loobuma, kui siiski edasi läksin. Läbida tuli veel tihe võpsik, et allikani viiva teeni jõuda. Ravisin haiget jalga allikaveega ning enesetunne läks veidi paremaks. Küllap kimbutas mind kas rahaauguhaldjas ise või siis Tammsaare juttudest tuntud taluperemehe vaim, arvates, et tema varandust endale nõuan. Hiljem kodus tulin selle peale, et võib-olla väänasin jala välja sellepärast, et otsimisest loobuda ei saaks ning edasi otsiks. Kunagi ei tea ju kuidas haldjad hiiekohtade leidmisel abiks on. Koos sõbraga hiiekohti otsides tahaksime tänada Kuijõe, Muusika, Jaanika, Mustu, ja Lümandu külade lahkeid inimesi, kes just siis appi tulid, kui otsimisest loobuda tahtsime. Sest kirikuid keset küla on lihtne leida, kuid hiiekohtade leidmiseks tuleb varuda palju kannatlikkust ning jõudu mitte loobuda, kui asi lootusetu ning „surm silme ees“  Ehk tuleb kunagi aeg, kus teeäärsed viidad ning rajad meie esivanemate pühade kohtade juurde juhatavad.

Risti vald. Kuijõe küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-333 /kuvavoistlused/2011/048-132 Kevadel tegin lastele eksursiooni loodusesse ja käisime ka Sipa hiiepärnal külas. Lapsed tegid pärast ajatelje - mida see puu kõik näinud on ja kirjutasid ise, kuidas pühapuu võiks neid südmusi mäletada. Poetasime kivi alla mõned mündid, sooviga, et puu veel kaua-kaua kestaks ja et tulevastel ajaloolastel oleks mida leida ja mille üle mõtiskelda. Ise mõtlesin neid vanu pühapuid vaadates ja neist kirjutades, et nende aeg Eesti maastikul hakkab tasahilju ümber saama. Millest mõtelme ja räägime siis, kui neid enam ei ole, kui nad surevad oma loomulikku surma?

See on nii legendaarne Eestimaa pühapuude seas, et küllap kõik teavad tema õnnetut saatust. lisaks madalale traataile piiravad teda omaaegsed majandi laudad ja muu sinna juurde kuuluv. Sel kevadel märkasin, et lautades toimetatakse. On tore on puu ümbrus on piiratud, tema juurde saab läbi väikese värava.
Marju Kõivupuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-132 /kuvavoistlused/2011/057-133 See on minu lapsepõlve pühapuu. 101-pühapika raamatus kirjuatsin, et küllap see puu on omal kombel \"süüdi\" selles, et tgelen loodushoiu ja kultuuripärandi väärtustamisega tänini.Tankla pühapuu kõrvale lihtsalt ei kõlba. Nii lihtne ongi :-). Tahan seda puud jäärdvautada niikaua kuni mina kestan, lootuses, et puu kestab ikka akume kui mina. Juhin tählepanu ka 2 eri kvaliteediga sildile, mis peavad puud väärtustama ja esile tõstma.

Hargla kihelkond.Hargla kiriku vastas, puu kõrval on kole tankla, nõuka-ajast pärit.
Marju Kõivupuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-133 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-10kiigeoruhiiesalu-sidejavagi-1010 Miks mitte kasutada hiit vabaõhuaulana, et tunda koos rõõmu tehtust ja nähtust, mõelda esivanematele, pärimuslugudele, hiiekohtadele, elujõuallikatele, kodukohatundele ja tulevikule. Mäksa valla almanahhi „Mõttevärav V” osalised Tarmo Lillo, Mirit Udumäe, Kristel Taaramäe, Eve Väljaots, Koidula Vassil, Milvi Kool, Aasa Sulg ja Merike Karro, Mäksa vallavanem Taivo Tali ja teadmamees Mihkel Hango.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1010 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-09kiigeoruhiiesalu-malestab-1009 „See külatee oli üle 10 km pikk ja ühe teeäärse metsalagendiku kaugemas nurgas seisis kutsuvalt sünkjasroheline saladuslik hiis Võruküla ja Mäletjärve küla vahel. Olin Kiigeoru hiiest kuulnud, kuid siis ei julgenud ma sellele läheneda, sest seal kõrval asuva metsavahimaja suur koer pidas hiie ja selle allika juures vahti.” Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused // Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse .- Tartu, 2007 .- lk. 83. Minu ema Aasa Sule sõnul oli pikki aegu ja tolgi ajal, millest Aare Kasemets kirjutab, metsavahiks Juss - Johannes Ainsoo. Juss pidas hiiepaika oluliseks, hoolitses hiie eest, hoidis külalistel silma peal. Suur puu hakkanudki kiduma peale Jussi surma.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1009 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-08kiigeoruhiiesalu-polisilu-1008 „Kunagi 1930.-aastatel oli suur Tartu ärimees Jänes tahtnud Kiipuse talu maid ära osta, et hiie kohale Järvselja jahilossi sarnane loss ehitada. Peremees polnud põhimõtte pärast müünud ja nõnda on see hiis tänini alles jäänud.” 07. jaanikuu päeval 2011 Aasa Sulg. Kellelt tema juttu algselt kuulis, ta täpselt ei mäleta, aga 1970.-aastatest on jutt pärit.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1008 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-07kiigeoruhiiesalu-ristipuu-1007 Ristimärk praegu kõige elujõulisemal puul c 2,5 m kõrgusel. Ma pole kindel, kas see on kunagi sisse lõigatud, ise kasvanud või ainult minu ettekujutuse vili.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1007 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-06kiigeoruhiiesalu-sild-1006 Sel talvel murdus suurima puu teinegi haru. Muidugi on kurb, aga lohutab teadmine, et see oli looduslik kukkumine ja oma pea 400-aastaga on see puu elanud kauem kui tavakünnapuud ning et praegugi on juurtes veel nii palju jõudu, et mahalangenud oksad on täislehtis.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1006 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-04kiigeoruhiiesalu-rigaragaraga-1004 katke Indrek Otsa luuletusest „Kiigeoru hiiesalu” „väsinud ja nõrk kui oled vaimuna istu siin salus laetuna tõuse ja koged et emakeel kodumaa armastus jõuna pole üldsegi valus” Pöörane Hirv Ugandi metsad ja maa .- Tartumaa, 2002 .- lk. 25.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1004 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-03kiigeoruhiiesalu-hiiesalu-1003 Minu teadvusse jõudis hiiepaik pea veerandsada aastat tagasi. Eks ema rääkis, aga kuna, millal ja milliste sõnadega, ei suuda küll meenutada. Ise olen ma hiiepaiga lihtsalt teadmiseks võtnud - esialgu loodusmälestisena, hiljem maarahava püha paigana ja sinna vahele korraks ka turismiobjektina. Mäksa valla kunagise elanikuna tahan ma ikka väita, et hiis asub Võrukülas...

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1003 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-02kiigeoruhiiesalu-puudjapaelad-1002 „Võruküla Kiipuse talu juures asub muistne püha paik - Kiigeoru hiiesalu. Siin kasvab kaarjalt 11 künnapuud. Kõige pühama puu all asunud kivist laotud ohvrialtar. Nüüdseks võtab ohvriande vastu üksik lohuga kivi. Selle puu vanuseks on Jaan Eilart arvanud ca 350 aastat. Varandust varjab oma juurte all aga veidi väiksema mõõdulisem künnapuu. Suurima puu ümbermõõt on 4.2 m, kõrgus 18 m. Okste külge seotud värvilised paelad ja mündid on tänasteks ohvriandideks. Hiiepuud on looduskaitse all.” Aasa Sulg Koduvalla teedel .- Melliste, 2001 .- lk. 21.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1002 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-01kiigeoruhiiesalu-taevasse-1001 „Künnapuu tugevat puitu on tarvitatud lookade, reejalaste, tööriistade käepidemete, masinaosade jms valmistamiseks, tema koort on kasutatud punumistöödel, samuti nahkade parkimiseks ja värvimiseks. Selle tõttu on teda tabanud väärt tarbepuu tavaline kurb saatus - maharaiumine. Ja kuna künnapuu on ka suhteliselt nõudlik kasvukoha suhtes - talle sobivad viljakamad ja piisavalt niisked mullad, milliseid inimene on aga aegade jooksul põldudeks harinud, siis leiabki üksikuid künnapuid nüüdsel ajal vaid Eesti mandriosa metsadest. Osa neist on pälvinud pühapuu staatuse.” Marju Kõivupuu 101 Eesti pühapaika .- Tallinn, 2011 .- lk. 138

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1001 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-ohvriallikas3-jpg-331

Nissi vald, Jaanika küla, Harjumaa; Tallinn-Haapsalu maanteel oleva Hürjapea bussipeatuse läheduses üle põllu metsa ääres. Kahjuks on allikas kuivanud, alles vaid silt ja allika koht.
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-331 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-phvriallikas2-jpg-332

Nissi vald, Jaanika küla, Harjumaa; Tallinn-Haapsalu maanteel oleva Hürjapea bussipeatuse läheduses üle põllu metsa ääres. Kahjuks on allikas kuivanud, alles vaid silt ja allika koht.
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-332 /kuvavoistlused/2011/edgarmaidla-ohvriallikas1-jpg-330

Nissi vald, Jaanika küla, Harjumaa; Tallinn-Haapsalu maanteel oleva Hürjapea bussipeatuse läheduses üle põllu metsa ääres. Kahjuks on allikas kuivanud, alles vaid silt ja allika koht.
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-330 /kuvavoistlused/2011/tiinasulg-05kiigeoruhiiesalu-annid-1005 Ohvrikivi, mis asub murdunud puu jalamil, on kõige lähem, suurem ja silmatorkavam. Kividest laotud altar on pisut eemal kasvavasse rohelusse peitunud. Suuri lohuga kive on salus veel ja annipaikadena on kasutusel neist mitmed.

Tartumaal Haaslava valla Koke küla ja Mäksa valla Võruküla piiril asuva Kiipuse talu maadel http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Tiina Sulg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1005 /kuvavoistlused/2011/ilmeparik-ohvriparna-annid-jpg-446 Pärna uudistama tulnud külastajad panevad veel praegugi pärna harude vahele või ohvrikivi õnarustesse münte. Viimati, kui pärna suur haru murdus, leidis talu peremees oksa murdekohas olnud praost mitu metallraha. Need olid nõukogude-aegsed kopikad ja mõned samast ajast pärit välismaa mündid.Anniks seotud pael on märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega.

Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-446